(LOOM) 8. Roog on, aga süüa ei kõlba?(TAIM) 9. Istub kui isand, tolmab kui tont? (MAJA OSA) 10. Keha kerge kepike, pea suur saunake?(KÖÖGIVILI) 11. Missugused jalad ei kõnni?(TAIM) 1 9 2 4 7 10 11 6 3 8 VARIANT C 1. Nui ees, väät taga, hiirekelder keskel?(LOOM) 2. Roheline mehike, rohelised jalad?(PUTUKAS) 3. Üks hani, neli nina?(ASI) 4. Vanamees vaarikus, kauss kummuli peas?(METSASAADUS) 5. Nutab kui laps, ulub kui koer?(ILM) 6. Kõrvetab, aga ei pane põlema?(TAIM) 7. Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela pistmata?(KÖÖGIVILI) 8. Liigub, kiigub, aga paigast ei saa?(TAIM) 9. Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama?(LOOM) 10. Üks hani, kaks kaela?(RIIDE ESE) 11. Hobu metsas, saba seljas
? Rähn raiub raudses linnas. (Kell või krapp lehma kaelas) ? Pere sööb, laud laulab. (Emis imetab põrsaid) ? Mees läheb metsa, selg teibaid täis. (Siga) ? Mees künnab, ei ole atra ega hobust. (Siga tuhnib) ? Heinamaa, kaks korda aastas niidetakse. (Lammas) ? Tuhat tutulutulist, sada sarvilist. (Kari) ? Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama. (Kass) ? Pärval karjas, öösel orjas. (Koer) ? Mees läheb metsa, mõõk seljas. (Kass) ? Kera ees, ora taga, hiirekelder keskel. (Kass) ? Valge vaat, punane pulk ees. (Hani) ? Nina niki-riki, kõrvad kõki-rõki, saba rilli-ralli. (Hiireke) ? Eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas. (Kana) ? Saks õues, sada hilpu seljas, tagantpoolt ikka paljas. (Kana) ? Must mees murul, tükk liha turjal. (Kukk) ? Luust suu ja lihast habe. (Kukk)
(Lehma keel) Rähn raiub raudses linnas. (Kell või krapp lehma kaelas) Pere sööb, laud laulab. (Emis imetab põrsaid) Mees läheb metsa, selg teibaid täis. (Siga) Mees künnab, ei ole atra ega hobust. (Siga tuhnib) Heinamaa, kaks korda aastas niidetakse. (Lammas) Tuhat tutulutulist, sada sarvilist. (Kari) Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama. (Kass) Pärval karjas, öösel orjas. (Koer) Mees läheb metsa, mõõk seljas. (Kass) Kera ees, ora taga, hiirekelder keskel. (Kass) Valge vaat, punane pulk ees. (Hani) Nina niki-riki, kõrvad kõki-rõki, saba rilli-ralli. (Hiireke) Eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas. (Kana) Saks õues, sada hilpu seljas, tagantpoolt ikka paljas. (Kana) Must mees murul, tükk liha turjal. (Kukk) Luust suu ja lihast habe. (Kukk) Vesi jookseb vastumäge üles. (Loom joob) Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuhti. (Hobune)
Põllu nägu näitab põllumehe tegu. Sile kass, teravad küüned. Kus puid raiutakse, seal langevad laastud. Külla on minna-tulla, oma kodu - elada-surra. Rikas elab nõnda, kuidas tahab, vaene nõnda, kuidas saab. Ka päikesel on plekid. Mõistatused Kes teeb silla üle vee ilma kirve ja naelata? (Pakane) Viis venda, igal vennal ise kamber. (Sõrmkinnas ja sõrmed) Kaks kikkis kõrva, neli tippis jalga, suur tolu-tolu taga, hiirekelder keskel. (Kass) Õues mäena, toas veena. (Lumi) Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama. (Koer) Üks hani, kaks kaela. Mis see on? (Püksid) Kaks venda kaksikud, ülevalpool nina istuvad? (Prillid) Rauast hobu, niidist saba. Mis see on? (Nõel ja niit) NALJAMÕISTATUSED Millised hambad ei söö toitu? (Saehambad) Milline nina ei tunne lõhna? (Kinganina) Milline kõrv ei kuule? (Tassikõrv)
C3b1. `X ees, Y taga': Jõõgre lätt iin, jaht taga (piibliaineline: vaarao läheb läbi mere). C3b2. `X ees, Y taga' mitmesuguste liitvormide koostises: Ees elgutimed, taga telgutimed, kaks kanget kahelpool (härjaike); Iline ees, taline taga, kükits pääl, näkits peos (hobune, regi, mees, piits); Siga ees, lina taga, ümber puu, läbi veise (saapa õmblemine). 12 C3b3. `X ees, Y taga, Z keskel': Nui ees, väät taga, hiirekelder keskel (kass); Ora ees, kera keskel, käärid tagaotsas (pääsuke). C4. Täisparallelistlikke topeldatud `Substantiiv + sihitu verb' -struktuure: Koorem liigub, kandja seisab (voodi ~ iste ja inimene); Luu põleb, liha sulab (küünal); Pere sööb, laud laulab (emis imetab põrsaid). Määratlemata subjektiga (e. süntaktilise subjektita) mõistatused on hea aine näidata, et mõistatuse poeetilise struktuuri tasandid (metafoor vm. troop, parallelism, alliteratsioon, riim jm.