RIIGIVÕIMU KOMPONENDID SOTSIAALSED ASUTUSED JA INSTITUTSIOONID INIMESED, KES ON KOOLITATUD VALITSEMISÜLESANNETE TÄITMISEKS (BÜROKRAATIA) KIRJALIKUD ÕIGUSNORMID VÕIM MAJANDUSES JA KULTUURI VALLAS A JUHIPOSITSIOON OLENEB EDUKUSEST PIGEM SÜMBOOLNE B VEELGI RASKEM NÄHA SAAB RÄÄKIDA AUTORITEEDIST POPULAARSUSEST PRESTIIzIST KUULETUMINE VABATAHTLIK VÕIMU HIERARHIA KLASSIKALINE RIIGIVALITSEMINE LÄHTUB VÕIMU HIERARHILISEST EHK ÜLALT ALLA SÕLTUVUSEST BÜROKRAATLIK VALITSEMINE PÄDEVUSED ON PAIGAS JUHID ON TÄHTSAMAD, OLENEMATA NENDE TEGELIKUST VÄÄRTUSTEST ÜLEASNDED ON JAOTATAUD PARTNERLUS Peale riigiametnike kaasatakse ka huvigruppe, keda kavandatav poliitika puudutab. 2-3 partnerit. Tööandjate Liit A/Ü VÕRGUSTIK 1. Partnerlusidee laienemine. Seda leiab I ja III sektori suhetes 2. Ümarlaud, foorumid osapooli on rohkem kui kaks 3. Võrdsete osalejate suhe 4. Paindlikkus 5
Karjäärialase liikumise variandid Vertikaalne üles või allapoole (edutamine, tagandamine). Horisontaalne ühe ja sama juhtimistasandi piires (asendamine, üleviimine). Radiaalne töötaja kaasamine organisatsiooni juhtimisse tingimusel, et tema tööülesanded ja ametinimetus jäävad samaks (osalemine projektides ja töögruppides). Karjäärialase liikumise mudelidVertikaalne karjäär omane juhtidele, tuleneb organisatsiooni hierarhilisest ülesehitusest. Liigutakse esmatasandi juhtide ametikohtadelt kesk- tippjuhtide ametikohtadele (tegevjuhi karjäär). Eksperdikarjäär töötaja areng ühe ala piires, mis on seotud tegevusega mingeid konkreetseid oskusi nõudvas valdkonnas (ülikooli õppejõudude karjäär). Spiraalne karjäär töötajate liikumine erinevates funktsionaalsetes valdkondades samas
autonoomset indiviidi. Positivismile omaselt pooldasid biheivioristid seda, et poliitikateadus oleks neutraalne ja hinnanguteta. Nende meelest on sotsiaalteadused sarnased loodusteadusega, kus on üks objektiivne tõde, mis ei sõltu uurija isiklikust positsioonist. KONSERVATISM- Poliitiline ideoloogia, mille aluspõhimõteteks on muutuste negatiivseks pidamine ning vältimine, nägemus ühiskonnast kui orgaanilisest ning hierarhilisest tervikust, inimeste ebatäiuslikkus ja sünnipärane ebavõrdsus ning riigi suhteliselt suur roll. Inimese ebatäiusliklikkus – rõhutab pigem inimese tundeid ja emotsionaalsust. Seega on loomult ebatäiuslik, mitte nii mõistlik ega hea, kui kipuvad arvama liberaalid. Hierarhia põhimõte – Konservatiivsele ideoloogiale omane sotsiaalse hierarhia põhimõtte tähtsustamine põhineb holistlikul lähenemisel ühiskonnale kui tervikule.
võimu asutuste ja tahva vahel. Majandusliku võimu puhul on mõni firma ja kompanii küll teistest mõjukam, ent tema juhtimispositsioon oleneb majanduslikust edust. Majandusvõimu keskused omavad pigem sümboolset kui kohustavat tähendust. Kultuuris on võimu tunda veelgi raskem. Siin saab rääkida pigem populaarsusest, autorideedist ja preztiisist. Klassikaline riigivalitsemine lähtub võimu hierarhilisest ehk ülevalt-alla sõltuvusest. Iga osaleja tegutsemisviisid on rangelt paigas. Niisugune süsteem toimib tõhusalt kuna ülesanded ning vastutus on selgelt jagatud. Uuemas mitmekesiste huvide ja sotsiaalsete erinevustega ühiskonnas on aga kujunenud probleemiks see, et huvigrupid ei ole võimu teostamisse kaasatud. Niisis ongi hakatud hierarhilise võimumudeli kõrval väärtustama sotsiaalset partnerlust. See tähendab, et
Artikkel on väga hästi kirjutatud, kuna autor on maastikku vaadanud kolme erinevat moodi. Ta on öelnud, et saab väga hästi aru esimesest määratlusest ning see on kergesti mõistetav. Samuti on väga hästi arusaadav ka teine määratlus, kus looduslike komplekside ruumiline hierarhia on täpselt paika pandud, kuid autor kahtleb viimases määratluses, sest maastike piiritlemise aluseid ei ole siiamaani suudetud välja töödelda, rääkimata veel universaalsest hierarhilisest skaalast. Autor teeb selgeks, et maastikku ei saa määratleda kui üksnes looduslik-territoriaalset kompleksi, vaid kui väga keerukat süsteemi, mis on teatud aja jooksul kujunenud inimese ja looduse vastastikusel koostoimel. Ma olen autoriga nõus, et esimene ja teine maastiku määratlus on kergesti mõistetavad, kuid kolmas on juba keerulisem. Asko Lõhmus on oma artiklis öelnud, et loodusmaastik muutub pidevalt, mistõttu kaovad ja teisenevad liigid ja muutuvad kooslused
Augustinus poliitilisest elust: -riik on pattulangemise tulemus ja ajend -samas ta on hädavajalik, et tagada korda ja rahu -seetõttu on riik osa Jumala plaanist -kristlik riik teostab õiglust kõrgemail võimalikul määral -kristlik valitseja saab oma eeskujuga propageerida vagadust ja alandlikkust Aquino Thomas (13. saj.) õnnest ja poliitlisest elust -kuigi õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada, peab siiski oma hinge ja ihu eest hoolitsema -inimene:osa ühiskonnast,hierarhilisest süsteemist,mille eri osad täidavad eri funktsioone -valitseja ül-d?-seadused-voorused '-tõeline voorus:vaimne.seega kirik ülem riigist Varauusaegsed arendused-3 uut suunda *kodanikuhumanism (nt. Machiavelli ,,Discorsi") -aktiivne, vooruslik elu kogukonna teenistuses -õnn pigem kogukondlik *individualism (montaigne) -tagasitõmbumine aktiivsest elust -õnne leidmine iseendas -sõprus on sureliku inimese suurim õnn *neo-augustiinlus (Pascal) -hingeline distantseerumine maailmast
Lisaks ei loe juhtumist välja, et Ullale oleks pakutud võimalust osaleda erinevatel koolitustel, et end täiendada ametialaselt. Alderfer väidab ka seda, et kui inimese kõrgemad vajadused on rahuldamata, siis ei tegele ta täiel määral oma madalamate vajadustega, mida nimetatakse frustratsiooni- regressiooniefektiks. (Brooks, 2008, lk 74) Ulla on muutunud hajameelseks, kurvaks ning kergesti ärritunuks. Erinevalt Maslow rangest hierarhilisest vajaduste järgnevusest, võivad Alderferi mudeli järgi need vajadused aktuaalsed olla samaaegselt. Inimest võib motiveerida ühel ajal raha (eksistentsivajadus), sõprus/armastus (seotusvajadus) ning võimalus õppida uusi oskusi (kasvuvajadus). (ibid., 2008, lk 74) Kuid rahalise motiveerimise mõju on väiksem. Samuti pole seda võimalik alati koheselt töötajale pakkuda, kuna rahaliste ressursside ette planeerimine käib pikemaajaliselt
See tähendab, et teadmised on üles ehitatud teadmisvõrkudena, mis koonduvad võtmeideede ümber. Teadmise võrgustikud koosnevad faktilistest teadmistest, mõistetest ning üldistustest. Nendega omakorda seostuvad hoiakud, väärtushinnangud, soorituslikud praktilised teadmised ja tingimuslikud ehk seostavad teadmised. Viimased annavad märku miks ja millal pöörduda teadmisvõrgustiku teiste osade juurde ja kasutada neid rakenduslikult. (Krull, 2000) Erinevalt Bloomi hierarhilisest taksonoomiast, kus kõrgema astme teadmiste omandamiseks peab alati eelnevalt olema toimunud sellest madalama astme oskuste omandamine, keskenduvad konstruktivistid enam sellele, kuidas teadmiste võrgustikuna saab eelteadmiste probleemi paindlikumalt jälgida. See tähendab, et õppimist võib alustada üsnagi erinevatelt tasemetelt ning üldpõhimõte eelteadmiste vajalikkuse kohta ei kehti kontruktiivse õppimise teooria kohaselt kindlasti 100%-liselt
◦ Ökonoomsus ja tõhusus – tööjaotus, süsteemsus ◦ Bürokraatlikus organisatsioonis välditakse dubleerimist ning seeläbi suureneb selle efektiivsus ◦ Ametnikud teostavad bürokraatiat ning vahetuvad harvemini → püsiv ametnikkond annab tunnistust professionaalsusest • Bürokraatia negatiivsus ◦ Tihti on jäik ja paindumatu ning juhindub ainult reeglitest ja hierarhilisest käsuliinist ◦ Ebatõhus ja raisakav ning toodab nö liiga palju pabereid 6. Kuidas on tänapäevane valitsemiskorraldus kujunenud? • Esimene kõikehõlmav ja iga kodanikuni jõudev valitsemiskorraldus tekkis Napoleoni reformide tulemusena Prantsusmaal ja selle vallutatud territooriumidel 19.sajandi alguses. • Napoleoni reformide tulemusena jaotati valitsusaparaat sektoriteks (ministeeriumid) ning
Kristlik riik teostab õiglust kõrgeimal võimalikul määral, võimaldades kristlastel elada kristlikku elu. Kristlik valitseja saab oma eeskujuga propageerida vagadust ja alandlikkust, teha ,,oma võimust" Issanda teenri, kasutades seda tema kultuse levitamiseks suurimal võimalikul määral. 6) Aquino Thomas õnnest ja poliitikast Õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada, aga ikkagi peab püüdma hoolitseda maksimaalselt oma ihu ja hinge eest. Inimene on osa ühiskonnast (riigist), hierarhilisest süsteemist, mille eri osad täidavad eri funktsioone. Seega hea elu on poliitiline küsimus. 10 Valitsejate ülesandeks seaduste kaudu harjutada inimesi käituma vooruslikult. Kuna inimese tõeline voorus on vaimne ja ülem ajalikust (maisest, mööduvast), on kirik ülem riigist. Ka valitsejate vooruse tasuks on igavene elu, mitte maised hüved.
Kui siin elus käituda vooruslikult, võib jõuda õndsuseni teispoolsuses. Riik on pattulangemse tulemus ja ajend, riik on paganlik osa, kuid oli osa Jumala plaanist, see on hädavajalik, et tagada kord patuste inimeste vahel. Kristlik riik teostab õiglust kõrgeimal võimalikul määral. 6. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast Kuigi õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada, peaksime siiski püüdma hoolitseda maksimaalselt oma hinge ja heaolu eest. Inimene on osa ühiskonnast, hierarhilisest süsteemist, mille eri osad täidavad eri funktsioone. Hea elu on poliitiline küsimus, kuid tõeline voorus on siiski vaimne. Kirik on riigist ülem. 7. Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus Inimesed, kui kehad alluvad mingitele seadustele. Inimese panevad liikuma ihad. Hea ja kuri on seotud inimeste ihadega, ei ole olemas absoluutset ega loomupärast head ja kurja, need on inimeste antud nimed asjadele, mida nad vastavalt kas ihaldavad või väldivad. Ei saa rääkida
Seetõttu on riik (ka paganlik riik) osa Jumala plaanist. Kristlik riik teostab õiglust kõrgeimal võimalikul määral, võimaldades kristlastel elada kristlikku elu. Kristlik valitseja saab oma eeskujuga propageerida vagadust ja alandlikkust. 6. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast. Õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada, aga ikkagi peab püüdma hoolitseda maksimaalselt oma ihu ja hinge eest. Inimene on osa ühiskonnast (riigist), hierarhilisest süsteemist, mille eri osad täidavad eri funktsioone. Seega hea elu on poliitiline küsimus. Valitsejate ülesandeks on seaduste kaudu harjutada inimesi käituma vooruslikult. Kuna inimese tõeline voorus on vaimne ja ülem ajalikust (maisest, mööduvast), on kirik ülem riigist. Ka valitsejate vooruse tasuks on igavene elu, mitte maised hüved. 7. Thomas Hobbes'i subjektiivne õnnekäsitus. Inimesed alluvad liikumise seadusele. Inimesed panevad liikuma ihad.
Mida võib välja öelda); varjatud- ebakõlbelised, omakasupüüdlikud, peegeldavad tetud kitsaid erahuvisid Mida on oluline eristada eesmärkide saavutamisel? Horisontaalseid ja vertikaalseid seoseid EESMÄRKIDE süsteemis on oluline eristada · vertikaalseid seoseid- eesmärk vahend seosega, üks eesmärk on keskne (teisest kõrgemal) · horisontaalseid seoseid- kaks ühel tasandil olevat eesmärki, üks ei ole parem kui teine VERTIKAALSED SEOSED eesmärkide süsteemis (hierarhilisest aspektist lähtudes) lk 73 · pea- ja kõrvaleesmärgid- eesmärk -vahend seos. Peaeesmärk on kasumi maksimeerimine. Peaeesmärk vahendid kõrval eesmärgi saavutamiseks · primaarsed (esikohal) ja sekundaarsed (teisel kohal) eesmärgid- ühe seame mingil hetkel olulisemaks (horisontaalsed vertikaalsed seosed), kvaliteediparandamine ja kulude alandamine näiteks HORISONTAALSED SEOSED eesmärkide süsteemis lk 74
Kõrgemaid vajadusi rahuldatakse tihti väljaspool tööd. Indiviidid erinevad üksteisest ja seetõttu väärtustavad nad erinevaid vajadusi. Uuringud näitavad , et inimese kõrgemad vajadused saavad harva rahuldatud ta püüdleb pidevalt parema staatuse ja autonoomia poole isegi siis, kui ta on selles valdkonnas juba üsna edukas. Mitmed uurijad on lähtunud oma teooriate arendamisel Maslow vajaduste hierarhilisest käsitlusest ning see on aluseks paljudele hilisematele motivatsiooniteooriatele. 3.2.Douglas Murray McGregor - X ja Y teooria autor Douglas McGregor on Maslow vajaduste teooria propageerija ja edasiarendaja ning X ja Y teooria autor. Tööst. X-tüüpi juhid arvavad, et inimesed ei taha töötada ja ei armasta tööd. Organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks on töötajaid vaja pidevalt kontrollida , tööle sundida ja karistada. Niisugused
Kristlik valitseja saab oma eeskujuga propageerida vagadust ja alandlikkust, teha "oma võimust Issanda teenri, kasutades seda tema kultuse levitamiseks suurimal võimalikul määral." 6. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast 3 Kuigi õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada, peab siiski püüdma hoolitseda oma ihu ja hinge eest Inimene: osa ühiskonnast (riigist), hierarhilisest süsteemist, mille eri osad täidavad eri funktsioone. Seega hea elu on poliitiline küsimus Valitsejad ülesanne? Seadused -> voorused Tõeline voorus: vaimne. Seega: kirik ülem riigist Ka valitsejate vooruse tasuks on igavene elu, mitte maised hüved 7. Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus Inimesed, nagu kõik kehad, alluvad liikumise seadusele Inimese panevad liikuma ihad Hea ja kuri on seotud inimeste ihadega: ei ole absoluutset ega loomupärast
1 kristlik valitseja saab oma eeskujuga propageerida vagadust ja alandlikkust, teha "oma võimust Issanda teenri, kasutades seda tema kultuse levitamiseks suurimal võimalikul määral. 6. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast Kuigi õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada, on õnn siinpoolsuses teatud määral võimalik. Inimene on osa ühiskonnast, hierarhilisest süsteemist. Inimestel eri funktsioonid. Hea elu on poliitiline küsimus. Valitseja ülesanna seotud seadustega, mis võimaldavad voorust? Tõeline voorus on vaimne: seega kirik on riigist ülem. Ka valitseja vooruse tasuks igavene elu, mitte maised hüved. 7. Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus Inimesed, nagu kõik kehad, alluvad liikumise seadusele. Inimese panevad liikuma ihad. Hea ja kuri on seotud inimeste ihadega: inimesed kas ihaldavad neid või
Kahtlemata on selline jaotus suhteline, kuna kõiki tehnilisi lahendusi tuleb hinnata majanduslikult, mis tähendab, et insener peab teadma ökonoomikat ja ehitiste arhitektuursete ja tehniliste lahenduse kordumatuse tõttu peavad ökonomistid tundma ja eristama tehnilisi lahendusi. Ja ehitusjuhid, kelle ülesanne on ressursside jaotamine püstitatud majandusliku eesmärgi saavutamiseks, peavad teadma nii tehnikat kui ka ökonoomikat. Olenevalt juhtimise hierarhilisest tasemest prevaleerivad juhtimises kas tehnilised või majanduslikud aspektid. Kui arvestada, et spetsialisti erialane karjäär kestab 40 aastat ja et turumajanduse ökonoomikat ja juhtimist oa õpetatud 15 aastat, siis võib teha järelduse, 75% töötavatest ehitusspetsialistidest ei ole saanud süstemaatilist majandusharidust. Kui lähtuda ülikoolide ja kõrgkoolide (tehnikumide) lõpetanute arvust võiks hinnata töötavate spetsialistide ja juhtide koguarvuks 3000. Lähtudes tegelikest
propageerida ja levitada vagadust ja alandlikkust. Kindel, et õnnelik elu on elu ühiskonna teenistuses>filosoof teenib oma teostega Aquino Thomas (13. saj) skolastik, õnnest ja pol.elust ühiskonda Kuigi õndsus siinpoolsuses võimatu, on õnn teatud määral võimalik Jean Jacques Rousseau tsivilisatsioonikriitika Inimene: osa ühiskonnast (riigist), hierarhilisest süsteemist. Eri funktsioonid. Loomulik inimene Hea elu on seega poliitiline küsimus Enesearmastus (amour de soi) – põhivajaduste rahuldamine Valitsejate ülesanne? Seadused > voorused, peab õpetama voorl. elama Sõltumatu: ei taha teistele halba –ei võistle nendega, ei püüa muljet avaldada, ei tunne Tõeline voorus: vaimne
Kristlik riik on kõrgem, ta teostab õiglust kõrgeimal võimalikul määral, võimaldades kristlikel inimestel elada kristlikku elu. Kristlik valitseja saab oma eeskujuga propageerida vagadust ja alandlikkust. 7. Aquino Thomas (13. saj) õnnest ja poliitikast Kuigi õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada, on õnn siinpoolsuses teatud määral siiski võimalik. Seda on võimalik saavutada, kui hoolitseda piisavalt oma hinge ja ihu eest. Inimene on osa ühiskonnast (riigist), hierarhilisest süsteemist, mille eri osad täidavad eri funktsioone ja rolle. Inimene peab oma funktsioone riigis täitma. Kui riik on hästi korraldatud on hea elu ka saavutatav. Riik ei ole ainult jumaliku karistuse instrument vaid ka instrument hea elu saavutamiseks Valitseja peab suunama inimesi vooruslikule käitumisele, seda ta teeb seaduste abil. Seadused harjutavad inimesi õigesti käituma ja muutuvad seeläbi vooruslikuks. Kuid tõelised eesmärgid on siiski kõrgemad
tuleb langetada sarnased otsused etteennustatavus, kindlus. Dilemma: võidame õiguses ja kaotame etteennustatavusega või vastupidi. 7) Kirjalikkus kõik dokumendid peavad olema kirjalikud, sest teeb organisatsiooni töö kontrollitavaks. Nende tunnuste järgimine toob Weberi arvates kaasa parema efektiivsuse. Bürokraatia eelised (nt võrreldes traditsiooniliste süsteemidega): 1. Bürokraatia on kiire tuleneb hierarhilisest süsteemist (käsud liiguvad ülevalt alla) 2. Etteennustatavus tuleneb legaalsuse printsiibist 3. Kontrollitavus tuleneb kirjalikkuse printsiibist 4. Suudab rohkem tuleneb tööjaotusest 5. Bürokraatia on odavam. Kriitika Weberi bürokraatiateooriale: - administratiivüksuste liigne kontroll inimeste elu üle võib viia olukorrani, kus nad muutuvad liiga suureks ja võimsaks. - sõna "bürokraatia" negatiivne kasutamine viitab süsteemile, mis on liiga paindumatu ja isikukauge
Resultaadi sisu (parameetrid) kujundatakse kõigepealt programmina, millele järgneb täitmine. Järelikult on mingi puude korral otstarbekas isikut plaanide koostamisel abistada. 4. FS on hierarhilise ehitusega: funktsioneerivad mitmed allsüsteemid, mis alluvad neist ühele — konkreetses situatsioonis domineerivale. Nt kõnelemise puhul "töötavad" funktsionaalsüsteemid, mis reguleerivad kõnehingamist, hääle genereerimist, artikuleerimist. 5. FS hierarhilisest ehitusest tuleneb, et liigutusi juhitakse ja korrigeeritakse aju erinevatel neuroloogilistel tasanditel. Sõltuvalt sellest, kui teadlikult sooritatakse üks või teine väliselt sarnane liigutus, erineb ka juhtiv neuroloogiline tasand. Näiteks düsartrik suudab süües huuli liigutada tunduvalt edukamalt kui artikulatsiooniaparaadi harjutusi sooritades (viimane on tunduvalt teadlikum liigutus).
tuleb langetada sarnased otsused – etteennustatavus, kindlus. Dilemma: võidame õiguses ja kaotame etteennustatavusega või vastupidi. 7) Kirjalikkus – kõik dokumendid peavad olema kirjalikud, sest teeb organisatsiooni töö kontrollitavaks. Nende tunnuste järgimine toob Weberi arvates kaasa parema efektiivsuse. Bürokraatia eelised (nt võrreldes traditsiooniliste süsteemidega): 1. Bürokraatia on kiire – tuleneb hierarhilisest süsteemist (käsud liiguvad ülevalt alla) 2. Etteennustatavus – tuleneb legaalsuse printsiibist 3. Kontrollitavus – tuleneb kirjalikkuse printsiibist 4. Suudab rohkem – tuleneb tööjaotusest 5. Bürokraatia on odavam. 30 Kriitika Weberi bürokraatiateooriale: - administratiivüksuste liigne kontroll inimeste elu üle võib viia olukorrani, kus nad muutuvad liiga
Tõeline "õndsus" seisneb igaveses elus ja rahus. Riik on pattulangemise tulemus ja ajend. Samas on riik hädavajalik, tagamaks korda ja rahu. Seetõttu on riik (ka paganlik) osa Jumala plaanist. Kristlik riik teostab õiglust kõrgeimal määral. Kristlik valitseja saab oma eeskujuga propageerida voorusi. 6. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast Kuigi õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada, peab siiski püüdma hoolitseda oma ihu ja hinge eest. Inimene on osa ühiskonnast (riigist), hierarhilisest süsteemist, mille eri osad täidavad eri funktsioone. Seega hea elu on poliitiline küsimus Valitsejate ülesanne on luua seadusi ja voorusi. Tõeline voorus on vaimne. Kirik on riigist kõrgem. Ka valitsejate vooruse tasu on igavene elu, mitte maised hüved. 7. Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus Õnn tähendab selle saavutamist, mida peame teatud hetkel heaks (hea on subjektiivne väärtus, mis asjale antakse). Kuna
suuri kunstiteoseid ja kunsti tunnustatud loojaid, mitte ,,massikultuuri". Ka rahvakultuurist otsiti ,,puhtamaid", ,,väärtuslikemaid" ilminguid, mitte seda mis oli tavapärane ja tegelikult igapäevaelule iseloomulik. Tsenseeriti roppuseid, seda mis oli oletatavalt hilisem kultuuriline laen jne. Ka seda, mis ei sobinud kokku valitsevate teooriate ja arusaamadega rahvusest (jällegi nt. laenud!). - Kaasaegne, Britanniast levinud nn. Cultural Studies (kultuuriuuringud) on sellisest hierarhilisest lähtekohast püüdnud loobuda (nii 1960-70-ndatest alates. CCCS Birminghamis 1964???). Keeleteaduse, semiootika, antropoloogia ja sotsioloogia kaudu on tulnud uusi impulsse kultuuri uurimisse. Subkultuurid on huvitanud sotsiolooge juba 1930-ndatest (nn. Chicago koolkond). Populaarkultuur ka uurimise alla: kaubavormi tõttu on eesmgiks lai levik, ning on tihti ühiskonnas valitsevatele arusaamadele/ideoloogiatele lähemal, kergemini nähtavalt seotud kui kõrge kunst.
langetada sarnased otsused – etteennustatavus, kindlus. Dilemma: võidame õiguses ja kaotame etteennustatavusega või vastupidi. 7) Kirjalikkus – kõik dokumendid peavad olema kirjalikud, sest teeb organisatsiooni töö kontrollitavaks. Nende tunnuste järgimine toob Weberi arvates kaasa parema efektiivsuse. Bürokraatia eelised (nt võrreldes traditsiooniliste süsteemidega): 1. Bürokraatia on kiire – tuleneb hierarhilisest süsteemist (käsud liiguvad ülevalt alla) 2. Etteennustatavus – tuleneb legaalsuse printsiibist 3. Kontrollitavus – tuleneb kirjalikkuse printsiibist 4. Suudab rohkem – tuleneb tööjaotusest 5. Bürokraatia on odavam. Kriitika Weberi bürokraatiateooriale: - administratiivüksuste liigne kontroll inimeste elu üle võib viia olukorrani, kus nad muutuvad liiga suureks ja võimsaks.
ÄS § 298 lg 1 kohaselt peab aktsionäride üldkoosolek otsustama nii nõukogu liikmega tehingu tegemise kui ka määrama tehingu tingimused. ÄS § 326 kohaselt määrab nõukogu liikme tasu üldkoosolek. ÄS §-s 298 lg 1 p 9 ja 326 väljendub põhimõte, et nõukogu kui aktsiaseltsi organ ei saa määrata töötasu või muid hüvesid iseendale ega ühelegi nõukogu liikmele eraldi. Nõukogu liikmetele määratud hüvesid ei saa otsustada ka juhatus. Lähtuvalt aktsiaseltsi juhtimise hierarhilisest süsteemist saab tehingu tegemist aktsiaseltsi ja organi liikme vahel otsustada ikkagi kõrgemalseisev organ. Vältimaks konflikti nõukogu liikme ja aktsiaseltsi huvide vahel, peab üldkoosolek aktsiaseltsi poolt nõukogu liikmele antavad hüved heaks kiitma, olenemata sellest, kas isikuga sõlmitakse vastav leping nõukogu liikme kohustuste täitmise kohta või mitte. Ka nõukogu liikme ja aktsiaseltsi vahelise muu tehingu tegemise ja selle tingimused peab otsustama üldkoosolek.
hapniku, toitainete, keemiliste ühendite jne. (organisatsioonis: info, ressursside, ideede) vaba, kahesuunalist liikumist. Nagu elusorganismiski, arenevad ja muutuvad piirid organisatsioonides aja jooksul muutes asukohta ja läbilaskevõimet. Juhtimisalaseks väljakutseks on nende piiride asukoha määratlemine ja läbilaskevõime muutmine organisatsiooni jätkusuutliku arengu seisukohast sobivaimaks. Kuna põhimõtteliselt seisab juhi ees muutuse läbiviimise protsess: hierarhilisest ja bürokraatlikust organisatsioonist tuleb kujundada valdavalt meeskonnatööd kasutav võrgustike põhimõttel toimiv paindlike piiridega arenev ,,elusorganism," siis sellise muudatuse sisseviimine on aeganõudev ja ka keeruline. Tavaliselt tekitavad sellised muutused inimestes järgmisi hirme: 1. Spetsialistid kardavad kaotada oma kitsa eriala tehniliste oskuste tipp-taset, kuna peavad aega kulutama mitmeid osakondi haaravates meeskondades tegeldes mitmete erinevate üldiste valdkondadega; 2
vaid inimene. Luuakse tehisintellektiga arvuteid ja vastavat tarkvara. Tänapäeva arvutitehnika uurimisvaldkonnast moodustavad enamiku tarkvara probleemid. Nendesse süüvimine pole aga selle raamatu ülesanne. Siin käsitletakse seda osa tarkvarast, mis on vahetult seotud arvuti riistvaraga ning mikroprotsessoritega. Arvuti riistvara ülesehitus on samuti hierarhiline, kusjuures igale riistvaratasandile vastab temaga koos töötav tarkvaratasand. Hierarhilisest riistvara-tarkvarasüsteemist annab ülevaate joonis 2.40. Märkigem, et joonisel on kujutatud vaid seda osa tarkvarast, mis puutub vahetult kokku riistvaraga. TARKVARA RIISTVARA Arvutisüsteemid Kasutajaprogrammid Ühe tsentraalprotsessoriga arvutid
3. Kommunitarism kui põhiseadusest arusaamise teooriaz 0. Õiguse teooria ja tänapäevane diskussioon selle üle Õiguse ja õiguslike nähtuste teoreetiline vaatlus. Tavapäraselt loetakse õigusteooria alla kuuluvateks järgmised valdkonnad. 1. Teooria õigusest (seadusandluse teooria), s.o õigusnormide tekkest, olemusest ja mõjust ühiskonnas. Siia kuuluvad küsimused olemise ja pidamise erinevustest, õiguse ja moraali vahelistest suhetest, normide hierarhilisest korraldusest, normide andjast, nende jõustumisest ja kehtimise alusest ning normatiivsete väljenduste olemusest. 2. Teooria õiguslikust praktikast. Siia kuulub see, kuidas norme rakendatakse (kohtute töö, haldusorganite tegevus). Seda nimetatakse ka õigusliku otsustuse teooriaks, mis võib kirjeldada otsuste tegemise praktikat, sündimisprotsessi või vastata küsimusele, miks otsus oli just selline või vaadelda otsuse põhjendamist (viimasel ajal keskendutakse just viimase uurimisele).
Informatsioon on tavaliselt hierarhiliselt grupeeritud ja moodustab kihilise struktuuri, kus sisu paigutub struktuuri alumisse ossa. Pesastatud sisu erinevad jaotised peaksid olema hõlpsalt eristatavad, loogilised, hästi seostatud ja kergesti arusaadavad. Nad peaksid sobima kontseptuaalse mudeli ja lõppkasutaja eesmärkidega, sisudomeeni olemusega ning edastuskanali võimalustega. Pesastatud struktuurid peavad toetama tõhusat otsingut: vajaliku informatsiooni leidmine pesastatud gruppide hierarhilisest struktuurist peab kulgema tulemuslikult ja kiiresti. Näiteks: kasutaja jaoks kõige olulisemat infot ei tohiks peita pesastatud struktuuri alumisse ossa, vaid see peab olema hõlpsamini kättesaadav kui muu vähemoluline info. Lehtedeks jaotamise otstarbekus. Suure infohulga võib jagada erinevaist veebilehtedest koosnevaks koguks, ent iga leht selles peab olema teistest sõltumatu, st ta peab käsitlema konkreetset teemat või küsimust selliselt, et teemast arusaamiseks ei
Riigiteenistuse nö. musta töö tegi ära aga juba arenenud ning kindlustuv bürokraatia (kus viimane oli veel nõrk - senine tsentraliseeritud riigiaparaadi mitteseisuslik personal). Refereeritud teenistusastmete süsteemile kui absolutismi iseloomustavale nähtusele on omane juba terve kompleks tunnuseid, mis seonduvad hilisemal, bürokraatia ajastul avaliku teenistuse nn. karjäärisüsteemi e. personali teenistussüsteemiga: 1) süsteem koosneb hierarhilisest teenistusastmestikust; 2) karjääri tegemine madalamalt astmelt kõrgemale, kusjuures sanktsioonina on võimalik degradeerimine ehk viimine madalamale astmele või üldse süsteemist väljalülitamine; 3) karjääri võimalus on saavutuse motiivi stimuleeriv tegur; 4) igale astmele on oma nõuded; 5) iga aste evib oma sotsiaalse positsiooni, staatuse; 6) vastavasse astmesse arvamine eeldab teenistuja olemist teenistuses (tööl, tegevuses)
kaudu saab ennustada õppimisedukust. Oletatav üldine intelligentsus arvatakse koosnevat (1) sõnalisest, (2) praktilisest ja (3) sotsiaalsest intelligentsusest (Sternberg et al., 1981). Kõik intelligentsuse testid on jaotatavad individuaaltestideks ja rühmatestideks. Teise klassifikatsiooni aluse kohaselt võib intelligentsustestide osi jaotada sooritustestideks ja verbaalseteks (sõnalisteks) testideks. Intelligentsuse hierarhilisest mudelist lähtuvad testid on Wechsleri Täiskasvanute Intelligentsuse Skaala Revideeritud Variant (WAIS - R) ja Wechsleri Laste Intelligentsuse Skaala Revideeritud Variant (WISC - R) 5 - 15 aastastele ning Wechsleri Koolieelse ja Esmase Intelligentsuse Skaala 4 - 6 aastastele. Tegeliku intelligentsuse mõistmise näiteks on Wechsleri täiskasvanute intelligentsuse mõõtmise skaala (WAIS - R), mis koosneb kahest üldisemast alajaotusest sõnalistest skaaladest ja sooritusskaaladest
tagasisidestusega regulatsioon on erinevate substraatide transpordis bakterite seas valdav, kuna see on piisavalt tundlik tunnetamaks substraadi saadavust keskkonnast. Kataboliitne repressioon. Positiivse tagasisidestusega regulatsioon võimaldab reguleerida substraadi omastamist tekke järgi keskkonda, kuid ei võimalda eristada substraate efektiivsuse järgi. Bakterid kasutavad esmalt energiarikkaid substraate, et suurendada kasvukiirust ning seeläbi kohasust. Energiaallikate hierarhilisest kasutamisest annab aimu diauksia, mis näitab tarbitava süsiniku- ja energiaallika vahetumist. Kataboliitne repressioon on nähtus, mille abil kasutatakse C- ja energiaallikaid hierarhiliselt, mis tunnetab eelistatud C-allika olemasolu ning represseerib teiste C-allikate transporti ja 44 katabolismi. Kataboliitne repressioon toimub mitme tasandi abil: reguleeritakse
alluma enamuse otsustele... 66 Vähemuste kaitsest ei räägi. 50.1% on piisav, miks? Aga miks mitte? Sellest suurem arv on lihtsalt ebapraktiline. Locke võib olla individualist, kuid see individualism on vägagi seotud kollektiivi ja enamusega. Toonased viigid tahtsid vabastada ühiskonda hierarhilisest ühiskondlikust korrast (aristokraatia, monarhia, riigikirik). Toonane küsimus ei olnud indiviidi õiguste ja vabaduste ühiskonna ees, vaid kuningavõimu piiramine enamuse õiguste läbi. Sellest tuleneb ka seadusandliku võimu ülimus täidesaatva võimu ees Locke'i käsitluses. Valitsuse laialisaatmine Põhimõtteliselt rahvas on suveräänne ning tal on õigus saata laiali valitsus, mis astub üle inimeste põhiõigustest, kui praktikas see Locke'i arvates nii lihtne ei ole
6.3. J. Marshall Ülemkohtu kohtunik, kes tegi otsuse Marbury vs Madison asjas. 6.4. Põhiseaduse järelevalve kujunemine Euroopas Teise riigina maailmas asus kohe esimestel aastatel pärast 1814. a põhiseaduse vastuvõtmist Norra Ülemkohus oma otsuste motiveerivates osades viitama põhiseaduse normidele. Kelseni käsitluse alusel loodi pärast I maailmasõda Austria Vabariigi konstitutsioonikohus, kes pidi tegelema õiguslike konfliktidega, mille lahendus sõltus õigusnormide hierarhilisest süsteemist. Kelseni mudel pani aluse ka Saksamaal ja Itaalias vastu võetud kohtuliku järelevalve süsteemidele pärast sõda. Teise maailmasõja järel on kõige laiemalt levinud lahenduseks mudel, milles kohtuliku järelevalve ülesanne väh viimase instantsina on eraldiseisval konstitutsioonikohtul. See mudel on mitmes variatsioonis Euroopa mandril valitsev. Nn Euroopa mudel vastandub ajalooliselt vanema mudeliga, mis tekkis USA-s ja Norras
tüüpiline sotsiaalne, selgelt sotsiaalse tähendusega rollijaotusele ja koostööle, solidaarsusele, vastastikusele austusele jmt sotsiaalse ühiselu spetsiifilistele teguritele ning tingimustele apelleeriv mudel. Teisisõnu, ühiskonnaelu organisatsiooniline vorm, mida eeskujuna võiks ja peaks rakendama suhete korrastamisel, organiseerimisel ja reguleerimisel ka suuremates sotsiaalsetes kooslustes. Ühiskonna staatuseline struktuur on keerulisem hierarhilisest, kuid efektiivsem, kuna kätkeb endas ühiskonna eneseregulatsiooni ideed. Subjektse enesemääratlemisega on vahetult seotud ühiskonna staatuseline struktuur. Kuna subjektsuse aluseks on asend ühiskondlikus tööjaotuses, ei saa siin põhimõtteliselt olla kõrgemaid ja madalamaid staatusi. Õiguslik sotsialiseerumine, vaadatuna indiviidi seisukohalt, tähendab vastava võimekusega subjektsuse kujunemist. Ühiskonna
annaabi.ee 
