Oluliselt muutus tööstuse struktuur. Eesti Vabariigi perioodil andis rasketööstus 25 %, 1960. aastal aga 50 % tööstuse kogutoodangust. Statistika andmetel kasvas tööstuse kogutoodang pidevalt. Hoolimata rasketööstuse eelisarendamisest, säilitasid küllaltki olulise koha ka kerge- ja toiduainetööstus. 1960.aastateks oli Eesti põllumajanduses kujunenud peamiseks haruks loomakasvatussaaduste tootmine. Tsentraliseerimise käigus väikesed kolhoosid likvideeriti ja loodi uued hiigelmajandid. Põllumajanduses arendati välja kaks tootmisharu: · piima ja liha tootmissuunaga tõuveisekasvatus · peekoni tootmissuunaga seakasvatus. Nende kõrval ka linnu-, lamba- ja karusloomakasvatus ning mesindus. Kadusid endised keskused ja ääremaadel olnud külad. Alates 1960. aastatest hakkas Eesti üldilmet muutma ulatuslik maaparandus. Eesti põllumajanduse kogutoodangust andis: · taimekasvatus ligi 30 & · loomakasvatus ligi 70 %. Peamiseks tootmisharuks kujunes loomakasvatus. 1975
peamiseks haruks loomakasvatussaaduste tootmine(peamiselt kasvatai veiseid ja ka sigu), 70% andis see haru põllumajndusse. Investeeringud põlumajandusee olid väiksed, kuid tänu mõningale iseotsustamisõigusele ja eestlaste töökusle püsis tööviljakus põllumajanduses NSV Liidu keskmisest kõrgem. Kolhoosnike töötasu suurenes võrreldes varasema ajaga ja ka elatustase tõusis. Likvideerit väiksed kolhoosid ja loodi hiigelmajandid. Peamiselt kasvatati teravilja. Saagikuse tõstmiseks kasutati üha enam mineraalväetisi. Hakati ka viima läbi küllaltki ulatuslikku maparandust. Eesti NSV tööstus ja põllumajandus 1980. aastatel Eesti nsv juhtiv haru oli tööstus, mis rajanes peamiselt sisseveetaval toorainel. Kohalikul toorainel töötavad harud andsid vaid komandiku tööstustoodangust. Eestist veeti välja üle neljandiku kogutoodangust. Elektrienergiast läks liiduvabariikidesse üle poole, keemiatööstuse
annaabi.ee 
