Latium maakond Itaalia keskosas, kus asub Rooma linn; elanikud olid latiinid, kõnelesid ladina keelt Romulus ja Remus Romulus I kuningas Roomas, pärimuse järgi rajati Rooma 21.apr 753 eKr, tüli käigus tappis Romulus Remuse Caesar I Rooma riigi ainuvalitseja, tapeti senati istungi ajal. Võimas väepealik ja riigimees Augustus ld k"auväärne"; Octaviuse aunimetus; järjekindel,tasakaalukas valitseja 30 eKr- 14 pKr Nero keiser (54-68), kes on tuntud julma ja ebaõiglase valitsejana. Tappis oma ema, naise, senaatoreid; süüdistatakse hiigeltulekahju algatamises Traianus (98-117) Rooma impeeriumi haripunkt, kindlustas Rooma võimu kõigis Vahemerd ümbritsevates maades Colosseum tuntuim ja suurim amfiteater Roomas,valmis aastal 80,mahutas 50 000 pealtvaatajat "Circus Maximus" (suur ringrada) kuulsaim hipodroom, paiknes Roomas keisrite palee kõrval "Forum Romanum" linna ja kogu Rooma impeeriumi keskus Ostia Rooma sadamali...
4 Mükeenlastest valitsejate keele kirjapanemiseks kohandati oma tähestik ümber, ning sellest arenes lineaarkiri B, mis eelmise sajandi keskpaigas desifreeriti. Lineaarkirjas B tähistasid lühikesed jooned sõnavahesid, kirjutati horisontaalsete ridadena vasakult paremale. Kiri koosnes sarnaselt lineaarkirjale A silbimärkidest ning logogrammidest. Arhidektuur Erinevalt Kreetast olid Mükeene asulad kindlustatud, elati pidevas konfliktiohus. Mükeene hiilgeajast 13. sajandil pärinevad linnamüürid Mükeenest, Arnest, Tirynsist ja mujalt. Ehitised olid nii võimasad, et ehitajateks peeti klükloope. Pildil on Mükeene linnamüür, mis on ehitaud neljast hiiglaslikust kivirahnust. Minose mõju ei ulatunud Mükeene arhitektuurini ning Mükeene lossid erinesid Kreeta õhulistest ja valguseküllastest lossidest. Peamise ehitus materjalina kasutati kivi, mis muutis ehitised raskepärasemateks. Ehitati losse, mille südameks oli megaron.
5. Jumalanna Ateena isiklikult 6. Hilisem ajalugu 7. Pathenoni vennad ja õed 8. Dooria stiil = Pathenon? Üldinfo Parthenon (Vanas Kreeka keeles: ) on tempel, mis on pühendatud Kreeka jumalannale Ateenale. Ehitamine algas 447 eKr ja lõppes 431 eKr. Parthenon on üks kõige tähtsamatest ehitistest, mis on säilinud klassikalisest Kreekast ning on ehtne näide Dooria orderist. Dekoratiivsed skulptuurid pärinevad Kreeka kultuuri ,,hiilgeajast". Parthenon on vastupidav sümbol Muistsest Kreeka kultuurist ning Ateena demokraatiast ja üks suurimaid monumente maailmas. Kreeka kultuuriministeerium on tänapäeval loonud mitmeid plaane ehitise restaureerimiseks ja rekonstrueerimiseks. Parthenon tuli asenduseks Ateena vanale templile, mida sageli kutsutakse Vanaks-Partheoniks või Eelparthenon, kuna too lammutati ära Pärslaste sissetungi ajal 480 eKr. Nagu enamus Kreeka templitest, oli ka Parthenon mingit aega varanduskambriks
veojõu suunda, kõige sagedamini eskortpuksiiridel ja puksiiridel-kantijatel. Seade ei ole efektiivne merel lainetuse korral. veepaiskurseade kujutab endast pumpa, mis paiskab veejoa õhku või vette laeva taga ja paneb laeva liikuma selle joa reaktiivjõuga; aerude või mõladega pannakse liikuma ajaviiteks ja spordik kasutatavaid väikelaevu; purjede abil pannakse tänapäeval liikuma spordi ja lõbulaevu. On säilinud ka mõned suured purjelaevad purjekate hiilgeajast (või neid jäljendades spetsiaalselt ehitatud), mida kasutatakse enamasti õppelaevadena tulevaste laevajuhtide esmaseks treenimiseks ja merega lähendamiseks. Ilmunud on ka alternatiivsed tuule jõudu kasutavad seadmed, näiteks Magnuse efekti kasutavad seadeldised ja täielikult jäigad mehhaaniliselt juhitavad purjed. 2.4. Vees liikumise iseloomu järgi: pealveelaevad (veeväljasurvelised) on tavalisel kombel vee peal ujuvad laevad;
peatuskohaks on Sõru sadam.Sadam asub Emmaste vallas Pärna külas ning asub Soela väina ääres. Sadama peamiseks tegevusalaks on Saaremaa ja Hiiumaa vahelise parvlaevaliini teenendamine. Laevatee viib Sõrust Saaremaale Leisi valda Triigi sadamasse. Sõru sadama kanal on kodusadamaks 1939.aastal ehitatud kolmemastilisele purjelaevale ,,Alar". Lagunenud mootorpurjekal on lastiks mälestused hiiu meeste merenduse hiilgeajast, laiemas mõttes on seal aga kogu rahva keerukas saatus. Kohalike oma kätega ehitatud laev on sõitnud merd eri nimede ja lippude all. 1998. aastal toodi teenekas merekündja ühe dollari eest tagasi koju. Kolmemastiline mootorpurjekas "Ernst Jaakson" ("Alar") on Eesti säilinud vanalaevadest suurim. Päeva viimaseks peatuspaigaks ning ühtlasi ka ööbimiskohaks on Kõpu poolsaar. Kõpu poolsaar asub Hiiumaa lääneosas ning on Hiiumaa üks vanemaid osi. Poolsaare teljeks on ligi 8000
13 Vara-Keskaeg Alguse sai 476 kui Lääne-Rooma barbarite purustavate hoopide alla. Sealt sai alguse suur rahvaste rändamine, kes rüüstavad linnu ja siis lähevad järgmise kallale. Tsivilisatsioon sureb välja ja minnakse jälle maale elama Sellega lõppes vanaaeg ja algas keskaeg. Seda aega tuntakse ka kui eelromaani ajajärku. Kuna barbarid võimutsevad ja rahvad on pidevas liikumises, on linnad rüüstatud ja inimtühjad. Eelnevast hiilgeajast pole suurt midagi alles jäänud. Vana impeeriumi aladele oli tekkinud palju uusi väikseid riike. Üheks selliseks ka näiteks riik keskusega Ravennas. Seal asub ka üks kuulsamaid Vara Keskaja ehitisi, mis siiani säilinud- Thederichi mausoleum. Sniffi võeti eelnevates aegadest, kuid lihtsamal kujul. Alumise korruse moodustab kümnetahukas, ülemise aga suhteliselt madal kuppel, mis on välja tahutud ühest suurest monoliidist
Kindlasti tasub ette võtta jalutuskäik Tallinna linnamüüri ääres mitmed kaitsetornid on külastajatele avatud ja pakuvad suurepäraseid vaateid. Harju mäe nõlval asuvas tornis Kiek in die Kök on alati mõni põnev näitus, suurtükitorn Paks Margareeta tutvustab Eesti merenduse ajalugu. Kaitsemüüri ennast näed kõige ehedamal kujul Müürivahe tänavas. Raekoda ise on ainus gooti stiilis raehoone Põhja-Euroopas, meenutades Hansalinna staatusest ja linna hiilgeajast, 15.16. sajandist, pajatavad endised soola-, jahu- jm väärtusliku kauba hoidlad. Pööra pilk üles ja pea igast tänavast leiad mõne hansakaupmehele kuulunud maja, kus tänaseni jahukottide vinnamiseks mõeldud veokonksud pööninguluuke ehivad. Eesti ühe tähtsama väljaku Raekoja platsi keskel on ümmargune kivi, mis tähistab ainukest punkti, kust on näha kõik viis Tallinna keskaegset torni. Nende seas Oleviste kiriku torn, mille puhul pakub võrdselt elamusi nii selle
Rikkamates peredes toimus see pedagoogi (lastejuhtija) käe all. Vaesemad saatsid oma pojad kooli, kus õpetati lugemist, kirjutamist, muusikat ja kreeka kirjandust (luulet) ning sinna juurde käis gümnastika. Jõukamate perede noored jõudsid sageli enda täiendamisega mõne tuntud sofisti (õpetlase) juurde. Tüdrukute kasvatamine piirdus tavaliselt majapidamis- ja käsitööalase õpetusega, vaid Spartas tegelesid tüdrukud korrapäraselt kehaliste harjutustega. Kangelaseeposed Mükeene hiilgeajast kujunes mitu eepilist teemat, millest tähtsaim oli nn Trooja sõja lugu Trooja vallutamine kõigi kreeka kangelaste ühisel sõjaretkel. Aja jooksul kujunes sellest hulk terviklikke lugulaule, mida rändlaulikud rapsoodid ette kandsid. Pimedale laulikule Homerosele omistatakse kaks kuulsamat eepost: ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". ,,Ilias": Tegevus toimub Trooja sõja 10.aastal. Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise
bürokraatlikult korraldatud lossimajanduse ja kreetapärase olme. Arvatavasti austasid nad ka mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid. Kuid kõik see kohandati oma sõjakale ühiskonnatüübile ja meelelaadile. Mükeene kangelaseepika Umbes 1200 aastat eKr alanud vapustuste tagajärjel Mükeene tsivlisatsioon langes, kuid mälestus möödunud hiilgeajast püsis ja talletus arvukates kangelaslugudes. Hilisemad kreeklased mäletasid Kreeta-Mükeene perioodi kuulsusrikka kangelasajana. Tõenäoliselt lauldi lugulaule kangelastest ja nende vägitegudest juba Mükeene perioodi lossides. Pärast Mükeene tsivilisatsiooni langust pärandati neid laule ja lugusid põlvest
veojõu suunda, kõige sagedamini eskortpuksiiridel ja puksiiridel-kantijatel. Seade ei ole efektiivne merel lainetuse korral. veepaiskurseade kujutab endast pumpa, mis paiskab veejoa õhku või vette laeva taga ja paneb laeva liikuma selle joa reaktiivjõuga; aerude või mõladega pannakse liikuma ajaviiteks ja spordik kasutatavaid väikelaevu; purjede abil pannakse tänapäeval liikuma spordi ja lõbulaevu. On säilinud ka mõned suured purjelaevad purjekate hiilgeajast (või neid jäljendades spetsiaalselt ehitatud), mida kasutatakse enamasti õppelaevadena tulevaste laevajuhtide esmaseks treenimiseks ja merega lähendamiseks. Ilmunud on ka alternatiivsed tuule jõudu kasutavad seadmed, näiteks Magnuse efekti kasutavad seadeldised ja täielikult jäigad mehhaaniliselt juhitavad purjed. 2.4. Vees liikumise iseloomu järgi: pealveelaevad (veeväljasurvelised) on tavalisel kombel vee peal ujuvad laevad;
suunda, kõige sagedamini eskortpuksiiridel ja puksiiridel-kantijatel. Seade ei ole efektiivne merel lainetuse korral. veepaiskurseade kujutab endast pumpa, mis paiskab veejoa õhku või vette laeva taga ja paneb laeva liikuma selle joa reaktiivjõuga; aerude või mõladega pannakse liikuma ajaviiteks ja spordik kasutatavaid väikelaevu; purjede abil pannakse tänapäeval liikuma spordi ja lõbulaevu. On säilinud ka mõned suured purjelaevad purjekate hiilgeajast (või neid jäljendades spetsiaalselt ehitatud), mida kasutatakse enamasti õppelaevadena tulevaste laevajuhtide esmaseks treenimiseks ja merega lähendamiseks. Ilmunud on ka alternatiivsed tuule jõudu kasutavad seadmed, näiteks Magnuse efekti kasutavad seadeldised ja täielikult jäigad mehhaaniliselt juhitavad purjed. 2.4. Vees liikumise iseloomu järgi: pealveelaevad (veeväljasurvelised) on tavalisel kombel vee peal ujuvad laevad;
veojõu suunda, kõige sagedamini eskortpuksiiridel ja puksiiridel-kantijatel. Seade ei ole efektiivne merel lainetuse korral. veepaiskurseade kujutab endast pumpa, mis paiskab veejoa õhku või vette laeva taga ja paneb laeva liikuma selle joa reaktiivjõuga; aerude või mõladega pannakse liikuma ajaviiteks ja spordik kasutatavaid väikelaevu; purjede abil pannakse tänapäeval liikuma spordi ja lõbulaevu. On säilinud ka mõned suured purjelaevad purjekate hiilgeajast (või neid jäljendades spetsiaalselt ehitatud), mida kasutatakse enamasti õppelaevadena tulevaste laevajuhtide esmaseks treenimiseks ja merega lähendamiseks. Ilmunud on ka alternatiivsed tuule jõudu kasutavad seadmed, näiteks Magnuse efekti kasutavad seadeldised ja täielikult jäigad mehhaaniliselt juhitavad purjed. 2.4. Vees liikumise iseloomu järgi: pealveelaevad (veeväljasurvelised) on tavalisel kombel vee peal ujuvad laevad;
annaabi.ee 
