Sest kehad kiirgavad soojust. Päikest pole, mis maad soojendaks. 46. Miks õhtupoolikul õhutemperatuur langeb, kuigi päike paistab? Sest päike annab vähem soojust kui maa kiirgab. 47. Miks pärast päikesetõusu õhutemperatuur langeb? Maapinnakiirgus on suurem kui see kiirgus, mis maad soojendab. 48. Miks pilvisel ööl õhutemperatuur langeb vähem kui pilvitul ööl? Pilved ei lase maapinnakiirgust maailmaruumi. 49. Milles seisneb kasvuhooneefekt? Atmosfäär toimib kui hiigelkasvuhoone, mille sees asub Maa. Lainepikkuste vahemikus 7-15mm asub niinimetatud atmosfääri aken, mis laseb soojuskiirgusel lahkuda maailmaruumi. Kasvuhoonegaasid neelavad soojuskiirgust ja piltlikult sulgevad osaliselt selle atmosfääsri akna. Planeedi atmosfäär laseb läbi küll lühilainelistpäikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt tagasipeegelduvat pikalainelist kiirgust. 50. Kirjeldage Maa soojusbilanssi. Keskmiselt nii palju valgust kui päikeselt saame, neeldub ka ära.
Klaas laseb päikesekiirgust sisse, soojuskiirgus aga välja ei pääse, sest klaas neelab soojuskiirgust, mis on pikema lainepikkusega kui päikesekiirgus. Vähem räägitakse sellest, et kasvuhooneefekt ei ole seotud ainult kiirgusega, vaid kasvuhoones on soojem veel seetõttu, et seal puudub tuule ja õhukeeriste jahutav mõju. Samuti toimivad elamute aknad, tänu millele on köetud korterites ja elamutes soe. Kujutagem ette, et atmosfäär on kui hiigelkasvuhoone, mis laseb enamiku päikesekiirgusest maapinnale. Aluspinnas tekkinud soojuskiirgusest pääseb vaid osa atmosfäärist välja. Atmosfäär toimib nagu taimede kasvuhoone. On aga veel pisikene, kuid oluline erinevus. Lainepikkuste vahemikus 715 mikromeetrit asub nn atmosfääri aken, mis laseb osa soojuskiirgust siiski maailmaruumi aken on nagu "praokil". Õnnetuseks aga atmosfääri koostisse kuuluvad kasvuhoonegaasid, nagu süsihappegaas, metaan jt, neelavad samas