joon. Programmiline muusika on teos, mille sisu on helilooja poolt antud, kas pealkirjas või pikemas seletuses. Richard Strauss (11 Juuni 1864 8 September 1949) Sümfoonilisi poeeme iseloomustab väga täpne programm. Armastab konkreetseid kujundeid. Armastab neid meisterlikult orkestri abil. Gustav Mahler (1860-1911) Saavutas tuntuse dirigendina. Oli viini ooperi peadirigent. Hüpnootiline isiksus. Uued reeglid: enne eesriide tõusu pimendas tuled ja sulges hilinejatele uksed. Heliloojana tuntust ei saavutanud, sest teoste tohutu maht ja kõrged nõudmised orkestrile-dirigendile. Looming sai tuntuks alles 1950ndatel. Sajandivahetuse suurim sümfoonik Sümfooniline muusika moodustab põhiosa tema teostest. Näliselt ebaloogiline ülesehitus- püüdis kujutada alateadvust muusikas. Iroonia ja grotesk - labane materjal, mis vastavasse konteksti asetatuna muutub irooniaks labasuse vastu. IMPRESSIONISM
Palgad oli väiksed, kuigi osavamatele maksti rohkem (3-6korda kui tavatöötajatele). Metallitööstused ja kaevandustes maksti rohkem kui tekstiilivabrikus. Palgaga tuldi siis välja, kui käia palju tööl ja ettevõttel läks hästi, alati küll nii polnud. Haigeks jäädes raha ei saa, võid hoopis tööst ilma jääda. Vananedes saad vähem raha või lastakse lahti. Masinad läksid rikki ja siis jälle palka ei saanud nädalaid. Määrati trahve ja vähendati palka hilinejatele ja neile, kes tegid vigu. Majanduskriisidele ajal pandi vabrikud seisma ja hakati koondama. Töökeskkond Enne 19. Sajandit ohutusnõuetele tähelepanu ei pööratud. Igaüks pidi ise nii enda tervise kui kõige muu eest vastutama-invaliidistumine. Aurumasinaga võis ennast ära põletada, kaevandustes ja keemiatööstuses ringlesid ohtlikud gaasid. Tekstiilivabrikutes oli umbne ja tolmune, aknad pidid kinni olema, sest arvati, et nii säilib kvaliteet.
Ebaõnnestumisel võivad olla erinevad põhjused. Sissejuhatus on * igav ja pikaleveninud, * liiga keeruline, * laialivalguv ning juhib kuulajate mõtted teemast kõrvale. Kõneleja hakkab vabandama, * et ta pole korralikult valmistunud; * et tegelikult pole ta mingi kõnemees, aga tal paluti esineda. Kõneleja ei saavuta kuulajatega head kontakti, kui ta teeb kuulajatele etteheiteid. See on ka põhjus, miks lektorid ei taha hilinejatele või segajatele kohe alguses märkusi teha. 3.3. Teemaarendus Öelda saab lühidalt, hoopis rohkem kulub sõnu varjamaks seda, et sul pole midagi öelda. Arvo Valton Kõneleja peamine eesmärk on olla mõistetav, seega peab kõne olema sisukas, aga samal ajal lihtne ja arusaadav, emotsionaalne ning piisavalt tihe. * Sisukas kõnes on palju olulist informatsiooni. Kõneleja on kompetentne valdkonnas, millest ta räägib.
Sisu: inimesi oli vaja tülli ajada, jumal annab igaühele oma keele. Vanaisa alusta ettevalmistustega hommikul: ta on asetanud keedukatla murule, kust kõik rahvad pidid oma eripära, nime ja keele vastuvõtmiseks läbi käima. Vesi ei keenudki veel, kui üks rahvas oli juba kohal – eestlased. Eestlased said Vanaisa keele ja tema esimeseks rahvaks. Siin tõstetakse eesti rahvas jumala äravalitud rahvaks, saavad jumakakeele (piiblimotiiv). Kõige enam on tähelepanu pühendatud hilinejatele, kes kogunevad päeva lõpus katla juurde – sakslased, venelased, lätlased. Muistendite jutustamisel on raam. Faehlmann toob välja raskused, mida muistendite uurijat segavad, uurimist takistavad: nimelt eestlane ei taha sakslasele oma muinaslugusid jutustada (st oma paremast minevikust ei räägita selle hävitajaga), Muistendites osutatakse ka Kalevipoja kujule põgusalt. Kalevipoeg on eestlaste jumalikku päritolu kuningas. Faehlmann jutustab ühel ettekandel ümber Kalevipoja narratiivi
annaabi.ee 
