Muinasaeg Eestis
Hing: Inimese isikupärasuse kandja ning väga oluline keha elushoidmiseks. Võis lahkuda kehadest
magades, surma puhul lahkus igaveseks, kuhu, pole selge. Tugev usk haua-tagusesse ellu.
Hingedeajal oli vaikne aeg, mul hinged pidavat külastama kodusid.
Jumalad: Tõnn, Peko, Taara. Jumalaid pidi austama ja nad pidavat elavat kujudes.
Ohverdamine: Jumalatele/Vaimudele toodi ohvriande(nt. Piim, liha, veri, vili, vill jne...), et häid
suhteid hoida, Hiiealune oli püha paik
Ennustamine: Ohverdamisega püüti ennustada tulevikku(nt.sõjaretke saatus).
20)RISTIUSU MÕJUTUSED
Muinasaja lõpul levis põletusmatuste kõrval üha enam laibamatmise komme. Maeti peaga lääne
poole. Kanti ehtena pronksiristikesi. Ei saanud kindel olla, et iga maetav oli kristlane. Läänemere
maade rahvaste piiskopiks määrati 1070. aastal munk Hiltinuse, kes oma misjonitöös tulemusi ei
saavutanud ja ta tagandati.