Kärestiku juures on jõe põhi kivisem, sest peenem materjal on ära kantud. Kosk suure langu ja kiire vooluga jõelõik, kus vesi voolab mööda suure kaldega vastupidavamaid kivimeid. Juga järsk vee langus jõe sängis olevalt astangult. Iseloomulikud Soome lahte suubuvatele jõgedele. Kõrgelt langev vesi on mõne joa alla uuristanud katlatoalisi süvendeid ehk hiiukirne. Joa astangu all toimub intensiivse uuristuse tõttu taanduvad kõik jaod ülespoole. Vastavalt jõgede geoloogilise tegevuse ja nende orgude Holotseense arengu piirkondlikele erinevustele on Eestis eristatud 3 jõgede ja nende orgude rühma: 1. Soome lahte suubuvad jõed alamjooksul suur lang, joad ja koed, orud sügavad ja kitsad, kanjonilaadsed. 2
Kärestik – naaberlõikudest suurema kaldega jõe osa, mille piires vool on kiirem. Kärestiku juures on jõe põhi kivisem, sest peenem materjal on ära kantud. Kosk – suure langu ja kiire vooluga jõelõik, kus vesi voolab mööda suure kaldega vastupidavamaid kivimeid. Juga – järsk vee langus jõe sängis olevalt astangult. Iseloomulikud Soome lahte suubuvatele jõgedele (Keila, Jägala, Narva). Kõrgelt langev vesi on mõne joa alla uuristanud katlataolisi süvendeid ehk hiiukirne. Joa astangu all toimuva intensiivse uuristuse tõttu taanduvad kõik joad ülespoole. 12. Korrosioonilised ja sufosioonilised pinnavormid, näited. Kergesti lahustuvates kivimites pinna- ja põhjavee lahustuva ning mehaanilise toime ehk korrosiooni tagajärjel tekivad maasisesed õõnsused – karstivormid. Kivimiosakeste ja lahustunud ainete väljauhtumisega kivimeist ning setteist kaasneb sageli lahustuvate kihtide vajumine ja langatusvormide teke – sufosioonilised pinnavormid.
Esimese rühma pinnavorme on rohkesti Lõuna-Eesti künklikul maastikul, kus uhtuurete ette on kuhjunud uhtlehvikuid ning järskudel nõlvadel on kuni 10 m sügavusi jäärakuid ehk ovraage, või kui need on lamendunud ja kamardunud, siisuurakuid. Püsiva sängivoolu suurimad kulutusvormid on jõeorud, need jagunevad säng-, sälk-, mold-, lamm- ja kanjonorgudeks. Väiksematest vormidest leidubsoote, piirdekõrgendikke, uuristus- ehk erosiooniterrasse, lamme, kaldavalle ja kuhjeterrasse, hiiukirne ja joaastanguid. Jugasid on eelkõige Soome lahtesuubuvatel jõgedel (Keila, Jägala, Narva jmt jõel), mis ületavad klindiastangu. Mere- ja järvetekkelised pinnavormid on kujunenud rannanõlval ja rannal (väikejärvedel kaldanõlval ja kaldal) peamiselt lainete purustava ja kuhjava tegevuse toimel. Oluliselt on nende teket mõjutanud ka rüsijää liikumine. Järsunõlvalisel rannal on tekkinud kobedates setetes murrutusjärsakuid
annaabi.ee 
