inglased vtsid kasutusele kolooniad 15. viktoria ajastu lppes inglismaal 1901 16. Suur hpe: (1958.a.-1960-ndate I pool) (Vt.ka pik lk.116) Mao Zedongi algatatud suure hppe eesmrk oli Hiina likiire arengu saavutamine nii tstuses, kui ka pllumajanduses. Loobudes NSV Liidu pakutavast abist ja rahvast maksimaalselt mobiliseerides loodeti leida Hiina RV- le oma arengutee (st.mitte jrgida Moskva poliitikat ja suuniseid). Suure hppe kigus: veti eesmrk tita viisaastaku plaanid he aastaga alustati maal hiigelkommuunide rajamist, mis lisaks pllumajanduslikule tegevusele haaraks ka tstust ja tegeleks sjavelise vljappe andmisega alustati totaalset vrdsustamist (riietusest sgini) ritati maksimaalselt arendada metallitootmist (selleks rajati peaaegu kigisse kladesse keskaegse vlimusega sulatusahje; toodang kasvas kll 2 korda, ent oli ebakvaliteetne) algatati kampaaniad varblaste hvitamiseks, kes svad ra liiga palju vilja (sellega aidati hoopis kaasa kahjurite levikule) jne. Suure hppe tulemused:
kui ebaõnnestus Jawarhalal Nehru- India peaminister, kes üritas ühendada demokraatiat ja sotsialismi, jades samal ajal sõltumatuks USAst ja NSVLst. Indira Gandhi- Nehru tütar, kes jätkas isa poliitlist joont, ainult hoidis soojemaid suhteid Moskvaga. Mao Zedong- Hiina valitseja. Suur Tüürimees. Organiseeris mõttetuid sotsiaalseid eksperimente Hiinas. Julm kommunist. Deng Xiaoping- Hiina kommunistliku partei peasekretär, kes stabiliseeris riigi majanduse, hiigelkommuunide laialisaatmine. Sukarno- Indoneeria president, kes saavutas diktatuuri Suharto- Indoneesia uus valitseja, kes purustas kommunismi. Mõisted Sotsiaalse õigluse nõue- heaolu peaks laienema ka teistele peale rikaste ja keskklassi. Suur ühiskond- ehk võrratu ühiskond, sotsiaalne õiglus, mille tagamiseks pidi majandusellu otsustavalt sekkuma riik. Massikultuur- inimene tahab olla, nagu ta naaber. Beat generation- mässumeelne liikumine, boheemlaslik, algas USAst. Vastuhakk senistele
Hiina Rahvavabariik 1449-1956 Pärast edukat kodusõda kuulutati 1. Oktoobril 1949 Pekingis välja Hiina Rahvavabariik Mao Zedongi juhtimisel. Hiina-kommunistlik Partei kujundas ligi 500mln inimesega riigis välja NSV Liidule tugineva kommunistliku diktatuuri. Hiina 20. sajandi II poolel. 1958. aastal algatatud nn Suure hüppe eesmärgiks oli Hiina ülikiire arengu saavutamine korraga nii tööstuses kui ka põllumajanduses. Loobus NSVL poolt pakutavast abist ja lootis leida oma arengutee. Hiigelkommuunide rajamine, totaalne võrdsustamine, metallitootmine, lindude massiline tapmine vilja nimel. 1958-1961 Hiina tabas hiinat näljahäda, mille käigus hukkus mitukümmend miljonit inimest. Suure hüppe poliitika kukkus seega läbi. Majanduses alustati põllumajandust soosivat poliitikat. ,,Õigus õitseda on vaid healõhnalistel lilledel, halva lõhnaga lilled tuleb välja kitkuda" Hiina rahvavabariik Võimuvõitluse jätkumine
nii tööstuses kui ka põllumajanduses. Loobudes NSV Liidu poolt pakutavast abist ja oma rahvast maksimaalselt mobiliseerides loodeti leida Hiina Rahvavabariigi oma arengutee ja mitte enam järgida Moskva poliitikat ja suuniseid. Suure hüppe käigus võeti eesmärk täita viisaastaku plaan ühe aastaga ja kahekümne aasta plaan viie aastaga. Sealt tulebki mõiste „Suur hüpe”. HIINA Maal alustati hiigelkommuunide rajamist (26 000), mis lisaks põllumajanduslikule tegevusele pidid tegelema tööstuse ja sõjaväelise väljaõppe andmisega. Naiste kaasamiseks tootvale tööle asutati lasteaedu- ja sõimi. Kõikjal toimus totaalne võrdsustamine riietusest kuni söögini. Maksimaalselt üritati arendada metallitootmist. Algatati ebaõnnestunud kampaania lindude hävitamiseks, kes pidid ära sööma liiga palju vilja. HIINA
2.2. "Suur hüpe": (1958.a.-1960-ndate I pool) (Vt.ka õpik lk.116) · Mao Zedongi algatatud "suure hüppe" eesmärk oli Hiina ülikiire arengu saavutamine nii tööstuses, kui ka põllumajanduses. Loobudes NSV Liidu pakutavast abist ja rahvast maksimaalselt mobiliseerides loodeti leida Hiina RV-le oma arengutee (st.mitte järgida Moskva poliitikat ja suuniseid). · Suure hüppe käigus: võeti eesmärk täita viisaastaku plaanid ühe aastaga alustati maal hiigelkommuunide rajamist, mis lisaks põllumajanduslikule tegevusele haaraks ka tööstust ja tegeleks sõjaväelise väljaõppe andmisega alustati totaalset võrdsustamist (riietusest söögini) üritati maksimaalselt arendada metallitootmist (selleks rajati peaaegu kõigisse küladesse keskaegse välimusega sulatusahje; toodang kasvas küll 2 korda, ent oli ebakvaliteetne) algatati kampaaniad varblaste hävitamiseks, kes söövad ära liiga palju vilja