Seal on termiitide puuvilla, teed, kohv, Vaid vähesed puud taastuda. kõrged pesad. maapähklid. suudavad oma juured Näide: ahvileivapuu, akaatsia, Näide: koaala, sebra, emu, sealt läbi puurida. sõrmrohi, hiidhirss. lõvi, elevant, ninasarvik, termiit, hüaän Ekvaatoriäärsed Valitsed Palav ja Seal on kujunenud Seal on väga palju taimi. Taimed Loomastik on liigi rikas. Inimesi on ainult seal kus mets Ekvatoriaalne alad. väga niiske ferralliitmullad
Savannidel kasvavad kõrrelised kuni 3 meetri kõrguseks, vahest isegi 5 meetriseks. Puud asetsevad savannidel hõredalt, kuna puud kasvavad väga suurteks ja nende juured ulatuvad väga kaugele. Taimed taluvad hästi põuda ja põlenguid, sest nad taastuvad väga kiiresti. Mõned suuremad puud koguvad endasse niisketel aegadel tüvesse palju vett ja nii suudavad nad ellu jääda ka kõige suurematel põuaaegadel. Levinumad puud Austraalias on ahvileivapuu ja hiidhirss. Loomastik on seal väga liigirikas. Eriti on levinud imetajad ja rohusööjad. Kõige levinumad loomad lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on koaala, sebra, kaelkirjak, emu, lõvi ja elevant. Austraalia on tänu kõigile nendele taimedele, loomadele ja kliimale väga ilus paik maailmas, kus inimesed tegelevad turismindusega, loomade jahtimisega ja karjatamisega. Hiljem isegi rännatakse oma loomadega mööda Austraaliat ringi.
Asend : 10. ja 20. laiuskraadide vahemikus. Kliima : Aastaaegu kaks niiske ja kuiv. Taimestik : Enamus kõrrelised. Tihe ja tugevasti põimunud juurestik. Mullad : Ferralliitmullad. Loomastik : Liigirikas loomastik. Palju rohusööjaid imetajaid. Inimesed : Tihe rahvastik. Suurtes istandustes kasvatatakse puuvilla, teed, kohvi, maapähklit. Turismindus, karjatamine. Loomaliigid : koaala, sebra, lõvi, elevant. Taimeliigid : ahvileivapuu, akaatsia, sõrmrohi, purpur-hiidhirss. Kõrb Asend : 20ndate ja 30ndate laiuskraadide vahemikus. Kliima : Õhk on väga kuiv. Sademeid langeb harva. Taimestik : Paljudel taimedel on väga sügavale ulatuv juurestik. Mullastik : Mullad sisaldavad väga vähe huumust. Värvus ühtlane helehall. Mulla pinnal on rohkesti sooli. Loomastik : Loomad jäävad suveunne, öine eluviis, heledavärvilised. Inimesed : Nafta kaevandamine, taimekasvatus, loomakasvatus, rändkarjakasvatus.
Vihmamets on valgusvaene kooslus, mistõttu rohttaimi ja põõsaid praktiliselt pole. Rohurinne esineb vaid lagendikel, kus on rohkem valgust. Enamik vihmametsa loomadest elutseb ühel puurinnetest. Savann Taimestik Savann on troopiline või lähistroopiline Tüüpilisteks savannitaimedeks on puisrohtla. Savannid on rohttaimedega akaatsia, ahvileivapuu, sõrmrohi, kaetud suured tasandikud, mida purpur-hiidhirss, eukalüpt ja ilmestavad üksikud puud. Savannis levib pudelpuu. Rohttaimedest on lausaliselt rohurinne, kuna rohttaimed ei valdavaks vihmaperioodil kiiresti vaja palju vihma ning taluvad kuivust. kasvavad kõrrelised. Põuaperioodil Savannis on kaks aastaaega: vihmane ja taimede maapealsed osad kuivavad, kuiv. Temperatuurid jäävad aastas keskmiselt 2030 kraadi vahemikku
Tüüpilised loomad: aara(papagoi), gorilla, tõmmukaiman, kapibaara, jaaguar, anakonda, taapir. Inimeste tegevusalad: küttimine, kalastamine, metsaandide korjamine, maaviljelus. SAVANN: Kliimavööde: lähisekvatoriaalne Kliima: kaks aastaaega (niiske, kuiv), Temp. Talvel madalam, kui suvel, talvel sajab vähem. Riigid: Austraalia, India, Venezuela, Keenia. Mullad: ferralliitmullad Taimed: 1-2m kõrrelised, Tüüpilised taimed: sõrmrohi, akaatsia, ahvileivapuu, palm, pudelpuu, purpur-hiidhirss Kultuurtaimed: mais, maniokk, bataat, tee, kohv, puuvill. Tüüpilised loomad: ninasarvik, aafrika elevant, sebra, emu, hüaan, termiit, lõvi, koaala. Inimeste tegevusalad: karjakasvatus, vee hankimine, turism, (põlluharimine) KÕRB: Kliimavööde: troopiline Asukoht: pöörijoonte piirkond, külmade hooviste naabruses, kuivades siseosades. Kliima: kuum, kuiv, sajab väga harva, suur temp. Kõikumine, aurumine on suurem kui sademete hulk, kuivad ja kuumad tuuled, liivatormid.
Põua ajal laguneb orgaaniline aine aeglaselt, kuna ainest lagundavate mikroorganismide elutegevus on kuivusest pärsitud. Savannimullad on tavaliselt üsna viljakad. 4.Pilt. Mulla profiil. 4 TAIMESTIK Tüüpilisteks savannitaimedeks on akaatsia, ahvileivapuu, sõrmrohi, purpur-hiidhirss, eukalüpt ja pudelpuu. Rohttaimedest on valdavaks vihmaperioodil kiiresti kasvavad kõrrelised. Põuaperioodil taimede maapealsed osad kuivavad, säilivad vaid maasisesed juured ja alumistes lehetuppedes asuvad pungad. Vihmaperioodil võivad taimed kasvada kuni kahe-kolme meetri kõrguseks, kuid leidub ka kuni viie meetri kõrguseid liike. Tüüpiliste savannikõrreliste varred ja lehed on üsna jäigad ning paindumatud. Kui niiskust on
Vaid taastuda. pesad. vähesed puud suudavad oma juured sealt läbi puurida. Näide: ahvileivapuu, akaatsia, sõrmrohi, Näide: koaala, sebra, emu, lõvi, hiidhirss. elevant, ninasarvik, termiit, hüaän Ekvatoriaalne Ekvaatoriäärsed alad. Valitsed Palav ja väga niiske ekvatoriaalne Seal on kujunenud ferralliitmullad. Neil on
tüvi ja lühikesed. Ahvileivapuud säilitavad vett oma paisunud tüvedes ja langetavad lehed kuivaks aastaajaks. Neil on ka tugev koor kaitseks tulekahjude vastu.(joonis 4) Akaatsiatel on astlad rohusööjate eemale hoidmiseks. (1) Aafrika savanniliikidel on iseloomulik "vihmavarjukujuline" võra. Õied on tavaliselt suhteliselt väikesed, 6 kollased, kobarates. Seemned valmivad kaunades. Juurestik on lai ja sügav.(8) (joonis3) Purpur-hiidhirss ehk elevandirohi võib kasvada kuni 5m kõrguseks. Sõrmrohi kasvab maailmas kõikjal, kus on soe ja jätkub sademeid. (4) joonis 3 Akaatsia joonis 4 ahvileivapuu Loomastik: Vastavalt savannideslevinud taimestikule on kohastunud ka loomariik. Nad saavad koos eksisteerida seetõttu, et toituvad erinevatest taimedest ja nende osadest ning teevad seda ka eri aegadel. (4) Näiteks söövad elevandid ja kaelkirjakud põõsaste ja
Tüüpilises savannis kasvavad puud hõredalt, kuna vähese niiskuse korral põuaperioodil on nende juured laienenud võrast suhteliselt kaugele. Mõned savannides kasvavad puuliigid suudavad vihmaperioodil oma tüvedesse koguda küllaldaselt vett, et pikka põuaaega üle elada. Sademetevaesematel aladel asenduvad puud tiheda astelvõsaga. Savannitaimed on hästi kohastunud eluks nii kuival kui ka niiskel aastaajal. Tuntumad savanni taimed on akaatsia, ahvileivapuu, sõrmrohi, purpus-hiidhirss, eukalüpt, pudelpuu. 6 Loomastik Vastavalt savannides levinud taimestikule on kohastunud ka siinne loomariik. Seoses rikkaliku rohukasvuga on siin levinud suurte rohusööjate loomade karjad. Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid. Suured rohusööjad on omakorda toiduks paljudele kiskjatele. Siin peavad jahti lõvid,
üheaastane kõrreline, mis kasvab kuni 50 cm kõrguseks tihedaks puhmaks. Jänese saba meenutavad hallikasvalged õisikud ilmuvad juulis. Taim talub nii tuult kui vihma ning õisikud sobivad hästi suvistesse lillekimpudesse ja kuivseadetesse. Paljundatakse seemnetega, mis külvatakse mai alguses. Kasvatamiseks valida päikseline ja soe ning toitaineterikka mullaga asukoht. Suve- või püsilillepeenras. Harjas hiidhirss-Pennisetum setaceum PENNISETUM - PEREKOND HIIDHIRSS • hirss (Panicum), soojalembeste põuakindlate rohttaimede perekond kõrreliste sugukonnast; umbes 500 liiki peamiselt Villane hiidhirss troopikas ja lähistroopikas. • Õisik on pööris, harva tähk, jäigad õiekobarad varisevad koos terisega. 50–150 cm kõrguse taime vars on harunev, lehed ja varred karvased, pähikus 3 liblet.
Click to edit Master text styles ~ 180 cm Second level Third level Fourth level Fifth level Vitshirss Panicum virgatum Päike kuni poolvari Parasniiske Click to edit Master text styles Second level ~ 150 cm Third level Fourth level Fifth level Austraalia hiidhirss Pennisetum alopecuroides Click to edit Master text stylesPäikseline Second level Parasniiske Third level 80 cm Fourth level Fifth level Kõrge raikaerik Arrhenatherum elatius Click to edit Master text stylesPäikest Second level Kuiva kasvukohta Third level Keskmine 50 cm Fourth level
Savann e troopiline rohtla. · Levik u 25 lauiskraadil. Põhiliselt Aafrikas. Piirnevad kõrbe ja vihmametsaga. · Kliima vahelduvad kuiva- ja vihmaperioodid. Sademeid 250-2000 mm/a. · Struktuur suurte puude kasvu piirab ajutine kuivus, toitainetevaesus, herbivoorid. Valitseb rohttaime (kõrrelised) ja põõsarinne. · Pinnamood, aineringe. · Taimestiku ja loomastiku eripärad. o Savannitaimed: akaatsia, ahvileivapuu, sõrmrohi, purpur-hiidhirss, eukalüpt, pudelpuu. Puudel on jäme tüvi, et säilitada niiskust. o Loomad: 1) kiired jooksjad, et läbida pikki vahemaid vee- ja toiduotsinguil 2) loomad elavad karjades, kuna üksi on ohtlik liikuda. 3) veevajaduse rahuldab paljudel toit. Kõige levinumad loomad on rohusööjad ja kiskjad. Suuri rohusööjaid on palju, nad liiguvad vihma järgi ühest piirkonnast teise. Suuri imetajaid on Aafrikas 44 liiki. Ookean.
või kiiresti taastuda. Kuivemates savannides kaktused, piimalilled, ogedega põõsastikud Savannid on rohtlad, millest osa on täiesti ilma puudeta, osas kasvavad vaid üksikud puud ning mõnel pool leidub parkmetsalisi hõredaid puistusid. Puude arvukus sõltub niiskustingimustest, põlengute sagedusest ja inimmõju ulatusest. Ahvileivapuu ehk baobab Aafrika savannides on maailma üks jämedamaid puid. Akaatsia vihmavarjukujuliselt laiuva võraga tüüpiline savannide puu Purpur-hiidhirss ehk elevandirohi võib kasvada kuni 5 meetri kõrguseks. Sõrmrohi kasvab kõikjal, kus piisavalt soe. KULTURTAIMEDENA kasvatatakse maisi, riisi, hirssi, bataati (magus kartul) maniokki, nisu. Suurtes istandustes kasvatatakse puuvilla, sisalit, teed, kohvi, maapähklit jm. KLIIMA Savannis jaguneb aasta kaheks enamvähem võrdse pikkusega aastaajaks niiskeks ja kuivaks. Temperatur on aastaläbi ühtlane. · Suvi siis on savannis palav ja vihmane
annaabi.ee 
