1.2 Kaamelikaravanid Changani linnast liikusid kaupmehed müüri kaitse all kuni Siiditeeni. Kaameleid joodeti tee ääres asunud külades. 1.1.3 Suur Hiina müür Pikast müürist on säilinud liiga vähe, et öelda , kuiudas seda ehitati. Mingi dünastia ajal ehitati pika müüri koha peale tellistest suur müür kaitseks mongolite eest. See ongi Hiina müür. 1.1.4 Elu müüri ääres Qini dünastia ajal asusid talupojad elama ja vilja kasvatama müüri äärde, et toita ehitajaid. Hani keiser Wu muutis piiri tugevamaks sellega, et jäid alaliselt kohale. 1.1.5 Sunnitöö Sajad tuhanded sõdurid, vangid ja talupojad ehitasid müüre. Nende tööd valvasid väepealikud. Töölised moodustasid inimkette, et toimetada telliseid mägedesse. 1.1.6 Nuhtlus põhjast Xiongnud olid eriti tüliakd nomaadid, kes elasid PõhjaHiina puudeta tasandikel. Kui üks Hani keiser nende rünnakute aru päris, hoiatas tema peaminister, et ,,xiongnudel ei ole maju ega põlde
HIINA Hiina kultuuri hälliks peetakse Kollase jõe alamjooksu orgu ja Shandongi poolsaart. Sealt leitud kirjamärgid pärinevad 14. 12. sajandist eKr. Hieroglüüfkirjale panid aluse need samad kirjamärgid, mis olid graveeritud härja või hirve abaluule või kilpkonnakilbile. Kokku on neid umbes 3400. Koolid tegutsesid Hiinas juba I aastatuhandel eKr ning õpetajaks oli mõni tuntud mõtteteadlane. Üheks selliseks oli näiteks Kong Fuzi (eestipäraselt Konfutsius; 551-479 eKr) ning tema õpetus konfutsianism avaldas hiina kultuuri arengule suurt mõju. Oli ka teisi mõjutegureid: hiina traditsioonilised usundid, filosoof Laozi õpetus taoism, I aastatuhande algul pKr Hiinasse tunginud budism, hiina teadlaste aktiivne tegevus jne. · Konfutsianism eetika- ning filosoofiasüsteem. Konfutsianismi tuumaks on sügava inimlikkuse (ren) tunnetamine, mis tähendab toimimist, arvestades inimsuhete tundikkust
Kujundus on kompleksne ajas ja 1 Kangilaski, J. 1997. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kunst, lk 24...28. Koostanud: 6Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a ruumis. Tervikut arvesse võttes on koopajoonised esimesed ja siiani kõige ehedamad kõigist maastikukujunduse intuitiivkunstidest. Umbes samal ajal tekkisid ka esimesed püstkoja- või telgitaolised elamud. Jääaja lõpul muutus ka taimestik Maal kui seni olid valdavaiks okaspuud, siis jääaja lõpus tekkisid arukasepuistud ka lõuna pool (st kliima soojenes). VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS Keskmisel kiviajal (mesoliitikumis) u 12...5 tuhat a tagasi e.Kr tekkisid jahipidamise ja koriluse kõrvale karjakasvatus ja põllundus, arenesid tööriistad ning inimese sõltuvus loodusest vähenes. Animismi asemele tulid uued keerukamad mütoloogiad, kunst muutus skemaatilisemaks ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
