Hiidhirv
Tony Stuarti ülikool-kolledzist londonist.
Esialgu arvati et hiidhirv suri välja 10500 aastat tagasi, samal ajal kui suriv välja mammutid
ja mõõktiigrid.
Hiidhirve skelet Manxi muuseumis, mehe saarel
Hiidhirve luude ja hammaste leidmine on muutnud laialdaseks nende väljasuremis aja, sest et
kliima muutused 3000 aasta jooksul on mõjutanud väga palju hiidhirve säilmeid, ning
võimalust tuvastada täpset aega, millal võisid nad välja surra.
Viimased 3000 aastat oli hiidhirvede jaoks ka raske periood, sest siis olid selleaja kiviaja
jahimehed tippus.
3,5 meetri pikkune ulatus koos sarvedega aitas kaasa nende väljasuremisele, sest isahirvel ei
olnud võimalik siseneda tihedatesse metsa aladesse, ja kivi aja jahimehed vajasid palju süüa,
ning seetõttu ei olnud hiidhirvel tihti võimalik jahimeeste käest ära saada, sest ta jäi lihtsalt
metsas kinni.
Hiidhirved leviala oli iirimaalt kuni venemaani, kuid viimased ellujäääjad on tuvastatud uraali