Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Hiied - sarnased materjalid

hiie, hiis, muresid, raiuda, maardu, ldiselt, rahvap, seisid
thumbnail
28
docx

Maailma usundid

suri, siis jäeti sinna auk. Hiiumaa uus kiviring Neid on laotud enne teist maailma sõda. Kannavad endast maagilist jõudu ja väge. Sünd ja surm/hinge saamine ja lahkumine Surnuteriik ja sealsed asukad: manala, põhjala, kalm (istu), mis asub teisel pool vett. Põhja kaarest tulevad haigused ja hädad. Kalmistu kui surnute „küla“ – elavate ja surnute kohtumispaik Hiis – 1) vanim taastatav tähendus on surnute austamise koht 2) looduslik pühakoht, kus võib asuda „halb hingeolend“ 3) soome-ugri rahvaste erineva tähenduse.... Kalmed ja surnutekultus  Kommunikatsioonifunktsioon  Surnu sotsiaalset-religioosset staatuse peegeldus  Nn axis mundi – pidepunkt ümbritsevas kaootilise keskkonnas  Ohvririituste paik  Siirdhinge-kujutlem

Usundiõpetus
15 allalaadimist
thumbnail
39
docx

Maailmavaated ja usundid

MAAILMAVAATED JA USUNDID 1. loeng Mis on maailmavaade? Vaadete seisukohtade ja veendumuste süsteem, mis püüab vastata filosoofilistele põhiküsimustele (kes on inimene? milline on inimese koht maailmas? mida me teame ja mida ei tea, kuidas me teame? mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama

Usundiõpetus
46 allalaadimist
thumbnail
30
odt

10-klassi ajalugu: eesti-ajalugu

Tarapitha – võib olla ka Taara. •sõja- ja palvejumal •Henriku järgi oli ta eelkõige saarlaste jumal, aga tuntud ka Virumaal, kus ta olevat sündinud. Hing – •inimese isikupära kandja, oluline keha elus hoidmiseks •Magamise ajal võis kehast lahkuda, ringi liikuda, vahel asuda isegi teise olendi sisse. •Surma puhul lahkus hing jäädavalt kehast, kuid jäi edaspidi mõjutama perekonna elu->hingede aeg-hinged liikusid ringi ja võisid kodu külastada Hiis – ohvripaigad/pühametsad, nendes tegeldi ohvrite toomise e. ohverdamisega jumalatele Maagia – põhines arusaamisel, et asjade ja nähtuste vahel on seosed, mida on võimalik mõjutada Ohvripaigad- kohad, kuhu viidi ohverdus, et näidata vaimudele, haldjatele ja jumalatele heatahtlikkust. Hiied, üksikud puud, allikad, kivid. Nõidumine – sellega tegelesid nõiad ehk targad, kes olid teistest targemad 4. MUISTNE VABADUSVÕITLUS

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
32
odt

Eesti looduslikud pühapaigad

küsoto’le. Küsoto oli püha, seal ei tohtinud vanduda, tülitseda, halba mõelda, sülitada, loomulikke vajadusi rahuldada, vilistada, kõvasti naerda, puid lõhkuda, neilt oksi murda ega lehti katkuda. Hiite juures asusid ka saunad. Saunad asusid nendes hiites, kus inimesed tulevad väga kauge maa tagant kokku ning oli nõue, et enne hiiele minekut peavad inimesed saunas käima. Ohvritalitusi peetakse mõnes kohas ka mäejalamil, kuna mäe otsas paiknev hiis on nii püha, et sinna ei tohigi sisse minna. Mari pühapaikades on keelatud juua ning purjus inimestel on keelatud pühapaikadesse minna. Udmurtide pühad salud Ohvrihiis oli püha, hiiepuud ei tohtinud raiuda ega murda neilt oksi. Üleüldse ei tohtinud hiiest midagi võtta. Pühapaikades juuakse traditsioonilist puskarit, kuigi pudelist ei võeta lonkse, vaid kastetakse pigem huuli. Looduslikud pühapaigad ja arheoloogia Pühapaik on muistis.

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Vabadusvõitlus

Targad 9 tundsid metsarohtusid ja lihtsamaid ravivõtteid ning olid muistses ühiskonnas arstirollis. Vanad eestlased ohverdasid loodusjõududele loomi, sööki ja jooki, raha, muid esemeid ja eriti tähtsatel juhtudel inimesi. Loodusjõude austati pühades hiites, küngastel, järvede, jõgede ning allikate ääres. Pühadeks puudeks olid eriti tammed ja pärnad. Muinasaja lõpul oli igal külal või külade rühmal püha hiis, kus käidi palvetamas üksikult ja kus toimusid ka suurüritused tarkadejuhtimisel. Tähtsamatel puhkudel: põllutööde alguses ja lõpus, enne sõjaretkele minekut, olid need väga suurejoonelised ja pidulikud. Ühise ohverdamisega kaasnes ka ohvripidu. Pühapaikades otsiti karja -ja viljasaagiõnne ning loodeti abi haiguste vastu. Ainult ravieesmärgil võis murda hiiepuude oksi, lehti ning võtta mulda nende alt. Hiieallika vett tarvitati silma- ja nahahaiguste raviks.

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Maailma usundid

Kuremäe allikal kümblemine (õigeusu püha allikas) Pühaduse erinev mõistmine on ka religioosse konflikti allikas Usk vee tervendavasse võimesse 5. Sünni ja surmaga seotud uskumused: Surnuteriik ja selle asukad ­ mandala, põhjala, kalm(istu), mis asub teiselpool vett Kalmistu kui surnute 'küla' ning elavate ja surnute tähtsaim kohtumispaik; kalmon kirdi on esimesena maetu ning tema tagab rahu ning suhtluse surnute ja elavate vahel Esialgu oli hiis surnute austamise koht Kalmistul käimise funktsioon on kommunikatsioon surnutega (kommunikatsiooni funktsioon) Kalmed peegeldavad surnute sotsiaal-religioosset staatust Kalmistu kui axis mundi, muutumatu pidepunkt ümbritsevas katoliiklus keskkonnas Kalmistu kui ohvririituste paik Surnud kui moraali ja traditsiooni valvurid ja esiisade ning jumalate vahendajad Traditsiooniline Soome-Ugri kalmistu: Kalmistut külastatakse vaid tähtpäevade puhul

Religioon
26 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Ülevaade erinevatest usunditest ja eesti vana usu määratlus nende taustal

Ülevaade erinevatest usunditest ja eesti vana usu määratlus nende taustal Animatism: vägi on ebaisikuline. Palju väge on kõrgel ja madalal. Suur vägi on metsas – kivi, lohk, küngas, suurim puu. Igal puul on vägi, pole elusaid ega surnud asju. Palju väge on luudes, juustes, küüntes..vähe väge lihastes. Inimestel puudub hing. Niikaua kuni luustik on säilinud, võib inimene surnust üles tõusta. Suhe surnutesse on kartev ja seepärast luustik põletatakse. Et surnu üles ei tõuseks – seoti laip kinni, murti jäsemed või selgroog, suleti koobas, surnu torgati vaiaga läbi, maeti sügavamale.. Looma luusid süües ei murta, need viiakse metsa tagasi, kus neist uued loomad tekivad. Animism = esivanemate kultusaeg. usk hingedesse, haldajad, eestlastel emad-isad. Oruvaim, kivivaim. Tekivad iskustatud vaimolevused. Toimus mina-teadvuse moodustumine. Usuti, et inimesel on erinevad hinged: 1) kehahing – keha juures: hingushing, leil, toss 2) vabah

Usuõpetus
21 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti muinasusund

Arvati, et surnute hinged lähevad Manalasse (Toonelasse), kust nad pimedal ajal tulevad välja koduseid külastama. Selleks puhuks pani pererahvas lauale parima toidu, küttis sauna ja jättis hingedele vihad. Hingede ajal (tänapäeval tähistatakse hingede päeva 2. novembril) ei tohtinud lärmi teha, see võis hingesid pahandada. Maausundis oli oluline vaimude ja haldjatega heades suhetes olemine. Selle tagamiseks viidi läbi ohverdamisi. Andide toomiseks olid kindlad paigad ­ hiied. Hiis võis olla nii kivi, puu, allikas või mingi muu loodusobjekt. Hiiepuud olid enamasti tammed või pärnad. Hiies ei tohtinud puid raiuda, heina niita, metsaande korjata ega loomi karjatada. Mõnel pool arvati hiies elavat hiie noormeest või neitsit. Ohverdamine toimus tava kohaselt pühadel või hingede ajal, tavaliselt ,,pühal päeval" neljapäeval. Hiite läheduses asus tavaliselt ohvrikivi ehk lohukivi ­ kivi, milles on looduslik või inimtekkeline lohk.

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muinaseestlaste loodususund

hullematki. Loodusjõudude abi oli vaja vilja- ja karjakasvatuses. Et nende heasoovlikkust kindlustada, toodi iga tähtsama ettevõtmise puhul ohvreid. Ohvrid pandi pühasse paika maha või pisteti puuõõnsusse. Peamiselt ohverdati raha, kanu, õlut, hobuseid, sokkusid, kitsi, leiba, juurvilju. Ohvripaikadeks olid eelkõige hiied - pühaks peetavad metsasalud, aga ka mäed, kivid, allikad, puud või muud pühad paigad. Kui hiis oli omaette metsasalu, oli see enamasti tammik, kuid hiiepuid võis olla ka teist liiki. Pühast hiiest ei tohtinud võtta puulehtegi ega maast midagi korjata nii kaugelt, kuhu puude vari ulatus. Ainult haiguse puhul võis korjata marju või lehti, sest need arvati olevat raviva toimega. Lihtsamatel puhkudel aitas ka ainult paelte või lintide ohverdamisest. Palju on teada selliseid puid, mille otsa linte ja riideid seoti, kui haiguse puhul abi taheti. Sagedasteks ohvripaikadeks on olnud

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

Teoses mainitud fajaakide pühal saarel valitses suurepärane kliima: puud õitsevad ja kannavad vilja aasta ringi. Tollased kuningapaleed omasid suuri esindusruume. Lai eesõu, mis oli varjutatud oliivi- ja viigipuudega, juhtis siseruumidesse, kus käis elutegevus. Aiad olid hekkide ja müüridega ümbritsetud ja asusid sageli niisutamise hõlbustamiseks mäekülgedel. Homerose ODÜSSEIA, lk 67: Kalypso koobas. Paks ning lopsakas hiis oli ümber ta koopa. Ses kasvas varjukas lepp, tume pappel ja lõhnav küpress. Aga nende okstel haljastel - seal asus kõiksugu tiivukaid linde: Koostanud: 18Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a kakke ja haukaid ning merikaarnaid laiali-lõuguseid, kes merel lendlevad ringi ja otsivad endale toitu.

Maastikuarhitektuuri ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Muinaseestlaste matmiskombed ja muinasusundi iseloomustus

Neoliitikumist ehk nooremast kiviasjast on tõendeid, et surnute matmine toimus vahetult asulaisse. Selliseid matusepaiku on teada viiest tolleaegsest asulakohast: Narva-Riigiküla I ja ja III asulast, Valmast Võrtsjärve läänerannikul, Tamulast Võrus ja Naakamäelt Saaremaal. Erilise tähtsusega oli koht, kuhu surnu laip või tuhk asetati – seda kohta nimetati pühaks paigaks ja seda ei tohtinud rikkuda ega reostada. Selliseks paigaks oli tavaliselt isoleeritud metsatukk, hiis või kivivared, kangrud. Rahva kiindumus oma pühadesse matmispaikadesse oli väga tugev ning ristikirikul kulus kaua aega selleks, et veenda inimesi surnuid surnuaedadesse matma. Ajaliselt vanimad on kivikirstkalmed. Nende kiviringiga piiratud ja kividega täidetud keskosas paikneb enamasti põhja-lõuna suunaline, paeplaatidest või suurtest raudkividest kokku seatud kirst. Kivikirstkalmeid hakati ehitama ajaarvamise eelse viimase aastatuhande esimesel poolel.

Eesti kultuuriajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ajaloo suuline arvestus

Vägi oli kõikjal olev ja kõikjal mõjuv jõud. Väge võis olla inimestes, olendites, esemetes, kehaosades ja mujal. Nt. väge võis olla sõnades - loitsmine, nõidumine. Targad ehk nõiad olid inimesed, kellel oli rohkem annet, oskusi ja võimeid ravitsemiseks, ennustamiseks jne. Hing on inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing ajutiselt kehast lahkuda, surma puhul lahkus jäädavalt. Peale surma hinge uus 'kodu' ­ hiis või kalmistu. Hiis oli pühamets. Põletamismatus oli see, et usuti, et nii vabaneb hing keremini kehast. Usk hauatagusesse ellu (teine ilm). Kultus ehk ohvripaigad. Pühad hiied. Üksikud puud (hiiepuud: tammed, pärnad, sageli ehitud). Allikad (ohvriallikad). Kivid (ohvrikivid, lohukivid). Mäed. Jõed ja järved. Ohverdamine leidis aset pühade ajal ja suuremate ettevõtmiste eel ja järel. Neljapäev oli eestlaste ' püha päev 2. Balti erikord

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Usundilugu

Mõisted: Riitus ­ usuline toiming müüdi elustamiseks või jumalaga suhtlemiseks müüt ­ tekkelugu; seletab, miks asjad on nii, nagu nad on vägi ­ mana ehk elujõud; maailm on sellega täidetud; inimesel juustes, küüntes, veres samaan ­ tegutseb tervistamisel, kasutades trannsi nõid ­ kasutab maagilisi vahendeid teiste inimeste vastu posija ­ isik, kes kasutab maagilisi vahendeid peamiselt teiste aitamiseks hing ­ üleloomulik nähtus, mis elustab looma või inimkeha; lahkub, kui inimene on surnud, transis või magab jumal ­ kõrgem vaimolend; on kujutatud armastusväärse isana; võib olla nii monoteism kui ka polüteism loodusvaim ­ elab looduslikus paigas või loodusnähtuses; võivad liikuda inimkujul, kuid on siiski erinevad, nt. päkapikud, näkid, kükloobid maaisand ­ isikud, keda usutakse olevat teatud maaalade kaitsjad fetis ­ esemed, mida usutakse hoidvat või põhjustavat väge, ka

Usundiõpetus
46 allalaadimist
thumbnail
26
pdf

Maailma usundid

Jaan Lahe Maailma usundid Üldine sissejuhatus · Religiooni teadus teadusharuna on noor, sai alguse 19.sajandi II pool. · 1870ndatel luuakse esimesed religiooni õppetoolid ülikoolidesse Hollandis ja Sveitsis. · Tänapäeval enam ei ole usuteadus seotud ideoloogiaga. · Religiooniteadus on iseseisev kui ka seotud paljude teiste teadusharudega. · Sõna ,,religioon" on laenatud roomlaste sõnast ,,religio". Arvatakase, et see tuleneb verbist 1) religare- siduma, köitma(jumalaga ühenduses olema) või 2) religere- hoolima(jumalatest hoolima) · Roomlased olid esimesed, kes religiooni defineerisid, esimeseks oli Cicero. - Cicero väidab, et ühte kindlasse jumalasse uskumine on lad. k cultus. - Cultus on kitsam kui religioon. Religioon haldab erinevaid kultuseid. Kultused on erinevad religioossed toimingud. · Kristlikud autorid võtavad Roomast religiooni mõiste üle, aga kasutavad seda ain

Usundiõpetus
113 allalaadimist
thumbnail
72
docx

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

Koduhaldjaid peeti lausa jumalates väikestviisi. Mitmel pool oli tuntud koduhaldjas Tõnn ja setudel seisis viljasalves Peko. Üks eestlaste tähtsamaid jumalaid oli Tarapita kes on tõlgetatud sõja- ja palvehüüuna „Taara avita!“. Austati ka mingit Ukut. Läti Henriku kirjelduse järgi olevat Virumaal kuskil mäel isegi „jumalate kujud ja näod“, kelle olevad ristiusu preestrid maha lasknud raiuda.  Ohvripaigad. Vaimuda, haldjate ja jumalatega prooviti läbi ohverdamise hästi läbi saada, selleks tekkisid kindlad ohverdupaigad- hiied või üksikud puud, allikad, kivid, harvemini mäed, järved, jõed. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid. Ohvrikivide peal oli kas inimese või looduse poolt õõnestatud lohud. Ohvriallikaid oli väga mitmesuguste nimetustega nt: tervise, elu, ilma jne allikas, see tähendas rohkem vee omadusi

Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Eestlaste nimepaneku traditsioon ja selle muutumine

Seepärast peab ristimine ka kõigiti kiriku kombe järele sündima; muidu ei ole tal väge. (Ibid) 9 2. NIMED Peatükk käsitleb nimede algupära, nimepanemist eestlaste rahvausundi ning Maris Saare läbi viidud uurimustöö põhjal 2.1. Nime algupära Eesnimede jagunevad tekkepõhjuste järgi tinglikult neljaks. 2.1.1.Arhailised Arhailised vanaeesti nimed on kas lihttüvelised nagu Hiis, Äio (vanaisa), Vibe (kärmas), Udras (saarmas); liittüvelised nagu Meelenõuve ja Küllepäevi; või tuletislõpuga nagu Himotu, Lembitu, Meelitsi, Viling. Kõik eelnevad on meeste nimed, lisaks on koostaja märkinud naiste nimedeks Ihalembi, Ihatu, Meelinõuvo, Emme ja Imbi. Mehe- ja naisenimede tunnuseid eestlastel ei ole olnud. (Saar 2002) 2.1.2.Laennimed Laennimed on tihti teisendid või eestindused teiste rahvaste nimedest, kuid võivad esineda ka algupärasel kujul

Uurimistöö
54 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Muistsed Eesti pühapaigad

                                             ​ Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium                                                                             Referaat                                       Muistsed Eesti pühapaigad                                                                                                         Claire Teder                                                                                                      10B                                                   �

Loodus
56 allalaadimist
thumbnail
18
rtf

Eestlaste muinasusund ja vabadusvõitlus

Siim Kingu 1 Tartu Tamme Gümnaasium AJALOO KT KORDAMINE §6 ­ 9 §6. ­ EESTLASTE MUINASUSUND · Muinasaja inimeste vaimse elu tähtsaimaks osaks oli ussund. · Ei saa rääkida ühtsest kogu esiaega läbivast ja täpselt reglementeeritud kommetega muinasusundist. · Osalt tingisid uusi kombeid tegevusalade teisenemine. · Usulistes muutustes mängis suurt rolli ka ka tihe kontakst naaberhõimude, -rahvastega · Muinasusundite kohta pole väga palju teada, kuna pole säilinud eriti palju allikaid. o Enamus teadmisi on siiski levinud suusõnaliselt põlvest põlve edasi. Pärimused ja rahvaluule. · Pärimuste ja rahvaluule seast teabe väljasõelumine on väga keerul

Ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Eesti muinasajal

MÕISTED: jääaeg ­ 120 000 aastat tagasi alanud kliima külmenemine, mis viis 100 000 aastat kestvale jääajale (hõlmas kogu Kesk- ja Põhja-Euroopa) Balti jääpaisjärv ­ mageveeline järv, mis moodustus Läänemere nõos peale mandrijää sulamist Billingeni katastroof ­ Balti jääpaisjärve veed ulatusid Billingeni mägedest põhja poole ning tema veed voolasid osalselt Põhjamerre, mis suurendas Eesti pindala muinasaeg ­ ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses pKr nim esiajaks ehk muinasajaks. Eestis 9000 eKr kuni 1227 pKr muistis ­ ehk muinasjäänused, (muinasajal) inimeste poolt rajatud või maha jäetud ehitised, põllud, asjad kinnismuistis ­ muistis, näiteks asulakohad, linnused, kalmistud, põllud irdmuistis ­ muistis, üksikesemed, näiteks töö- ja tarberiistad, relvad, ehted paleoliitikum ­ ehk vanem kiviaeg, algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopa jääaja lõpuga (Eestis puudus a

Ajalugu
70 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Metsade sääst

tahtsid. Tehnika käsitsemine nõudis aga kutseliste metsatööliste olemasolu, kellele oli vaja tööd anda aastaringselt. Linttraktorite kasutuselevõtuga sajandi teises pooles ja tüvestena väljaveoga (kestis 1965.aastast kuni Eesti taasiseseisvumiseni) kasvasid aina lageraielankide pindalad ja suurenesid pinnasekahjustused metsas. Kokku ei sobinud alati plaanimajandus ja metsatööks kesised talved, mistõttu tuli nn. talviseid lanke raiuda ka külmumata pinnasega. Tavalised olid sügavad roopad ja soostumisprotsessid raiestikel, kuhu vaatamata aastate viisi järjestikustele metsakultuuri rajamistele metsa peale ei saadud. Kui ilmnes, et traktorite kasutamisega kaasneb suur puude, pinnase ja alustaimestiku kahjustamine, üritati veel hobuvedu elustada, see jäi aga tagajärjetuks. . Praegusel ajajärgul toimub langetamine, laasimine, järkamine raiekohas kas

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
78 allalaadimist
thumbnail
87
docx

Soome-ugri rahvakultuur

Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,

Kultuurid ja tavad
31 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Eesti ajalugu 1

Eesti ajalugu I Suulise arvestuse küsimused 2016/2017 1. Kiviaja arheoloogilised kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur ­ aeg, elanike peamised tegevusalad ja kultuuri iseloomustavad tunnused ja muistised. 2. Eesti ühiskond esiaja lõpul. Sotsiaalne kihistumine (matmiskommete põhjal). Maakonnad ja kihelkonnad. Linnused. Külad (külatüübid) ja elamud. 3. Muinasusund (milles seisnes, iseloomulikud nähtused) ja ristiusu levik Eestis. Muinasusundi seos loodusega. Vanimad teated ristiusu levikust Eestis. Traditsioonid. 4. Muistne vabadusvõitlus. Balti ristisõja põhjused. Muistse vabadusvõitluse käik (3-4 olulisemat lahingut) .Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 5. Vana-Liivimaa riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Seisused. Maapäev. Vana-Liivim

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
74
doc

Omakultuur konspekt eksamiteemad

 (Mets)soku ohverdamine /lamba uputamine Dionysosele. Oina (pea;sisikonna)uputamine Lauga jõkke kotka külas eeljapäeval, ühissöömine. Härjatapmine kabeli juures eelpäeval.  Dionysose kultus ja ingeri vakkave kui suletud kogukonna kollektiivne viljakusrituaal pühas paigas. Vanakreeka viljakusmaagia kui naiste “firmasaladus” - templivaka oma vakaisu vahetamine ja saladuses pidamine väljaspoole jäävate eest (thesmoföria)  Hiis, suur puu, kivi(kangur) jms. Kui vakarühma kogunemiskoht, ohvrinõupidamis- ja ka pidutsemiskoht. Usulised muistendid  Kaev, mets Muhumaal ühes talus elasid mustlased. Perenaine võttis sealt endale tüdruku lapsehoidjaks. Öösel läks tüdruk Natalia kaevust vett tooma. Kuid äkki ta tundis, kuidas ta käed peosse võeti ja teda metsa poole vedama hakati. Tüdruk nägi ainult kahte musta varju, Tondid lasksid tüdrukul tükk aega istuda ning tõid ta siis koju tagasi

Kultuur
28 allalaadimist
thumbnail
50
docx

Ajaloo üleminekueksam 10.klass

Vana-Rooma ajalugu Viited: Kaardid lk 34-37. Üldajalugu gümnaasiumile ja peatükid 6, 7, 8, 9 (ainult lk 46 ja 47, kuid vaata ka lk 50-51) ja 11 (lk 56). Itaalia geograafilised alad ja rahvastik Itaalia asub Apenniini poolsaarel, põhjas asub Alpi mäestik (pakub kaitset) ja lõunas Sitsiilia saar. Paljud Itaalia piirkonnad on mägised, kuid sellegi poolest on maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreeka. Itaallased ei olnud meresõitjad (rannajoon pole nii sopiline nagu Kreekas) ega kolooniate rajajad. Tasane pinnamood – ühtne riik. Geograafiline terviklikkus soodustas ühtse riigi tekkimist, kuid etniliselt oli ebaühtne (rahvad). Suurem osa indoeurooplasi e itaalikuid, neist olulisemad latiinid. Põlisrahvaks olid etruskid, kelle päritolu ei ole teada. Poolsaare lõuna osas ja Sitsiilias asusid kreeklaste kolooniad, tuues kaasa oma müüdid, jumalad, tähestiku ja linnriikliku valitsemise jne. Rooma linna rajamine ja kuningate aeg Roomas Itaalia keskosas Latiniumi maako

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Omakultuur-konspekt, eksamiteemad

· (Mets)soku ohverdamine /lamba uputamine Dionysosele. Oina (pea;sisikonna)uputamine Lauga jõkke kotka külas eeljapäeval, ühissöömine. Härjatapmine kabeli juures eelpäeval. · Dionysose kultus ja ingeri vakkave kui suletud kogukonna kollektiivne viljakusrituaal pühas paigas. Vanakreeka viljakusmaagia kui naiste "firmasaladus" - templivaka oma vakaisu vahetamine ja saladuses pidamine väljaspoole jäävate eest (thesmoföria) · Hiis, suur puu, kivi(kangur) jms. Kui vakarühma kogunemiskoht, ohvrinõupidamis- ja ka pidutsemiskoht. Usulised muistendid · Kaev, mets Muhumaal ühes talus elasid mustlased. Perenaine võttis sealt endale tüdruku lapsehoidjaks. Öösel läks tüdruk Natalia kaevust vett tooma. Kuid äkki ta tundis, kuidas ta käed peosse võeti ja teda metsa poole vedama hakati. Tüdruk nägi ainult kahte musta varju, Tondid lasksid tüdrukul tükk aega istuda ning tõid ta siis koju tagasi

Raamatukogundus ja...
98 allalaadimist
thumbnail
12
doc

AJALUGU 4: 11. KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

Ühes linnas oli tavaliselt kaupmeestest Talupoeg võis omas asjus nüüd nende kohtute poole pöörduda ja õigust nõuda. Võeti ära mõisniku koosnev suurgild ja mitu käsitöölistest koosnevat väikegildi. õigus talupoja elu üle ja trahvide määramine, jäeti vaid kodukariõigus, mis oli siiski üsna raske Tsunftid ja gildid seisid oma liikmete heakorra eest; lisaks usulised ja sõjalised karistus. Siinne rahvas polnud küll kaugeltki vaba, kuid endisest sügavast pärisorjusest oli asi juba organisatsioonid päris kaugel.

Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Eestlaste loodususundid

Eestlaste loodususundid Taissija K- Diana B. Meie usundiks oli Toome ohvrikivi loodususund ehk animism. Usuliste tegevuste sisuks oli inimese ja looduse hea vahekorra tagamine. Meie jumalate selgepiirilisus on vaieldav, tihti pöördusime lihtsalt ilma nimeta jumalate poole. Vägi Muinasusundis peetsime oluliseks väe mõistet, mis oli lausa rahvusvaheline. Arvasime, et vägi on kõikjal ja kõiges toimiv jõud, mis on üliinimlik. Meie usk väesse kajastub mitmesugustes uskumustes. Näiteks selles, et allikal ja osade inimeste kätel on ravijõud, sõnadel võime teha kurja või head (sajatused ja raviloitsud), amulettidel on kaitsev jõud. Suur osa kombestikust ja rituaalidest oli seotud väega. Kristlased aga pidasid selliseid maapealseid jõude pärinevateks Saatanast. Väe suunamist ja temaga mingite toimingute sooritamist nimetasime maagiaks ehk Maagia nõiakunstiks ning selliseid toiminguid võisid

Usundiõpetus
9 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Kassinurme hiis

Kassinurme hiis Üldinfo · Jõgevamaa, Jõgeva vald, Kassinurme küla · Jõgevalt Tartu poole mööda Piibe maanteed 7 km vasakule pöörates · Kodukoha ligidal ­ 3 km Ajaloolised väärtused · Maaenergia ammutamine ­ maausku esivanemad valisid hiiekohak suurima energiasambaga koha · Kultuuriürituste korraldamise paik ­ muistsed sõjamängud, elustatakse vanu rahvakombeid Ajaloolised väärtused · Muinasasula rajatud 7000 a. tagasi · 11.-12. sajandilt pärit linnus · Legendiline väärtus ­ Kalevipoja säng, silmapesukauss, lingukivi · Pühakoht ­ ohvrikivi ja pühapuud Looduslikud väärtused · Jääaja "vabaõhumuuseum" ­ erinevad pinnavormid viimase jääaja tulemusena · Loodulikud liikumisrajad - suvelmatkamiseks, talvel suusatamiseks · Patjala kõrgendik ­ selge ilmaga näha kuni Tartu telemastini (115 m) Looduslikud väärtused · Taimeliigid ­ ojamõõl, salu ­ siumari, käopakk, us

Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Siniallikas ehk Ohvriallikas

Siniallikas ehk Ohvriallikas Saula siniallikas asub Kolust 3 km Tallinna pool, maanteest kilomeetri jagu ida suunas. Minna tuleb jalgsi möödaa metsateed. Ohvriallikas on kristallselge allikavesi. Ohvriallika läbimõõt on 12-13 m, sügavus 3-4 m Vanasti käisid inimesed kauge maa tagant ohvriallika juurest tervisevett otsimas. Ilma ohvriannita ei tohtinud keegi sealt vett võtta. Ohvreid oli erinevaid, mida allikasse visati. Kõige mõjuvam oli rahaohver, eriti siis kui visati terve hõberubla. Muidugi ohverdati ka viljateri, riideid ja muid asju. Enne ohverdamist pidi hõberahaga kolm korda hõõruma haiget kohta, siis pidi seda kolm korda ümber pea vastu päeva keerutama ja siis viskama selle allikasse. Vesi aitas haiguste vastu ja silmahaiged käisid seal oma silmi pesemas. Mõned inimesed olid olnud tõsistes haigustes, aga allika vesi oli ikka kõik terveks ravinud. Sellepärast see allikas oligi nii püha.

Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

EESTI HIIED JA PÜHAPAIGAD

oma valutavaid jalgu sealsamas voolava oja vees leotada. Ohvrianniks asetatakse kivile põhiliselt metallraha, aga ka söögikraami. Kivile asetatakse ka põlevaid küünlaid. Kivi juures käivad inimesed ükshaaval. Kirjutamata seaduse kohaselt ei lähene sellele keegi teine, kui üks seal omaette toimetab. PÜHAD HIIED JA HIIEPUUD Hiieks nimetatakse maaala, mida vanarahvas pühaks pidas. Tavaliselt kasutas hiit pühapaigana terve küla või isegi kihelkond. Hiis või osa sellest on ümbritsetud aiaga, et kariloomad ligi ei pääseks ja et võõraski teaks, et tegemist on püha ja erilist käitumist nõudva kohaga. Hiies asub peale pühade puude tihti ka mõni allikas, ohvrikivi, iidsed kalmud, aga ka kiige, tantsu ja nõupidamiskoht. Üksikute hiiepuude puhul on tavaliselt tegu kunagise vana hiie viimase puuga. Hiiepuid on peetud eriliselt elusaks. Pärimuse järgi võivad nad ühest paigast teise rännata ja vigastatud puust hakkab verd jooksma

Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti muinasaeg - EESTI AJALOO PERIODISEERING

1 I. EESTI MUINASAEG: 1. EESTI AJALOO PERIODISEERING: Eesti ajaloo kõige pikemaks perioodiks on muinasaeg (X at.eKr. ­ 13.sajandi algus). Muinasaega jagatakse väiksemateks alaperioodideks kõige tähtsamate töö- ja tarberiistade valmistamise materjali järgi: KIVIAEG · Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (X at.eKr. ­ IV at. II veerand eKr.) · Neoliitikum e. noorem kiviaeg (IV at. II veerand eKr. ­ II at.kp.eKr.) PRONKSIAEG II at.kp.eKr. ­ 6.saj.eKr. RAUAAEG · Varane rauaaeg (6.saj.eKr. ­ 1.saj.pKr.) · Vanem e. rooma rauaaeg (1.saj. ­ 5.saj.) · Keskmine rauaaeg (5.saj. ­ 8.saj.) · Noorem rauaaeg (9.saj. ­ 13.saj. algus) Muinasaja lõpuks loetakse eestlaste kaotus

Ajalugu
132 allalaadimist
thumbnail
8
doc

MAASTIKUARHITEKTUUR JA PÄRANDKULTUUR

maastikuarhitekti tööd, et luua uus maastik, mis rahuldaks ka teisi inimesi ning ei rikuks ega ohustaks pärandkultuuri elemente. Mõningaid pärandkultuuri elemente Hiis Pühaks peetav puudesalu, kus käidi palvetamas ja ohverdamas. Puude kultus ja pühad hiied olid omased paljudele rahvastele, eriti iseloomulikud olid aga Põhja ­ Eroopa metsavööndi põlisrahvastele ­ soomeugrilastele, baltidele ja germaanlastele. Eestlastel oli hiis algselt arvatavasti matusepaik, mida peeti pühaks ning mida keelati rüvetada ja rikkuda(tallata, oksi murda, puid raidud jms.). Hiis oli harilikult lehtpuusalu, mis asus küla lähedal kõrgemal künkal, lagedal tasandikul, mõne lohu või allika juures ja kus ohverdati surnud esivanematele (A. Viires, 2007). Eesti põlis- ja hiiepuid Ilumäe hiiepärn 3

Arhiivindus ja inveteerimine
14 allalaadimist
thumbnail
8
docx

MAASTIKUARHITEKTUUR

· Roomaaia areng: 1) Peatänavate koondumine templiga keskväljakule 2) Täisnurksed tänavakvartalid 3) Planeeringutel arvestati keskkonnaga · Villa urbana: linnaelamu, neljakorruselised üürimajad kuni paleedeni välja · Villa surbana: eeslinnaelamu, kohandati ümbritseva keskkonnaga · Villa rustica: maamaja e mõis, suured siseõud · Templiaia komponendid: pühamu, hiis, pühaveekogu, kujud ja alleed 6. Aiakunsti areng Mesopotaamias Mesopotaamias elasid sumerid kes olid esimesed kirjaoskad, nende elu keskendus, et leevendada etteaimamatut kliimat ja jõe üleujutusi periooditi. Mesopotaamias ehitati tsikuraate, ehk astmiktempleid. Tsikuraadi tippu viisid trepid. Tavaliselt asus tsikuraadi tipus tempel jumala kujuga. On tuntud Babüloni rippuvad aiad. Tegemist oli neljaastmelise terrassiga, mille

Arhitektuur
34 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun