.............. 0 0 0... 1 nimetatakse u¨hikmaatriksiks. N¨aiteks 1 0 0 1 0 E= , E = 0 1 0 0 1 0 0 1 on vastavalt teist ja kolmandat j¨arku u ¨ ¨hikmaatriksid. Uhikmaatriksi saab kirja panna ka l¨ uhidalt u ¨ldelemendi abil, kasutades selleks Kroneckeri s¨ um- bolit ij . Viimane defineeritakse valemiga 0, kui i = j ij := . (1.4) 1, kui i = j 5
............. 0 0 0... 1 nimetatakse u¨hikmaatriksiks. N¨aiteks 1 0 0 1 0 E= , E = 0 1 0 0 1 0 0 1 on vastavalt teist ja kolmandat j¨arku u ¨ ¨hikmaatriksid. Uhikmaatriksi saab kirja panna ka l¨uhidalt u ¨ldelemendi abil, kasutades selleks Kroneckeri s¨ um- bolit δij . Viimane defineeritakse valemiga 0, kui i = j δij := . (1.4) 1, kui i = j 5
¨ Uhikmaatriksi korrutamisel mingi teise maatriksiga peavad te- gurite j¨argud olema koosk~olas. Selguse huvides v~oib u ¨hikmaatriksi j¨arku n¨aidata ka t¨ahistuses, nt In on n-j¨arku u ¨ ¨hikmaatriks. Uhik- maatriksi (nagu ka nullmaatriksi) j¨arku tavaliselt ei eksponeerita, see selgub kontekstist. N¨ aide: madalamat j¨ arku u ¨ hikmaatriksid 100 I1 := (1), I2 := ( 10 01 ) , I3 := 010 jne 001 3.6 Maatrikskorrutise omadusi Maatrikskorrutise lihtsamad omadused v~otame kokku j¨argmiselt. Teoreem 7. Olgu maatriksid A, B, C sellised, et allpool esinevad tehted on m¨ a¨aratud ning R. Siis 1) (AB)C = A(BC) (korrutamise assotsiatiivsus) 2) (A ± B)C = AC ± BC (korrutamise distributiivsus)
annaabi.ee 
