Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"hiilamardika" - 3 õppematerjali

Kartul ja selle kasvatamine
7
doc

Kartul ja selle kasvatamine

Väetamine Katse korraldati NPK väetise foonil kus N-i kasutati normiga 120 kg ha-1. Väetiseks OptiCropNPK 21-08-12+S+Mg+B+CaLehekaudu väetamine: toitelementide vesilahus, mis pritsiti lehtedele (vee kulu 400 l ha-1) Kasvuaegsed hooldustööd · Umbrohutõrje enne külvi mullasisese herbitsiidiga Trifluraliiniga0.15 l ha-1 · Pritsimine insektitsiidiga Fastacnormiga 0.15 l ha-1(28. mail maakirbu vastu ja 26. juunil hiilamardika vastu). Katsete korraldamise tingimused · Ilmastikutingimused · Mullastikutingimused Mullastikutingimused · Mullaliigiks on kahkjas muld LP Kvaliteedinõuded tarnitavale rapsile · Baasilineõlisisaldus40%, juurde-võimahaarvestus1,5% iga1% õlisisaldusekohta1,5% baasilisest; · Lubatudmax. lisandeid3%, baasiline2%, juurde-võimahaarvestus1% iga1% võõrlisanditesisalduseerinevusekohtabaasilisest;

Põllumajandus → Teraviljakasvatus
24 allalaadimist
Taimekahjustajad ja nende tõrje
33
docx

Taimekahjustajad ja nende tõrje

· Segakultuurides kasvatamine ­ Kultuuride segu, ribad või saarekesed, hoiab ära kahjustajate kogunemise ­ Taimede toodetud keemilised ühendid häirivad putuka orienteerumist ja/või arenemist. Tuleb teada, mis taimi koos kasvatada. Kui sinu kaitstav taim kardab lehetäisid, siis ära istuta teda koos mõne teise lehetäide meelistaimega · Püüniskultuurid ­ Manipuleeri kahjuri arvukusega. Nt rapsi varasem sort ribana põlluservas meelitab hiilamardika enda peale, seal teed mehhaanilise tõrje, ja põhipõld jääb kahjustamata ja ka tõrjumata. On ka taimi, mis meelitavad kahjuri endale, kuid kahjur pole sellel võimeline arenema (raps ja Raphanus sativus e aedrõigas). · Väldi võõrliike · Meie oludes puuduvad neil looduslikud vaenlased, seega saavad piiramatult paljuneda. Nt kartulimardikas · Taimekahjustajateseire!!! ­ Pidev jälgimine võimaldab õigeaegselt tõrjemeetodid kasutusele võtta

Botaanika → Taimekahjustajad ja nende...
60 allalaadimist
SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND
72
docx

SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND

68 Suur hulk jooksiklaste liike tarbib valmikuna toiduks teisi putukaid ja seepärast on nad asendamatud mahepõllumajanduses kahjurite hävitamisel. Mõned armastavad ka seemneid, kuid kõik nende mullapinnal elavad vastsed on mitmetoidulised röövloomad. Elades erinevates kooslustes, reguleerivad nad taimtoiduliste putukate arvukust. Jooksiklased võivad teraviljapõllul hävitada olulise osa lehetäidest, rapsipõllul hukata arvestatava osa hiilamardika (Meligethes) mulda laskuvaist vastseist, vaarikaistanduses hävitada mulda nukkuma laskuvad vaarikamardika (Byturus tomentosus) tõugud. Jooksiklastele on omased kõik põhilised klassi tunnused. Seltsi iseloomustab täismoone: esinevad enamasti kolme paari jalgadega harvemini jalgadeta (apoodsed) vastsed ja harilikult vaba nukk. Vastne teeb läbi tavaliselt kolm kasvujärku. Valmikutel on keskrindmiku tiivapaar moondunud jäikadeks kattetiibadeks. Tagarindmiku tiivapaar esineb

Loodus → Loodus õpetus
1 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun