Ookeani keskel pole laine eriti kõrge.Rannikule lähenedes ta kasvab ning võib ulatuda kuni 76 m kõrguseni.Maavärinad ,mis on põhjustatud mäetekkelistest protsessidest,toimuvad peaaegu alati mägede läheduses.Veealused maavärinad tekivad seal,kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid.Maavärinate peamised alad asetsevad teatud kindlates vööndites.Maavärinaid põhjustavad lihkeid ja murranguid maakoore suurtes osades.Maakoor koosneb mitmest hiiglasuurest kivimiplokist ehk laamast.Laamad liiguvad väga aeglaselt ja hõõruvad üksteise servi.Aeg-ajalt jäävad laamade ääred üksteise külge kinni ja nad ei saa liikuda,sellest tekib rõhk.Kui laamad jõnkshaaval üksteise peale nihkuvad,panevad nad sel kohal maa tugevalt värisema.Asulad ja suured linnad purunevad,tekivad järved ja lõhed.Tekoonilised maavärinad hõlmavad laialdasi alasid,on kestvad ja korduvad.Sageli on maavärinate põhjuseks aurude ja
leitavad. Siiski on olemas ka mõningaid väikesi ja kahvatuid tähtkujusid. ( 2; lk.26 ) 8 PAISUV UNIVERSUM Teadlased ei tea täpselt, kuidas universum tekkis. Me teame, et universum tekkis tuhandeid miljoneid aastaid tagasi. Selle põhjuseks võis olla tohutu plahvatus, mis paiskas aine maailmaruumi. Seda plahvatust tuntakse Suure Pauguna. Valla pääsenud aine moodustas galaktikaid, tähti ja planeete. Arvatakse, et universum paisub sellest hiiglasuurest plahvatusest veel praegugi. (2; lk.33) KOKKUVÕTE Maailmas on vägapalju erinevaid galaktikaid, nad koosnevad tolmust ja gaasist. Galaktikaid liigitatakse kuju järgi: elliptilisteks, spiraalseteks ja ebaregulaarseteks. Meie kodugalaktika Linnutee on spiraalne hiidgalaktika. Et lindude rände ajal sügisel ja kevadel on see õhtuti suunatud põhjast lõunasse, nimetasid meie esivanemad seda Linnuteeks. Hiidgalaktikad neelavad alla aga sageli mõne lähedal asuva naaber galaktika
Rubensi maalide kompositsioon. Seal pole jälgegi kõrgrenessansi tasakaalukast kolmnurgast, vaid massid suunduvad piki ristuvaid diagonaale. Rubens rajas ajaloolises maalis uue zanri, nimelt maaliseeria. Ta maalis pilte Prantsuse kuninganna Maria de'Medici elust. Rubens valis oma kangelase elust välja kõige kujukamad hetked, lisades ajaloolistele tegelastele antiikjumalaid või voorusi kehastavaid allegoorilisi kujusid. ,,Maria de`Medici elu" koosneb 21 hiiglasuurest ajaloolisest pildist. Kõik tööd olid algselt tellitud Luxembourg'i palee galerii jaoks, mis ehitati Maria de`Medici käsul, et tuua Prantsusmaa kuningannale kuulsust. Nüüdseks asuvad kõik maalid sellest sarjast Louvre'is. ,,Maria de` Medici saabumine Marseille' i sadamasse" alapealkirjaks on ,,Poeetiline tegelikkus". Õhus hõljuv pasunaid puhuv tiibadega jumalanna kuulutab valitsejanna tulekut. Teda tervitavad kogu linna suurvaimud. Pildi
Põhjala inimesed austasid jumalaid, kelle nad olid oma näo järgi teinud. pajatati panteonist , mille kõige vägevamad jumalad olid sõdalased ise- nutikas kõikenägev väepealik Odin , tugev ja lihtsakoeline Thor. Lõpuks pidi kogu jumalate ja inimeste maailma olematuks muutma viimne heitlus ehk kokkupõrge hea ja kurja vahel, mida viikingid nimetasid Ragnarök'iks. 1.Maailma tekkimine Maailm kasvas müütide vältel hiiglasuurest kuristikust Ginnungagap'ist. Lõunas piirnes kuristik tule asupaiga Muspell'iga, kus pidas vahti leegitseva mõõgaga tulehiid Surt. Põhjas piirnes kuristik pakasemaa Niflheim'iga , millest sai pärast poole surnute maa. Hvegelmeri nime kandvast vulkaanikatlast pulbitses välja 12 jõge, mis viisid oma teed Ginnungagappi. Need said jääks ja täitsid lõhandiku. Kerkides sai jää kokku Muspell'iga ja kuidagi moondus savi.
annaabi.ee 
