Edasistes sündmustes tuleb tegemist hiidnaise ja mehega. Sellest kuidas noormehe ja hiidnaise vahel tärkas kirg, mis aga hiljema lõppes traagiliselt. Selles loos on väga paljusid asju kirjeldatud värvidega. Värvide kirjeldusest on detailselt aru saada tegelikku pilti. Punased ja heledad toonid kirjeldavad helgemaid situatsioone ja tumedad värvid süngemaid situatsioone. Sõnalist suhtlemist seal ei toimu. Loo põhilisteks tegelasteks on noor mees ja hiidnaine. Väga detailsel kirjeldatakse mehe ja naise vahelist armastust. Sissejuhatuses räägibki noor mees laevasõidust ja seal toimunust. Esimene kulminatsioon toimub merel, kui ilm muutus tormiseks ja merd kattis udu. Mehed pidid läbima musta seina. Noor mees räägib väga üksikasjalikult kõike. Lugedes tekkis silmade ette oletatav pilt. Mehed olid isegi veidike hirmunud ja räsitud. Nii mõnigi sai viga. Järgmised sündmused toimuvad saarel
Parimad kangelastest, kes langesid, said Odini sõdalasteks maailmalõpu lahingus (Ragnarok). Valküürid lõbustasid ja teenisid neid sõdalasi, kes läksid Valhallasse. Valküürid olid algselt tõenäoliselt amatsoonide sarnased jumalannad, kes nautisid lahinguid ja sõjahaavu. Nimeliselt Skuld, Skögul, Hildr, Gunnr, Göndul, Geirskögul. Herjan =Odin Gullveig mingi müstiline tegelane Haar =Odin Heidr nägijanaine ja nõid, hiidnaine Oodr ? Fenrir - oli germaani mütoloogias jumal Loki ja härmahiiutar Angrboda koletuslik poeg, Heli ja Jörmungandri vend. Kugistav hunt, Ragnaröki koletis, jumalate hukatus. Jumalad röövisid ja hoidsid teda härjapõlvlaste valmistatud võluköidikuis, kust ta maailma lõpu ajal lahti rabeles ja seejärel Odini alla neelas. Eggdir hiiglane ja karjane, kes istus kalme peal ning mängis oma harfi, kuni punane kukk Fjalarr kires, andes märku Ragnaröki puhkemisest.
Parimad kangelastest, kes langesid, said Odini sõdalasteks maailmalõpu lahingus (Ragnarok). Valküürid lõbustasid ja teenisid neid sõdalasi, kes läksid Valhallasse. Valküürid olid algselt tõenäoliselt amatsoonide sarnased jumalannad, kes nautisid lahinguid ja sõjahaavu. Nimeliselt Skuld, Skögul, Hildr, Gunnr, Göndul, Geirskögul. Herjan =Odin Gullveig – mingi müstiline tegelane Haar =Odin Heidr – nägijanaine ja nõid, hiidnaine Oodr – ? Fenrir - oli germaani mütoloogias jumal Loki ja härmahiiutar Angrboda koletuslik poeg, Heli ja Jörmungandri vend. Kugistav hunt, Ragnaröki koletis, jumalate hukatus. Jumalad röövisid ja hoidsid teda härjapõlvlaste valmistatud võluköidikuis, kust ta maailma lõpu ajal lahti rabeles ja seejärel Odini alla neelas. Eggdir – hiiglane ja karjane, kes istus kalme peal ning mängis oma harfi, kuni punane kukk Fjalarr kires,
ARMASTUS KOLME APELSINI VASTU OSATÄITJAD Elmo Nüganen Pantalone (P), hea võlur Celio (Ce), Hansuke (H), Prigella (teener) (Pr) Allan Noormets Fatamorgana (F), Truffaldino (T) Andres Noormets Prints Tartalio (Pt), Padasoldat Leandro (L) Piret Kalda Printsess Ninetta(Ps),Hiidnaine Creonta (HC),Pada Kuningas (K), Emand Clarice (C), Mutike Greteke (G), Printsessi õde ehk Esimene Apelsin(Õ) Onuke Printsessi vend ehk Teine Apelsin(V) MUUSIKA L: Koidikud on siin vaiksed. C: Kaalul on rohkem kui elu. L: Emand Clarice, kutsun seansile. Tulnud uued rabavad uudised. Nad on mind rabanud peast, kõhust ja kerest. Padakuningriigis välja kuulutatud lõbustused, pidustused, bakhanaalid. Padakuningriiki saabunud keegi Truffaldino. C: Truffaldino? L: Truffaldino
Nõnda nagu eelmistega, lõppeb ka Tuglase novell armastaja surmaga. "Maailma lõpus" aga ei tapa armastus, vaid selle üleküllus. Armastusega lämmatamine. Seni on kõik hästi, kui suhtes on pooled võrdsed, kuid novellis on juba algusest kaalukausid viltu. Üks pool on tavaline inimene, teine hiiglane. Nõnda ka nende suhtes. Hiiglase armastus ja kirg on liiga suur tavalisele inimesele taluda. Hiiglase armastus on ka egoistlik, nähes, et noormees tahab põgeneda, püüab hiidnaine ta taas kinni. Oleks armastus siiras, poleks kedagi pantvangis hoitud. Lõpuks ei jää inimesel muud üle, kui hiiglane tappa. Peale hukkamist saab ta vabaks, kuid ometi ei leia oma kohta. Äkki polnudki see armastus nii vale? Või inimene oli juba nõnda harjunud hiiglase kombel elama, et enam tavaliselt ei osanudki. Tammsaare teos, nagu nimigi ütleb, on ainiti armastusele pühendatud. See on armastus oma siiruses ja inimlikkuses
toitu hankida, korda hoida kodus. Kõik liigub kaose poole, st majapidamine ehk maailm on novelli lõpus absoluutsesse kaosesse langenud. Novelli puänt on plahvatus – maailm läheb kaosest lõhki. Koer kui inimese võrdkuju on jõuetu. Tuglas vaidleb Nietzschega: ta ei käsitle üliinimese teket optimistlikult, seda tõestab plahvatus. Inimene pole tegelikult võimeline võtma üliinimese rolli. Novellis „Maailma lõpus“ on meremees (ehk inimene), kes satub üksikule saarele, kus on hiidnaine (ehk jumal). Hiidnaise mõõtmed näitavad jumala suurust. Neil tekib armastus, mis on liiga intensiivne, et seda taluda. Tuglase prototüüp oli Under, kes oli temasse tol hetkel meeletult armunud. Meremehel ei jää muud üle kui hiidnaine tappa, sest ei kannata intensiivset elu välja. Nii et inimene tapab jumala. Tuglase novellides on arutlus kristlusega. Tuglase jaoks on see kuri, mida käsitleb, inimese seest tulev, olles talle väga omane ja moodustab varjatud energia
annaabi.ee 
