Ta on taimetoitlane. Rebaskuusu on üks tuntuimaid Austraalia kukkurloomi. See ööloomake lahkub hämaruse saabudes oma varjupaigast ning suundub toitu hankima. Tema karvastik on pehme ja karusnahakaupmeeste poolt kõrgelt hinnatud. (Parish 2005:31-32) Nokiskuskus on tilluke ööloom, kes toitub eranditult nektarist 7 lk ja õietolmust. Ta on hiiresuurune, teravatipulise pika koonu ning pintslitaolise keelega kuskuslane. 1.2.5. Sugukond: Kukkurkärplased Kukkurkurat on oma perekonna ainuesindaja. Ta on suurim elusolev lihasööja kukruline. Kukkurkurat on oma nimetuse saanud tänu mustale värvusele ning arvamusele, et ta on äärmiselt agressiivne. Tegelikult on ta üsna pelglik ning toitub põhiliselt korjustest. See tasmaania metsades elutsev jässakas kukruline viib oma musta ja tiheda
pesakondadega. On väga territoriaalsed loomad - märgistatakse anaalnäärmetega. Karvkatte võidmiseks on tugevalt arenenud rasunäärmed, mis toodavad tugevat kollast tugevalõhnalist kopranõret. Väga hea ehitustegevusega, samuti suudavad sukelduda umb.20 min, sel ajal sulguvad kõrvaavad nahakurruga. Vaenlaseks on suurkiskjad. Poegadele aga saarmas, rebane, tuhkur, naarits, havid, kotkad. PÄHKLINÄPP (Muscardinus avellanarius) - hiiresuurune, roostjaskollane, oranzi seljaga ja heleda kõhualusega loom. Elab leht- ja segametsade servaaladel. Peamiselt taimtoiduline - seemned, viljad, tõrud, marjad, pungad, putukad. Sigib 2 korda aastas, pesas 3-5 poega. Tiinus kuni 25 päeva, imetamine kestab umbes kuu. Põhiliselt öise eluviisiga. Talvitub maa sees külmumispiirist allpool. Talveuni septembrist aprillini. Vaenlaseks kärp ja kakud. LAGRITS (Eliomy quercinus) - napilt rotisuurune