Eestlased on Rootsi aega tagasi igatsenud. Tegelikkuses ei möödunud Rootsi aeg eestlastele sugugi mitte roosiliselt, suurt majanduslikku edu saavutasid mõisnikud. Karl XI 1672.a troonile tulles tühja riigikassa olukorra väljapääsuks nägi võimalust ,,kingitud maade" tagasi võtmist ehk algas reduktsioon. 17.saj. jätkus vilja väljavedu Eestist saab ,,Rootsi viljaait". Ida- ning Hansakaubandus käis alla.Tekkisid esimesed manufaktuurid Hiiumaalne ning Narva. Valitsemise kõige tunnuslikum joon- keskvõimu ja aadli vastuolu. Talupojad olid vabad ja neil oli isegi oma esindus Rootsi esinduskogus, riigipäeval 1611.a. asus Rootsi troonile Gustav II Adolf. Pärast Gustav Adolfi surma asus troonile tema 6-a. tütar Kristiina, keda asendas täisealiseks saamiseni Alex Oxensterna. Toimus ulatuslik riigimaade müük ning läänistamine kohalikele kui Rootsi aadlikele. Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama
rähkmoreen. Domineerivateks muldadeks on karbonatsed ja analoogselt soostunud mullad (paepealsed ja rähksed mullad ning analoogsed gleistunud ja gleimullad). Mullad ei ole väga hea viljakusega. Valdkond jaguneb allvaldkondadeks järgmiselt: Ia Mandriosa Põhja-Eesti Ib Saaremaa Ic Hiiumaa Id Varbla-Tõstamaa Kõige koreserikkamad, kõige rähksemad on need rähkmullad Saaremaal. Seega kõige põuakartlikumad. Hiiumaalne on suhteliselt anormaalne, mittetüüpiline, sest siin on väga palju gleimuldi. Liiga palju märgi muldi Hiiumaal. Varbla-Tõstamaa on jällegi anormaalne, mittetüüpiline seetõttu, et lisaks rähksetele muldadele, karbonaatsetele muldadele levib ka mittetüüpilisi muldi leetunud muldi, happelisi muldi. II Leostunud ja leejate ning analoogsete soostunud muldade valdkond Kesk-Eestis. Siin on valdavaks aluspõjaks juba Siluri ajastu lubimerglid ja lähtekivim on oluliselt
rähkmoreen. Domineerivateks muldadeks on karbonatsed ja analoogselt soostunud mullad (paepealsed ja rähksed mullad ning analoogsed gleistunud ja gleimullad). Mullad ei ole väga hea viljakusega. Valdkond jaguneb allvaldkondadeks järgmiselt: Ia Mandriosa Põhja-Eesti Ib Saaremaa Ic Hiiumaa Id Varbla-Tõstamaa Kõige koreserikkamad, kõige rähksemad on need rähkmullad Saaremaal. Seega kõige põuakartlikumad. Hiiumaalne on suhteliselt anormaalne, mittetüüpiline, sest siin on väga palju gleimuldi. Liiga palju märgi muldi Hiiumaal. Varbla-Tõstamaa on jällegi anormaalne, mittetüüpiline seetõttu, et lisaks rähksetele muldadele, karbonaatsetele muldadele levib ka mittetüüpilisi muldi leetunud muldi, happelisi muldi. II Leostunud ja leejate ning analoogsete soostunud muldade valdkond Kesk-Eestis. Siin on valdavaks aluspõjaks juba Siluri ajastu lubimerglid ja lähtekivim on oluliselt
Kohalik käsitöö saavutas sel ajal väga kõrge taseme. Loomulikult aitas sellele kaasa ka kohalik rauatootmine. Viikingite aeg eestis 800-1050 Viikingite ajal on valitsenud põletusmatused. Surnud maetakse kivikalmetesse. Saaremaal on mõningad sellised kivikalmed, millel on ka kiviringid olemas. Üldiselt mingit korralikku konsruktusiooni pole. Viikingite ajal juba 10ndal sajandil hakkab tulema ka nö laibamatust. Laibamatus ilmub kõigepealt Hiiumaalne. Alguses arvati et selline komme tuleb seoses ristiusulevikuga, aga tõenäoliselt see polnudki peamine mõjutaja. Alates 9ndast sajandist hakkab üha enam ilmuma hõbemünte. Need on vermitud enamasti araabiamaades. Esineb mõnigaid igapoolseid müte ka india, bütsantsi aga domineerivad siiski araabia hõbemündid. Neid on Eestis küllaltki arvukalt. Üks selline mõnt kaalub 2,97grammi. Võrreldes hilisemate hõbemüntidega on nad võrdlemisi suured ja rasked. Eestis
annaabi.ee 
