2011, 228. 30 Vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus. - RT I, 20.12.2012, 3. 12. Kokkuvõte Karistusõiguse valdkonda kuuluv KarS objektiivse õigusena omab Eesti õiguskorras seaduse positsiooni ning vastab EL'i õiguskorrale. Samuti on see osa süsteemist, vastates in corpore mitteamorfsusele, terviklikkusele, organiseeritusele ning süsteemi hierarhilisusele. Seadus vastab ülipositiivsele õigusele sisaldades inimloomusele essentsiaalseid tunnuseid, ilma milleta oleks KarS tühja sisuga objektiivne õigus. Õigusakti eesmärgiks on reageerida kuriteole, võttes arvesse karistamise põhialuse käesoleva seaduse § 2 ja § 56 kohaselt ning vähendada ühiskonnas (positiivse üldpreventsiooni kontseptsiooni kohaselt) korduv kuritegevust. 31
Hierarhilisus tähendab seda, et süsteemi element on ühest küljest süsteemi terviklik osa, teiselt poolt aga iseseisev madalamat järku süsteem. Nii nagu iga süsteem on mingit kõrgemat järku süsteemi element. RS-i sotsiaalse reguleerimise elemendid - sotsiaalsed normid - on seega selle süsteemi terviklikud osad, moodustades ise sotsiaalse reguleerimisega võrreldes madalamat järku süsteeme. Seega on süsteemid paratamatult hierarhilised ja tendents hierarhilisusele on jälgitav kas süsteemihierarhiat pidi ülespoole või allapoole. Sotsiaalse regulatsiooni liike (hierarhilisi süsteeme) on ühiskonnas mitmeid. Nende olemus, mida süsteemiteoorias nimetatakse potentsiaalseks seostatuseks, sõltub nende üldiste ja üldkohustuslike käitumismastaapide iseloomust, mis on antud reguleerimise liigi normatiivseks aluseks, lähtepunktiks. Reklaamiseadus on madalamat järku õigusallikas, mis on kooskõlas EV Põhiseaduse kui kõrgemalseisva õigusallikaga.
Erinevad allikad erineva tähendusega toovad välja erineva hulga süsteeme iseloomustavaid tunnuseid: II hierarhilisus- iga süsteemi kuuluv element on küll tervik, ta ei saa midagi poolikut olla, kuid teiselt poolt on ta süsteemi tervikuna vaadates teatud hierarhias süsteemi teiste osadega. Alt poolt vaadates on ta allutatud, ülevalt poolt allutav süsteemielement. Süsteemid on paratamatud hierarhias. Tänu hierarhilisusele on võimalik seda süsteemi järgida. Iseseisvus- juriidiliselt vajalik kord inimeste käitumises saavutatakse loomulikult põhimõtteliselt normantiivse reguleerimisega, see on olukord kus üldiste reeglitega seatakse kindlaks kõikidele üks käitumisvariant, mis kujutab endast norme ja see annab märku sellest, et juba alates süsteemi väikseimast lülist saab süsteemi suhteline iseseisvus normist edasi
suurriikidele ja käsitlevad maailma tervikuna oma huvisfääris. (Ibid.) Globaalsed koodid hõlmavad endas suurriikide välispoliitilisi ehk rahvusvahelisi plaane. Geopoliitika seab esikohale rahvuslikud huvid. Kaasaegses geopoliitikas saame eristada kolme peamist teoreetilist suunda, mis on abiks seletamaks rivaalsust rahvusvaheliste suhete valguses: 1. Võimusuhete analüüs - keskendub regionaliseerumisele, riikide süsteemi hierarhilisusele ning püüab leida vastust küsimustele millised võimukeskused on maailmas esindatud, kuivõrd suudavad kõrgema järgu võimud mõjutada maailmapoliitikat? 2. Valitseva ideoloogia analüüs - püüab leida vastuseid küsimustele: millele tugineb riikluse idee? Kuidas õigustatakse tegutsemist piirialadel, sekkumist regionaalsetesse konfliktidesse? Mida tähendab "õigus ajaloolisele territooriumile", "demokraatlike põhimõtete kaitsmine"? 3
positsioone. Nt. funktsionalismi tulek arhitektuurisse: kuulutati vana esteetika aegunuks ja vana stiil inetuks => vanade juhtfiguuride ,,kultuuriline kapital" kaotas oma väärtust; uute ,,kapitali" aluseks aga oli uus stiil millel oli oma esteetika, kaanonid mida vanad ei olnud omandanud. Bourdieu toonitab: ,,kultuurirevolutsionääride" eesmärgiks ei ole hierarhia kummutamine, vaid positsioonide muutmine selle sees, samas kui välja kogu ülesehitus jääb edasi püsima hierarhilisusele. - Ka kultuuri uurivate teaduste lähtekohaks oli varem (tihti implitsiitselt) just hierarhiline vaade. Ilmes nt. selles, milliseid kultuurinähtusi üldse peeti uurimis väärivaks . suuri kunstiteoseid ja kunsti tunnustatud loojaid, mitte ,,massikultuuri". Ka rahvakultuurist otsiti ,,puhtamaid", ,,väärtuslikemaid" ilminguid, mitte seda mis oli tavapärane ja tegelikult igapäevaelule iseloomulik. Tsenseeriti roppuseid, seda mis oli oletatavalt hilisem kultuuriline laen jne. Ka seda,
annaabi.ee 
