Räim Kirjeldus Keskmine räim on umbes 15 cm pikkune,kuid esineb ka hiidlasi,kelle pikkus ulatub kuni 30 cm-ni. Neid nimetatakse hiidräimedeks. Hiidräimed kuiunevad välja nendest räimedest,kellel õnnestub noorpõlves hakata neelama teiste kalade vastseid ja maime. See tingibki kiire kasvu võrreldes teiste räimedega, kes jäävad elu lõpuni truuks selgrooksetest toitumisel. Paljunemine Kui kudemis aeg kätte jõuab,siis suunduvad räimeparved rannikualadele. Koelmud painevad 4..
9 valusamini Lääne- ja Saaremaad, kõrval 117105 toimis kogu aeg 25341 pidev ja hajutatuni 127 viis hulga 331 saarlasi ja hiidlasi, aga ka teisi Eesti Kokku 1-4 ümberasumine, millega täiendati juba tekkinud elanikke Põhja-Kaukaasiasse. Kubani ja eesti asundusi või otsiti töövõimalusi Venemaa Kalmõkkia stepialadele ning Kaukasuse linnadest. Selline oli just Eesti eelmäestiku nõlvadele rajati suuri ja õitsvaid
teateid saanud. Küll aga tulevad võrdlusest hästi välja üldtendentsid. Läti alal 1918. loendatud 12 asundusest 6 asusid etnilisel piirialal segaasustuse alal, Jenissei piirkonnas asunud 22 asundusest 4 olid setu asundused. 1850.aastate lõpu- 1860.aastate alguse esimesele eestlasi kodumaalt kaugemale viinud väljarändamislainele järgnes poole sajandi jooksul mitmeid uusi. 1868.-1869. aasta näljahäda, mis puudutas valusamini Lääne- ja Saaremaad, viis hulga saarlasi ja hiidlasi, aga ka teisi Eesti elanikke Põhja-Kaukaasiasse. Kubanimaa ja Kalmõki stepialadele ning Kaukasuse eelmäestiku nõlvadele rajati mitmeid suuri ja õitsvaid eesti asundusi. 1880.aastate kespaiku tekkis rida eesti asundusi Kesk-Venemaa kubermangudes (Tveri, Mogiljovi, Orjoli) ja 1890.aastatel ka Põhja-Venemaal (Jaroslavli ja Vjatka kubermangus, 20. sajandi algusest ka Vologda). 1880.aastate keskel said Eestist lisa ka Volgamaa asundused - seekord rajati uusi asundusi Simbirski kubermangu
annaabi.ee 
