alla sattumisega. Idee muuta üht elementi teiseks ei olnud mitte populaarne ainult keskajal, vaid seda on püütud teha isegi 20. sajandil. 1924. aastal kujunesid sensatsiooniliseks prof. Miethe katsed, kes teatas, et on avastanud kulda elavhõbekvartslambist. Et perioodilisussüsteemis on kuld ja hõbe kõrvuti, siis arvas Miethe, et transmutatsioon toimus elektrivoolu toimel. Firmaga "Siemens" sõlmiti leping, mille järgi uurimistöödeks eraldati hiigelsummad, avastused pidi aga minema firma valdusesse. Lõpuks selgus, et kuld oli elavhõbedasse sattunud siiski väljastpoolt. Näiteks piisas sellest, kui katse käigus keegi uurijaist puudutas oma kuldprilliraame, ja otsekohe suurenes kullasisaldus elavhõbedas tunduvalt. Samuti selgus, et kuigi lähteelavhõbedat tootis kuulus firma "Kahlbaum", ei olnud elavhõbe täiesti puhas, vaid sisaldas tühisel määral kulda. Siiski andis Berliini patendiamet "Siemensile" viis patenti
Antoine Gros' õlimaal “Bonaparte Arcole sillal” (üks originaal asub Versailles’ lossis, teine Ermitaažis) on jäädvustanud hetke, mil Bonaparte, haaranud lahingulipu, sööstab vaenlase kuulide rahe all sillale, et innustada sõdureid pealetungile. Muidugi on see paraadportree, kuid kunstnikul polnud mingit vajadust väejuhti ei nooremaks ega uljamaks muuta. Itaaliast saatis Napoleon Direktoorimi käsutusse kontributsioonina (hüvitusrahana) kokku aetud hiigelsummad, mida kodumaal vajati, kuid ka kunstiaardeid. Pariisi naasis noor militaargeenius lausa Caesarina. Ta oli sedavõrd populaarne ja ohtlik, et temast vabanemiseks tuli Barrasil taas välisminister Talleyrand’i mõistus appi võtta. X BONAPARETE’I EGIPTUSE SÕJAKÄIK JA 18. BRÜMÄÄRI RIIGIPÖÖRE Nüüd otsustas Talleyrand Inglismaa nõrgestamiseks läbi lõigata brittide kaubandustee Indiasse. Selleks tuli saata Bonaparte Egiptusesse ja sealt Süüriasse
annaabi.ee 
