Haavapuidu omadused
Sellest tuleneb ka tema nimetus –
hiidhaab (P. tremula f. gigas). Ent haava ploidsuse üle saab siiski otsustada kromosoomide arvu
järgi, sest kõik suurte lehtedega haavad ei ole osutunud triploidideks.
Hiidhaava suurepärased kasvuomadused õhutasid ka teiste maade metsateadlasi oma
haavapuistuid tähelepanelikumalt uurima. Otsinguid kroonis edu ja esimesed triploidsed haavad
leiti Venemaal juba 1938. aastal, hiljem Soomes, Lätis, Leedus, Valgevenes ja mujal. Eestis leiti
esimesed hiidhaavad 1968. aastal Pikknurme metskonnast.
Anatoomilised uurimised on näidanud, et triploidse haava puidus on rohkem tugirakke, kuid
vähem sooni ja säsikiiri kui diploidsel haaval. Südamemädanikku põhjustava haavataeliku
seeneniidistiku arenemiseks on vaja õhku ja niiskust, mida puidu tugirakkudes on vähem kui
soontes ja säsikiirtes. Seetõttu arvatakse, et puidu selline anatoomiline ehitus tagab kiirema
kasvu kõrval ka suurema mädanikukindluse.
annaabi.ee 
