Kiililised on aktiivsemad soojade päikesepaisteliste ilmadega. Harilik vesineitsik eestiivad ja tagatiivad on ühelaiused tiivad kitsenevad alusel ühtlaselt isase tiivad on vähemalt osaliselt tumedad, sinise helgiga Tumekõrsik eestiivad ja tagatiivad on ühelaiused tiivad kitsenevad alusel järsult Sarvikliidrik eestiivad ja tagatiivad on ühelaiused tiivad kitsenevad alusel järsult enamik tiivasulge nelinurksed Harilik hiilgekiil tagatiivad on alusel laienenud, eestiibadest laiemad keha roheka läikega laup üleni tume Harilik loigukiil tagatiivad on alusel laienenud, eestiibadest laiemad keha kollane, pruun, punane või must heledate ja tumedate laikudega jalgadel kollased vöödid Ehmestiivalised Väliselt sarnanevad ehmestiivalised liblikatega, kuid ehmestiivaliste tiivad pole kaetud soomustega, vaid on hoopis karvased.
55. Nii valmikud kui vastsed on röövloomad, vaegmoone, vastsed elavad vees, nende alalõug on väljasirutuv püünismask, hingavad tagasoolega. 2 alamseltsi: eristiivalised vastsed jässakamad, tagakeha lõpeb 5 ogast koosneva anaalkoonusega, võivad ujuda reaktiivjõul.(N: tondihobu)Taolistiivalised valmikuna kui vastsena saledamad, vastse keha lõpeb3 trahheelõpusega.(N:liidrik). Emane võtab oma suguavaga isase kehalt spermatofoori pulmalennul.N: pruun-tondihobu, harilik hiilgekiil, harilik vesineitsik e.väikekõrsik., liidriklased ojaliidrik, vesihobulane, rabakiil, loigukiil. 56. Vaegmoone. Vastsed elavad jahedais ja hapnikurikkais veekogudes, eriti ojades, meil kasvavad põhiliselt talvel.Keha sale, lame, sabas 2 urujätket.Enamasti röövloomad. Valmikud väljuvad enamasti kevadel, elavad lühikest aega, ei toitu . N:harilik kevik, talikevik, salekevik. 57. Eestis 467. Lutikalised on väikesed kuni suured (1mm - 11 cm), välimuselt väga mitmesuguse kujuga putukad
valmikuga, üheks sarnasuseks suurd liitsilmad. Ala- ja ülahuulest on moodustunud püünsimask. Kui vastne omandab lõpliku suuruse lahkub ta veest, ronides mööda veest väljaulatuvat eset ülespoole ning võtab sellise asendi, mille puhul keha eesots on suunetud otse ülespoole. Kinnitub tugevalt alusele, muutub liikumatuks. Toimub trahheesüsteemi kohastumine õhuhingamisega. Kuivab ning kestub. Näited: pruun-tondihobu (Aeshna grandis), harilik hiilgekiil (Cordulia aenea), harilik vesineitsik (Calopteryx virgo ehk Agrion virgo), väikekõrsik (Lestes virens). 56. Kevikulised (Plecoptera): ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, näiteid Eesti vetest Ehitus: Suhteliselt suured putukad tumedate, tugevate katetega. Tagatiivad volditakse lehvikjalt eestiibade alla kokku, viimased on vaid pisut tugevamad. Pea on suur, pikkade niitjate hulgalüliliste tundlatega. Suised on väikesed- valmikud ei toitu. Jalad
annaabi.ee 
