3 suhtlemine keel on inimestevaheline ehk kommunikatiivne, võimaldades suhelda; 4 konstruktiivsus keele lausungid moodustatakse teatud piiratud arvu algelementide (sõnad ja tähed) kombineerimise teel, mis lubab keelt oskaval inimesel kokku seada lausungeid, mida ta varem ei ole kuulnud; 5 reeglid keeles on piirangud, mis lubavad üksnes kindlaid märkide (foneemide, sõnade) järjestusi.. 6 Kõik keeled on astmelise ehk hierarhilise ülesehitusega. 7 Keele väikseimaks ühikuks on häälikud ehk foneemid, millest moodustatakse sõnu või sõnaosi (nt käändelõppe). 8 Sõnad on omakorda lausete ehituskivideks. 9 Lausetest või kokku panna sidusa jutustuse. 10 Foneem on väikseim häälikuline ühik, mille poolest üks mõtestatud keelekatke saab teisest erineda. Näiteks sõnad veri ja vari erinevad vaid ühe hääliku poolest.
Õpilase sõnavabadus Seaduste järgi on sõnavabadus inimese üks põhivabadustest. See tähendab, et õpilastel on sama suur õigus väljendada oma arvamust, kui mõnel juhtival ametnikul, vanuselist piirangut selles ei tohiks eristada. Õpilaste arvamuse kuulamiseks korraldatakse kooli erinevaid küsitlusi ja koosviibimisi. Õpilaste arvamusavaldusteks on loodud ka erinevaid organisatsioone nagu näiteks koolide õpilasomavalitsused ja Eesti Õpilasesinduste Liit (EÕEL). Viimase ülesandeks on esindada Eesti õpilaste ja õpilasesinduste huve ja arvamusi avalikkuse ees ja kaitsta nende õigusi. Õpilased on oma mõtete väljendamise seaduslikult vabad, nagu teisedki inimesed, kuid neid piiravad teatud eetika ja kommete reeglid. Lisaks tuleb ennast tagasi hoida koolide hierarhilise ehituse ja enesekaitse nimel. Eneseväljendus ei saa olla keelatud, küll aga liigne julgus võib ikkagi halvasti mõ...
tema rahakoti paksus. 10. Miks on tugevate traditsioonidega ühiskonnad vähem mobiilsed kui noored ja tugevaid sotsiaalseid vapustusi üle elanud ühiskonnad? Tugevate traditsioonidega ühiskonnas (India, Prantsusmaa) pole liikumine nii suur kui mõnes tugevaid sotsiaalseid vapustusi üle elanud ühiskonnas (Ida- ja Kesk-Euroopa), sest ühiskonnad, mis keskenduvad traditsiooni säilitamisele on vähem avatud ning ühiskonna arenguvõime on tunduvalt aeglasem. 11. Võrrelge hierarhilise ja võrgustikuvalitsemise toimimist ühiskonnas. a.) olulisemad erinevused: Hierarhias alluvad alluvad alluvad ülemustele.. Võrgustikuvalitsemises on osalejate suhe võrdne ehk ei ole ülemuste ja alluvate suhet. Tegutsemispiirid on rangelt paika pandud, võrgustikuvalitsemine on paindlikum b.)esinemine: hierarhia nt erasektoris, kus on kindlad alluvad ja ülemused. Võrgustik kodanikuühiskonna korral c
leping ja normatiivne akt. Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikes suhetes osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Normatiiv ehk üldakt on suunatu objektiivsete õiguste kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Liigid: seadus, seadlus, määrus, otsus. Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõige kõrgemaks aktiks on seadus - normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Seadused liigitatakse juriidilise jõu järgi omakorda põhiseadusteks, konstitutsioonilisteks seadusteks ja lihtseadusteks. Eksami küsimused? 1. Õigusnormi erinevus teistest sots normidest? Spetsiifilised tunnused:
küsimused, mis seavad mudeli kehtivuse kahtluse alla. Näiteks on Marshi ja Yeungi (1998) väitel uuritud ebapiisavalt, kas enesehinnang muutub tõepoolest stabiilsemaks hierarhia kõrgematel tasemetel ning milline on sellisel juhul põhjuslikkuse suund- kas alumised tasandid mõjutavad ülemisi või vastupidi. Vaatamata viimaste aastate kriitikale on siiski uurijate seas varem saavutatud teatud üksmeel minakontseptsiooni hierarhilise struktuuri osas. KASUTATUD KIRJANDUS Allik,J;Konstabel,K;Realo,A; TÜ Kirjastus,2003,Isiksusepsühholoogia.
Tihti liigutakse grupis, sest üksikud ossid on küllaltki võimetud ja kaitsetud olendid, kuid see tõsiasi ei mõjuta nende enesehinnangut kuigivõrd- tänu oma väärastunud maailmapildile on ossid vaimustavalt vastupidavad kriitikale (sealhulgas ka konstruktiivsele). Minapilti mõjutab siiski suuresti osside grupi arvamus ja positsioon grupis. Antud rühmad on tugevalt hierarhilised, alluvussuhteid hoitakse range kontrolli all. Mõningane sarnasus on hundikarjaga tegu on samuti hierarhilise rühmitusega, mille ka kõige nõrgem ja rõhutud liige ei julge rühmast eralduda, sest üksi on tema ellujäämisväljavaated küllaltki väikesed. Ülejäänud ühiskond hoiab end harilikult sellest subkultuurist eemale nii palju kui võimalik. Neisse suhtutakse võõristuse ja põlgusega, kuna ossid on välismaailma suhtes küllaltki vaenulikud ja vägivaldsed. Mõnele teisele subkultuurile ei vastandata, kuid üldiselt ollakse vastu meestele, kes on neist
väljaspool mormoonikirikut ei ole kellelgi lootust. Seepärast toimetavad mormoonid usinalt ka surnute ristimist, mille tarvis tehakse ulatuslikke genealoogilisi uuringuid. Mormooni usukohustuste hulka kuulub aktiivne osalemine koguduselus, templiriitustel, misjonitegevuses. Ta peab abielluma (taevasse pääsevad vaid perekonnad ja need "pitseeritakse" templis igaveseks), saama palju lapsi (võimaldamaks vaimolenditele inimesekssündi) ja kahtlusteta kuuletuma rangelt hierarhilise kiriku ettekirjutustele. Mormoonikiriku korduvalt ülekirjutatud ametlik ajalugu ja õpetuse ajalooline osa on tekitanud rohkesti poleemikat. Smithi ja temale järgnenud "prohveteid" süüdistatakse sageli pettuses, millele on eelkõige alust andnud ebajärjekindlus kiriku ajaloo ja õpetuse edastamisel, vastuolud ja muudatused õpetuses ning mormooni raamatu lähem vaatlus, mis teaduslikust aspektist (arheoloogia, tekstikriitika, ajalugu) lähtuvalt ei luba selles teoses näha
tunda ka siis, kui teised käituvad vastupidiselt tema väärtushinnangutele. Loodusesse jalutama minnes võib leida metsa alla visatud prahti, tänaval näeb sageli lõhutud bussipeatusi. Mitte iga inimene ei arvesta sellega, missugune on tema tegude tagajärg. Väärtused väljendavad mingi mõiste positiivset või negatiivset tähendust inimese jaoks, kujundades nii inimese elustiili ja olemuse. Väärtused moodustuvad inimese eelistuste kohaselt personaalse hierarhilise järjekorra, kus esireas on olulisemad nind tagapool vähemolulised väärtused. See hierarhiline järjekord ei ole püsiv ega jääv, pigem muutub see vastavalt inimeses toimuvatele arengutele ja muutustele. Igal inimesel on kujunenud välja omased väärtused ja nende hinnangud.
........................................................................................ 6 7.10millised lähtemudeli tunnused faktor 1 külge kinnistatakse, näite põhjal........................7 8Klasteranalüüs.......................................................................................................................... 7 8.1Mis on klaster?................................................................................................................... 7 8.2Kuidas määrata hierarhilise klasteranalüüsi korral klasside arvu dendrogrammil?............7 8.3Nimetage mõni klasterdamise (kauguse või läheduse) mõõt.............................................7 8.4Kas klasteranalüüsi korral objektide klassikuuluvus on eelnevalt teada?...........................7 8.5Mis on klasteranalüüsi kasutamise eesmärk (oodatav tulemus)........................................7 9Diskriminant............................................................................................
TARBIJA MAJANDUSES. 1. TARBIJA VAJADUSED/KASULIKKUS 2. TARBIJA TURUALLIKAD 3. TARBIJA OTSUKÄITUMINE 4. TARBIJA KUI SÄÄSTJA 5. TARBIJA JA REKLAAM 6. TARBIJAKAITSE 7. TARBIJA JA KREDIIT. TARBIJA VAJADUSED. Vajaduse all mõistetakse inimese puudusetunne, mida rahuldatakse tarbimisega. Tarbimine ongi vajaduste rahuldamine. Maslow tõi välja tarbijate hierarhilise struktuuri. Selle järgi saavad kõrgemad vajadused realiseeruda alles siis, kui madalamad on rahuldatud. 1. Füsioloogilised vajadused tulevad inimese bioloogilise isendi loomusest vajab toitu, sooja jne. 2. Turvalisuse vajadus inimene vajab kaitset nii sotsiaalse või füüsilise vägivalla eest. 3. Sotsiaalsed vajadused tulenevad inimese kooselust. Meil on vajadus suhelda jne.
oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele · Saabunud palverändurid, kes olid tulnud indulgentse ostma, mõistsid Lutheri vastuväidete arukust. · Äsja leiutatud trükikunst aitas Lutheri sõnumit kiiresti levitada ning mõne aja möödudes loeti tema sõnu suures osas Euroopast. Reformatsiooni põhiteosed Lutheri usukäsitluses oli põhiliseks pühakirja autoriteet ja kristlase üldise preesterluse rõhutamine, mis seadsid kahtluse alla katoliku kiriku hierarhilise ehituse ja tegevuse õiguspärasuse 1520.a ilmusid reformatsiooni põhiteosed: 1. kirikukorraldust käsitlev "Saksa rahva kristlikule aadlile kristliku seisuse parandamisest", 2. sakramendiõpetust uuendav "Kiriku Paabeli vangipõlvest" 3. usuõpetust ja eetikat ühendav "Ristiinimese vabadusest". Martin Lutheri võitlus katoliku usu ja paavstluse vastu · 1520. a ütles end ametlikult lahti katoliku kirikust. · 1520. a pani paavst Leo X Lutheri kirikuvande alla. · 1521
Pärslased pöörasid suurt tähelepanu ühendusteedele, et tagada sõnumite kiire tagamine riigi ühest otsast teise. Kõige olulisemaks kujunes kindlate vahemaade järel postijaamadega varustatud Suur Kuningatee,mis viis Väike Aasiast Lõuna Iraani. Religioon: nende varasem usk oli üpris sarnane India usule, nende mitmed jumalad langesid kokku ja on samasugune tule rituaalne austamine. Riitusi korraldasid maagid(preestrid, amet oli päritud, moodustasid kindla hierarhilise sisekorraldusega preesterkonna).Suurriigi tekkimise ajaks oli religioon oluliselt muutunud. Selle kõige taga oli õpetaja ja usu-uuendaja Zarathustra( õpetus kirjas, pühade tekstide kogumikus Avestas). Õpetust nimetatakse mazdaismiks, see oli dualistlik õpetus, mis kuulutas hea ja kurja peajumal Ahuramazda ja tema kurjust kehastava vastase lakkamatut võitlust maailmas. Usund kuulutas ka ette lõplikku võitu tulevikus.
Lehe servad jäetakse vabaks 2,5 cm, vasakult 3 cm. Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi (Justify). Kõik lehed nummerdatakse, alates tiitellehest, kuid tiitellehele lehekülje numbrit ei kuvata. Lehe number paigutatakse jalusesse, joondumusega paremale. Päisesse kirjutatakse autori nimi töö teema ja kursiivis suurusega 10 punkti. Töö põhiosa liigendatakse vajadusel peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse, hierarhilise numeratsiooniga ja araabia numbritega (peatükk 1, alapeatükk 1.1., punkt 1.1.1.). Pealkirjades sõnu ei poolitata, lühendeid ei kasutata ja pealkirjade lõppu ei panda punkti. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida, enne pealkirja kaks. Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks rida sellele järgnevat teksti, alustatakse trükkimist järgmiselt lehelt. Kursusetöö esitatakse köidetult
linnaelanike seas enam väga tihti ei kohta. Linnas on igal kaubal oma hind ja selle eest tuleb tasuda enamasti rahaga. Ka seda, et keegi sööks talvel oma aias kasvatatud kartuleid ja porgandeid enam väga palju ei näe. Enamus toiduaineid ostetakse ja selle eest tasutakse rahaga. Analüüsides erinevas piirkonnas elavate inimeste hierarhilisi vajadusi siis näeme, et need on suuresti erinevad. Võttes aluseks A. Maslowi inimeste vajaduste hierarhilise struktuuri, võib väita, et maal elav inimene saab või on sunnitud rahuldama ainult kahte alumist tahku püramiidist, mis tähendab, et maal elava inimese jaoks on tähtsad füsioloogilised vajadused nagu toit, soojus ning turvalisuse vajadus . Selle põhjuseks on esiteks maal elavate inimeste väiksem sissetulek võrreldes linnaelanikega. Teiseks puudub maal klubide, kinode, teatrite olemasolu, mis piirab suurel määral inimeste vaba aja veetmise ning inimestega suhtlemise võimalusi
võrdlemine Ma käin teistega väljas/ tunnen piinlik suheldes/ … / … Järeldus: Ma olen sõbralik / Tunnen süüdi/ Ma olen sõbralik / Tunnen süüdi Enesehinnang – pos või neg hinnang enda kohta. Kuidas ma seoses endaga end tunnen? Kas nõustud järgmiste väidetega? Ma tunnen, et olen väärtuslik inimene. … Enesehinnang - eristatav üldine enesehinnang - palju valdkondlikke v spetsiifilisi enesehinnanguid Eri tüüpi enesehinnangud mood hierarhilise struktuuri. Üldine Mina kui tervik – Eneseh. Spetsiifiline Mina kui õppija Mina … Eristatav on üldine enseh ja palju valdkondlikke enesehinnanguid. Akadeemiline eneseh.(lugemine, mata, teised ained) Sotsiaalne eneseh.(suhted vanemat. Suhted eakaasl.) Füüs eneseh.(füs välimus, f võimed) Üks või mitu enesehinnangut? Arenguline perspektiiv Eelkooliiga – 2: sotsiaalne aktsepteerimine ja sotsiaalne kompetents
Vajadusel selgitada tunnuseid ja liike 1-2 lausega. Infosüsteem on arvutite ühisus, mis on mõeldud info kogumise, säilitamise, vahetuse ning töötluse ülesannete lahendamiseks. Infosüsteemi tunnused: 1) EMERGENTSUS: süsteemi omadused ei taandu selle osiste omadustele. 2) HIERARHILISUS: süsteemile paratamatult omane, kui tasandiline struktuur, mis väljendub juba süsteemi enese mõistes ja mille kohaselt süsteem on kõrgemal ja elemendid madalamal struktuuritasandil. Hierarhilise süsteemi igal tasandil kujuneb omaette struktuur, mis avaldab vastava tasandi elementidele ja seega kogu süsteemile iseseisvat mõju. 3) STRUKTUUR: Struktuur on peamisi süsteemi emergentsust põhjustavaid tegureid, sest see on komponent, mida ükski element ei sisalda, külla aga süsteem. 4) TERVIKLIKKUS (ÜHTSUS): süsteemi elemendid on omavahel sidestatud ja selle kõiki osiseid tajutakse ühtekuuluvana. Süsteemi terviklikkust tagavad arvukamad ja tugevamad suhted süsteemi
Tüüpiline idee kaart koosneb ringiga piiratud ideedest, mis on omavahel ühendatud joonte või nooltega, näitamaks ideede vahelisi suhteid. Idee kaardil näidatud informatsioon on lihtsamini tajutav ning kiiresti mõistetav, jagatav. Alustades idee kaardi koostamist on vaja esmalt tuua välja paar tsentraalset ideed, kõige tähtsamad punktid selles kindlas probleemis, või situatsioonis. Need mõtted tuleks paigutada kaardi tippu. Teised ideed tuleks lisada hierarhilise süsteemi alusel, et tekiks olukord, kus kõige spetsiifilisemad ideed oleks kaardil lõpus. Pärsat seda, kui esialgne kaart on konstrueeritud, tuleb seda korduvalt redigeerida. Lõplik idee kaart on tavaliselt kõikehõlmav struktuur, sisaldades endas mitmeid Põhi ja alam ideid, olles ühendatud sõnaselgete seostega, mis näitavad, kuidas on ideed omavahel ühendatud. 2.3 Informatsiooni organiseerimise tähtsus.
4. Vali järgmisest loendist kõik pinnajaotused, mis moodustavad täieliku tesselatsiooni: · Eesti maakonnad · Eesti põhikaardi lehed · Eesti vesikonnad 5. Seadke vastavusse andmete kvaliteeti määravad tegurid ja parameetrid, mille kaudu neid iseloomustada saab: · Asukohatäpsus viga meetrites · Ajakohasus kuupäev · Loogiline õigsus vastuolude puudumine · Täielikkus puuduvate objektide määr 6. Hierarhilise andmebaasi puhul.. · On igal alama klassi olemil ainult üks ,,ülemus" · Igal kõrgema taseme olemi klassil võib olla mitu alamklassi 7. Relatsioonilise andmebaasi puhul on.. · Relatsioonid realiseeritud erinevate tabelite identsete väljade alusel · Tabelid seotud omavahel viidetega 8. Topoloogia geoinformaatikas tegeleb.. · Nähtuste ruumilise paiknemisega üksteise suhtes 9. Andmebaasi teine normaalkuju tähendab, et..
4. Vali järgmisest loendist kõik pinnajaotused, mis moodustavad täieliku tesselatsiooni: · Eesti maakonnad · Eesti põhikaardi lehed · Eesti vesikonnad 5. Seadke vastavusse andmete kvaliteeti määravad tegurid ja parameetrid, mille kaudu neid iseloomustada saab: · Asukohatäpsus viga meetrites · Ajakohasus kuupäev · Loogiline õigsus vastuolude puudumine · Täielikkus puuduvate objektide määr 6. Hierarhilise andmebaasi puhul.. · On igal alama klassi olemil ainult üks ,,ülemus" · Igal kõrgema taseme olemi klassil võib olla mitu alamklassi 7. Relatsioonilise andmebaasi puhul on.. · Relatsioonid realiseeritud erinevate tabelite identsete väljade alusel · Tabelid seotud omavahel viidetega 8. Topoloogia geoinformaatikas tegeleb.. · Nähtuste ruumilise paiknemisega üksteise suhtes 9. Andmebaasi teine normaalkuju tähendab, et..
1.6 TÄHTSAMAID BIOLOOGIAALASEID AVASTUSI 1590 H. Ja Z. Janssenid võtsid kasutusele mikroskoobi. 1665 R. Hooke vaatles valgusmikroskoobiga korgilõike, nägi kambrikesi (cellula) ja võttis kasutusele raku mõiste 1670 A. van Leeuwenhoek vaatles valgusmikroskoobiga ainurakseid ja baktereid. 1677 kirjeldas ta esimest korda teadusajaloos baktereid. 1735 C. von Linne sõnastas liigi mõiste, lõi binaarse nomenklatuuri ja süstemaatikas kategooriate hierarhilise süsteemi. 1809 J. B. Lamarck esitas esimese tervikliku evolutsioonikäsitluse. Ta hindas üle keskkonna mõju organismidele, väites, et elu jooksul omandatus tunnused päranduvad järglastele. Ei olnud valikõpetus. 1817 G. Cuvier on võrdleva anatoomia ja paleontoloogia rajaja: mida sügavamatest kihtidest pärinevad leiud, seda rohkem erinevad need elavatest organismidest. 1826 K. E. von Baer (töötas ka Tartus) avastav imetaja munaraku ja seaduspära, et munarakust
.. Lepingud, mis on vastuolus seadustega, on tühised. TSÜS. Õigusakt peab olema formaalselt õiguspärane: 1. Õigusaktide loomine on seotud neid vastuvõetavate riigiorganite pädevusega 2. Õigusaktide vastuvõtmine toimub kindlaid protsetuuri reegleid arvestades. 3. Õigusaktid peavad saama alati käsitleda mingis teatud vormis. Õigusakt peab olema materiallselt õiguspärane: st õigusakti sisulist vastavust kehtivale õigusaktile. Õigusaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, kus kõrgemal asuvad aktid on alati kohustuslikud madalamal asuvate õigusaktide jaoks. Õiguse allikate liigid Õiguasallikate liigitus sõltub nende klassifitseerimise alusest. St kogu liigitust läbivat ideed. Kontinentaalset õigust nim ka seadusõiguseks. Õiguse leidmiseks on vaja eelkõige pöörduda seaduste poole, sest õigus sisaldub seadustes. Eesti kuulub Germaani õigusperekonda, milles määratakse õiguse allikat kui perekonna tahtel põhinevat õigus..
aastal. Selle sümboliks sai vabariik. Inimeste silmis oli revolutsioon ebaõnnestunud, sest nad ei saavautanud seda mida tahtsid. Koos rohkete revulutsioonidega, tekkisid ka salaühingud, mille eesmärgiks oli võimu õõnestamine. Vähe on tedada selle kohta, kui palju oli revolutsionääre, sest vähimagi ohu korral hävitati kõik dokumendid, et ei leiduks tõendeid mille alusel neid vahistada. Oletatakse, et kõige rohkem oli karbonaare (Itaalia kõige tähtsam salaühing nad laenasid oma hierarhilise ülesehituse vabamüürlastelt, nad suhtlesid omavahel märgisüsteemi abil ja rõhutasid vabadust) umbes 60 000. Karbonaaridest olid enamik üliõpilased ja noored ametnikud. Salaühingutesse pääsemiseks olid omad, väga karmid reeglid: ühingusse pääsemiseks tuli enne teiste liikmete nägemist anda tõotus ühingule ustavaks jäämise ja kõigi selle reeglite täitmise kohta seotud silmadega. Alles seejärel võis silmast-silma näha ka teisi ühingu liikmeid
Siin saab rääkida pigem populaarsusest, autorideedist ja preztiisist. Klassikaline riigivalitsemine lähtub võimu hierarhilisest ehk ülevalt-alla sõltuvusest. Iga osaleja tegutsemisviisid on rangelt paigas. Niisugune süsteem toimib tõhusalt kuna ülesanded ning vastutus on selgelt jagatud. Uuemas mitmekesiste huvide ja sotsiaalsete erinevustega ühiskonnas on aga kujunenud probleemiks see, et huvigrupid ei ole võimu teostamisse kaasatud. Niisis ongi hakatud hierarhilise võimumudeli kõrval väärtustama sotsiaalset partnerlust. See tähendab, et seaduse või mõne õigusakti väljatöötamisse on kaasatud huvigruppe, keda kavandatav poliitiak huvitab. Tänapäeva partnerluse idee on laienenud ja jõudnud paljusid osapooli koondavate võrgustikeni. Võrgustikvalitsemise abil loodetakse muuta valitsemine painlikumaks ja kodanikele lähedasemaks. Võrgustiku eelis on see, et saab kasutada iga osalise tugevaid külgi
need, kelle kohta öeldakse, et nad kasutavad oma võimu. Samal ajal võisteldakse ühiskonnas võimu tähistavate sümbolite omamise eest. Passiivset võimu omamist aktsepteeritakse, aktiivselt võimu kasutamist peetakse tihti ebaeetiliseks ja negatiivseks. Uus tehnoloogia, organisatsioonimuudatused, e-suhtlus ja virtuaalne reaalsus võimaldavad uusi viise võimu avaldumiseks ning ka peitumiseks. Teabeorganisatsioonides on volitused antud näiteks teadmiste baasil, mitte hierarhilise positsiooni baasil, vastupidiselt bürokraatlikele organisatsioonidele. Palju on küsitud, kus ikkagi peitud kõige tugevam võim, kas majanduslikes tegurites, tehnoloogias, meedias, poliitilises positsioonis või teadmistes. Huvitav on ka küsimus, kas mingisugune võim saab ületada jõudusid, mis valitsevad vabal turul. Tihti peetakse oluliseks teadmiste võimu, kuid samas sageli ka poliitilist võimu, rõhutades näiteks USA või Venemaa presidentide võimu
Soovisid paremat maad ja rohkem ning rikkamaid paiku ja rohkem raha. 19.Jarle, jumalad, Asgard, Valhalla, ruunid. Millal võtsid viikingid vastu ristiusu? Jarle on pealik või ülik Jumalad olid Thor, Freya ja Odin Asgard on jumalate kodu Valhalla on koht, kuhu lähevad surnud Ruunid on kiri Viikingid võtsid vastu ristiusu umbes 1000 pKr (11 sajand) 20.Seleta lahti feodalism- mida see tähendas, kuidas sobituvad sellesse mõisted senjöör, vasall, lään? Feodalism on hierarhilise maa jagamis süsteem Senjöör andis välja maad (maaomanik) Vasall võttis maa vastu (talupoeg) Lään ehk maa või kinnisvara 21.Milles seisnes katoliku kiriku tähtsus keskajal? Oli kui alus tala, tegeles haridusega ja sotsiaalhooldustöödega, hoidis moraali taset ja oli kogunemis paik, kus saadi infot. 22.Kirjelda keskaegset rüütlikultuuri (kes oli rüütel, kuidas saadi rüütliks, millega rüütlid tegelesid, mis oli rüütliturniir?
Hediiditel oli jumalaid väga palju st. Polüetism. Suur sarnasus Mesopotaamia jumalatega, kus jumalad esindasid valdavalt loodusjõude. Templites oli palju laoruume. Pärsia varane usk oli üsna sarnane India usuga, kuna tegemist oli lähedaste indoeuroopa keeli kõnelevate sugulasrahvastega. Pärsia religioonis oli keskel kohal tule rituaalne austamine. Pärsia riitusi sooritasid maagid, need oli dpreestriid, kelle ametiks oli päritud ja kes moodustasid kindla hierarhilise sisekorraldusega ühiskonna. Selle relligiooni tekkimise algatajaks oli õpetaja ja usu-uuendaja Zarathustra. Tema õpetust pandi kirja sajandite jooksul pühade tekstide kogumikku, mis on meile tuntud Avesta nime all. Zarathustra õpetusel põhinevat usku nimetatakse mazdaismiks, mis oli dualistlik õpetus-kuulutas hea ja kurja võitlust maailmas. Pärsiat mõjutas kõige vähem Mesopotaamia.Foiniikas oli jumalate mõju suur. Linnades olid templid, kus toimusid ohverdused
Valitsemine Governance- mitmetasandiline, destsentraliseeritud-toimub valitsemine mitmes kohas, mitte ühes kohas. Reguleerib end ise.Kodanikel mitmeid juurdepääse poliitikale. Rõhk protsessil, pidevalt toimub poliitikate ümberkujundamine. Goverment-tsentraliseeritud-ühte kohta koondatud. hierarhiline, valitsusasutused tipus, palju strandardiseeritum, riik otsustab mida vaja on. Kodanikel üks juurdepääs poliitikale. Rõhk poliitika sisendil ja väljundil. Valitsemise eesmärgid: 1. Pakkuda kokkulepitud mehhanism prioriteetide määratlemiseks ja võistlevate prioriteetide vahel valiku tegemiseks. 2. Koorideerimine. Koordineerida ja selgitada igapäevavalitsemises hea halduse tagamiseks poliitikaid, mis seoses demokraatliku poliitilise konkurentsiga on ebaühtlased. 3. Rakendada poliitikaid, sisuliselt majandust ja ühiskonda juhtida. [sotsiaalpartnereid üha rohkem, seega jääb keskne suunav roll avaliku võimu in...
4) ülesandeid tehakse üks ülesanne korraga. 5) tööaeg on selgelt isiklikust ajast eristatud 6) puhkeaeg (sh tööpausid) pühad ja puutumatud, alluvad ajakavale, ei sõltu isiklikest suhetest. 7) tööülesanded on tükeldatud, isoleeritud organisatsioonist tervikuna, töötulemusi mõõdetakse ajaühiku kohta tehtud tegevuste/saavutatud tulemuste alusel. 8) organisatsiooni edu sõltub vähem ühest juhist; organisatsioon suureneb hierarhilise struktuurina kuni juhitamatuseni välja. 22. Nimeta 4 distantsi Edward Halli järgi. 1) Intiimne ruumivöönd 2) Isiklik ruumivöönd 3) Sotsiaalne ruumivöönd 4) Avalik ruumivöönd Erinevates kultuurides erinevad tegevused erinevates ajavööndites. Ka vööndite pikkused võivad olla erinevad.
5. Väeloom ehk teise olendi hing 6. Väed, õnned +, lamba või sea õnn ei tegele kaalika kasvatusega 7. Vead – jänesemokk, tedretähnid 8. + märgiga õnnistu – õnnistu on õnnistaja hing, - märgiga on needus. 9. Üldhinged; maaema, teavaisa. Esimene kevadine äike. Animistlike motiivide võrdlus monoteistlike motiividega, motiivide teisendamised ja võrgustikulise mõtlemise asendumine hierarhilise mõtlemisega. Animism on usk mitmetesse hingedesse, võrgustikuline mõtlemine. Monoteism on ühe Jumala uskumine ja teistest jumalatest ära ütlemine. Materjalismis hakkab kujunema hierarhialik, polüteismlik maailma vaade.
seadus Eesti Vabariigi Presidendi Arnold Rüütli poolt 14.04.2004 otsusega nr 588. Soolise võrdõiguslikkuse seadus jõustus 2004. aasta 1. mail. Õigustloovat akti on muudetud kahel korral, esimene redaktsioon võeti vastu 11.12.2008 ning teine 14.09.2009. 2008. aastal vastu võetud redaktsioon kaotas kehtivuse 30.06.2009, teine redaktsioon on aga tähtajatu ning kehtib kuni pole võetud vastu täiendavat akti selle muutmiseks.1 Rahvusliku õiguskorra püramiid (vt Lisa 1) on hierarhilise ülesehitusega, koosnedes seitsmest tasandist, mille madalamad astmed on kõrgematega alluvussuhetes. Alustades madalamast jaguneb õiguskorra püramiid järgmiselt: kohalike omavalitsuste õigustloovad aktid, määrused, seadlused, seadused, konstitutsioonilised seadused, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud printsiibid, põhiseadus ning püramiidi tipus asub loomuõigus, mida kõik madalamad tasandid peavad sisaldama, et olla kehtivad ja õiglased. Soolise võrdõiguslikkuse seadus asub
probleeme lahendamiseks (ajurünnak, loov mõtlemine); ideede hindamine ja parimate variantide valimine. (IPMA, ICB 3.0, 2006, lk 54) Loomingulisel lähenemisel on probleemide lahendamisel keskne roll. Seda kasutatakse probleemi ja selle põhjuse väljaselgitamisel ning lahenduste väljatöötamisel. 1.4 Loomingulisuse mõju elemendile “projekti struktuurid” Projekti struktuurid on mehhanismid mis loovad korda projekti sees. Hierarhilise struktuuri eesmärk on tagada, et projektist ei jääks midagi kõrvale ja tegematta. Projekte on võimalik võtta lahti koostisosadeks erinevatest seisukohtadest, nagu näiteks töö jaotus, projekti organisatsioon, projekti maksumus, informatsiooni ja dokumentatsiooni struktuur. (IPMA, ICB 3.0, 2006, lk 56) Loomingulist lähenemist projekti struktuuride elemendis kasutatakse selleks, et jagada projekt struktuurideks
Vähem füüsilist tööd – automatiseeritult on oluliselt lihtsam andmebaase uuendada, kui seda on käsitsi tehes Andmete uudsus – andmebaase on lihtne uuendada ja sellest tulenevalt pakuvad need kogu aeg kõige värskemat infot Eristatakse kolme loogilist andmebaasi: Hierarhiline Võrgustikul põhinev Üksteisest sõltuvate andmete andmebaas 10 Hierarhilise andmebaasi puhul on tegu andmete kasutamisega hierarhilise puu struktuuri alusel. Selline andmebaas jaguneb mitme taseme struktuurideks, kus esineb üks põhiliin ja suvaline arv allharusid. Joonis 10.5. Hierarhiline andmebaas Võrgustiku põhine andmebaas arendati välja hierarhilise andmebaasi järeltulijaks. Sellise struktuuri puhul on erinevatel andmetel rohkem sidemeid ja rohkem sidemeid ka teiste tasemete andmetega. Joonis 10.6. Võrgustiku põhine andmebaas
I OSA EELARVE on vahend. Kirjendatakse tulevasi tegevusi, finantsallikaid, teostamiseks kulusid. Fikseeritud struktuuri ja hierarhilise ülesehitusega süsteem. Realistlikel prognoosidel põhinev tegevusplaan. VISIOON-(Milliseks me tahame saada?)avalik kirjalik kokkuvõte org-i tulevikust, milliseks soovitakse org-i arendada. Määrab tegutsemise põhisuuna. MISSIOON-(Miks me eksisteerime?)kirjeldab org peamise ül-i. Mida asutus teeb ja kelle jaoks? Ei tohi tihti muutuda. Lühike, selge ülevaade. STRATEEGIA-definitsioon tuleneb tegevuse tulemuslikkusest(e/v teeb õigeid asju). Vahendid ja
a. Püha ja puutumatu. Allub ajakavale, ei sõltu isiklikest suhetest. b. Sõltub isiklikest suhetest. f. Organisatsioonide ülesehitus. a. Tööülesanded on täkeldatud, isoleeritud org-st tervikuna, töötulemusi mõõdetakse ajaühiku kohta tehtud tegevuste või saavutatud tulemuste alusel. Organisatsiooni edu sõltub vähem ühest juhist; organisatsioon suureneb hierarhilise struktuurina juhitamatuseni välja. b. Tegevused on integreeritud organisatsiooni tervikuna, mõõdetakse ülesannete panust organisatsiooni põhieesmärkidesse. Organisatsioonis on vähem kihte, organisatsioonid pigem paljunevad, org edu sõltub juhist; organisatsiooni sisse pääsemiseks on tarvis isiklikke kontakte. g. Ruumikäsitlus a. Eraldi tööruumid (olgu või väikesed) b
kasutaja süsteemis tehtuid ülesandeid sooritada enne, kui mingisugune teine ülesanne on varasemalt sooritatud. Vaatamata sellele, et elame tehnoloogia ajastul, leidub organisatsioone, kus on kasutajad vastumeelsed uut tehnoloogiat kasutama, kuna see piirab nende vabadust, näiteks varasemalt on töötajatel võimalus ise otsustada enda tööülesannete järjekorra üle, kuid uus tehnoloogia seab üles teatud hierarhilise struktuuri. Tehnoloogiate väljaarendamist ja rakendamist organisatsioonis mõjutab keskkond, näiteks organisatsioonipoolne toetus uue süsteemi kasutamisel ning tehnoloogia kasutamise kohta tehtud koolitused. 6 Kokkuvõte Töö eesmärk oli anda ülevaade tehnoloogia arenguga kaasnevatest muutustest, tuues
vaadetest. Selle essee koostamisel oleks minu soov teada saada, millised on maastiku looduslikud käsitlused ja kuidas mõistetakse maastiku. Maastiku saab üldmõistena kasutada praktiliselt kõikides elualades. Maastiku peamiseks teaduslikuks kasutusalaks on maastikuökoloogia. Järgenvalt on ära toodud 6 erinevat maastiku mõiste käsitlust. Need käsitlused on võetud Ülo Manderi artiklist „Maastiku ja maastikuökoloogia mõiste“. (1) Üldmõiste territoriaalkomplekside hierarhilise jada tähistamiseks.- Ehk see tähendus väljendab maastiku ala, kus seaduspäraselt vastavad pinnavormid, taimekooslused ja avaldunud inimtegevus. (2) Kindla suurusega geokompleks. Maastiku mõistet kasutatakse ainult teatud suurusjärgus maastiku üksuse paikkonna tähenduses. (3) Maastikuüksus kui tüpoloogilise territoriaal liigestuse jaotis. Maastikuüksusteks saab nimetada vooremaastik, luitemaastik, soomaastik.
Näiteks on Marshi ja Yeungi (1998) väitel uuritud ebapiisavalt, kas enesehinnang muutub tõepoolest stabiilsemaks hierarhia kõrgematel 3 tasemetel ning milline on sellisel juhul põhjuslikkuse suund- kas alumised tasandid mõjutavad ülemisi või vastupidi. Vaatamata viimaste aastate kriitikale on siiski uurijate seas varem saavutatud teatud üksmeel minakontseptsiooni hierarhilise struktuuri osas. ENESEHINNANGU MÕÕTMINE Enesehinnang mõõtmiseks on viimastel aastakümnetel välja arendatud suur hulk skaalasid. Näiteks võib enesehinnangu skaalade jagamiseks kasutada jaotust, mille on välja pakkunud Rubin ja Hewstone(1998). Nimelt väidavad nad, et adekvaatse mõõtmisvahendi leidmist lihtsustab kolme tüüpi enesehinnangu eristamine. a)Globaalne versus spetsiifiline enesehinnang- Üldine enesehinnag on määratletav kui
Gruppide nimed tuleb kirjutada teist värvi märkmepaberitele. 7 5. Gruppide klassidesse jaotamine. Ütluste grupid tuleb jagada klassidesse, mis moodustavad kõrgema astme ütlustegrupi. Igale klassile tuleb jälle anda nimi, mis määratleb iga grupi konkreetse funktsiooni. Klassidesse jaotamise ja nimetamise protsess võib kesta seni, kuni kõik meeskonna liikmed on tarbijaütlustest moodustunud hierarhilise ülesehitusega rahul. Nimetatud ülesehitus peaks kajastama tarbijate vajadusi ja soove. [3] 2.2 Osborne'i kontroll-loend Osborne'i kontroll-loend on lihtne töövahend, mis toetab tooteidee genereerimist või tootekontseptsiooni loomist ja mida saab kasutada mitmel viisil, enamasti ajurünnakus. Kontroll-loendis on rida küsimusi, mida saab kasutada kas individuaalselt või rühmadena loova mõtlemise õhutamiseks teatava küsimuse lahendamisel. [3]
pikkus täpselt määratletud) · suhted allutatud ajakavale, tähtajad on äärmiselt olulised · ülesandeid tehakse üks ülesanne korraga · tööaeg on selgelt isiklikust ajast eristatud · puhkeaeg (sh tööpausid) pühad ja puutumatud, alluvad ajakavale, ei sõltu isiklikest suhetest · organisatsiooni edu sõltub vähem ühest juhist; organisatsioon suureneb hierarhilise struktuurina kuni juhitamatuseni välja Polükroonne kultuur: · ajakava allutatud isiklikele suhetele · tegevus tehakse lõpuni sõltumata kuluvast ajast · lahendatakse mitu ülesannet vaheldumisi (sõltuvalt tingimustest, inspiratsioonist jne) · puudub selge töö- ja eraelu eristatus - nt ka ühiselt töötades võidakse vahel üle minna eravestlusele; elu-aeg on ühtne
elunemis-piirkonda aidata ei saanud. Pärslased seega uskusid ka teiste rahvaste jumalaid. Pärslaste varane usk oli üsna sarnane India usuga. See on ka loomulik, kuna tegemist oli lähedaste indoeuroopa keeli kõnelevate sugulasrahvastega. Mitmed Pärsia ja India jumalad langesid kokku ja mõlemas religioonis oli kesksel kohal tule rituaalne austamine. Pärsia riitusi sooritasid maagid. Need olid preestrid, kelle amet oli päritud ja kes moodustasid kindla hierarhilise sisekorraldusega preesterkonna. Pärsia suurriigi tekkimise ajaks oli traditsiooniline religioon oluliselt muutunud. Pärimuste järgi oli kõige selle taga kuulus õpetaja ja usu-uuendaja Zarathustra. Millal Zarathustra elas, pole teada. Kindel on vaid see, et VI sajandil eKr oli tema õpetus juba tuntud. Sellest sai Pärsia ja kogu Iraani usu alus enam kui aastatuhandeks. Zarathustra õpetus pandi sajandite jooksul kirja Iraani pühade tekstide kogumikku, mis on tuntud Avesta nime all
Monokroonne kultuur: 1)punktuaalsus hinnatud 2)tegevus kompartmentaliseeritud (iseseisvateks üksusteks jagatud, iga üksuse pikkus täpselt määratletud) 3)suhted allutatud ajakavale, tähtajad on äärmiselt olulised 4)ülesandeid tehakse üks ülesanne korraga 5) tööaeg on selgelt isiklikust ajast eristatud 6)puhkeaeg (sh tööpausid) pühad ja puutumatud, alluvad ajakavale, ei sõltu isiklikest suhetest 7)organisatsiooni edu sõltub vähem ühest juhist; organisatsioon suureneb hierarhilise struktuurina kuni juhitamatuseni välja Polükroonne kultuur: 1)ajakava allutatud isiklikele suhetele 2)tegevus tehakse lõpuni sõltumata kuluvast ajast 3)lahendatakse mitu ülesannet vaheldumisi (sõltuvalt tingimustest, inspiratsioonist jne) 4)puudub selge töö- ja eraelu eristatus - nt ka ühiselt töötades võidakse vahel üle minna eravestlusele; elu-aeg on ühtne 5)polükroonses ühiskonnas sõltub puhkeaeg isklikest suhetest 6)organisatsioonis on kihte vähem,
Normatiivsed erinevad individuaalsetest selel poolest, et nad on suunatud õigusnormi kehtestamisele, st nad sisaldavad õigusnorme; nad sisaldavad üldkohustuslikke käitumisreegleid. Sageli neid nimetetaks eõiguse üldaktideks. Individuaane õigusakt on akt, mis annab õigused ja paneb kohustused konkreetsetele subjektidele või määratud subjektide liigile (nt kohtuotsused). Iga riigi normatiivsed aktid moodustavad teatava hierarhilise süsteemi, mille kõige krgemaks normatiivseks aktiks on seadus 2) EL, kui organisatsioon omab iseseisvat õigussüsteemi, kusjuures õigus jaguneb esmaseks ja teiseseks. Esmane õigus moodustub asutamis lepingutest ja neid täiendavatsest lepingutest.need lepingud liigitatakse: Ühenduse asutamise lepingut, nt euroopa sõe ja terase ühenduse asutamise leping, 1951 Riikide liitumis lepingut
jäeti linnad maha või need hääbusid järk-järgult. Kultuuri allakäigu põhjuseid võib olla mitmeid. Aarjalaste sissetung Aarjalased (sanskriti k. arya - õilis) kuulusid indoeuroopa keeli kõnelevate rahvaste hulka, kes III at. eKr. lahkusid oma algkodust ning jõudsid lainetena Pärsiasse ja Indiasse (u. 1500 eKr.) Nad asutasid Põhja-Indias järk-järgult piirkonna, kus varem oli eksisteerinud Induse kultuur. Sõjaliselt võimsamad aarjalased tõid kaasa sõjaväelise ja ülimalt hierarhilise ühiskonnakorralduse. Nad sulandusid suurel määral Induse kultuuri ning võtsid sealt üle ka selle vaimsed väärtused. Nemad rajasid kastikorra, mille järgi inimesed jagunesid sünnijärgi nelja gruppi e. seisusesse (sanskriti k. varna). Kaotati Mahatma Gandhi eestvedamisel 1950. aastal. Aarjalaste sõjaväepealikest hõimujuhte nimetati radsadeks. Põhja-Indias rajatud aarjalaste väikeriigid ühendati 4. saj. eKr. kogu Põhja-Indiat hõlmavaks suurriigiks
jaekauplusesse müügile saaks. ·Jaekaupmehed ootavad kalakäitlejatelt mitte üksikuid tooteid vaid tootekontseptsioone ja tooteperekondi mis ei kopeeri riiulitel olemasolevaid tooteid vaid loovad tarbija jaoks suuremad valikuvõimalused. 12. Kaupade klassifitseerimise põhimõtteid. ·Klassifitseerimine on objektide hulga jaotamine mingite ühiste tunnuste, omaduste järgi alahulkadeks. ·Enamus klassifikaatoreid on hierarhilise ülesehitusega, kus iga alllüli konkretiseerib kõrgemalseisva lüli tunnuseid. ·Täiuslik klassifikaator peab võimaldama kõiki objekte vaadeldavas hulgas paigutada ühte ja ainult ühte kohta hierarhilises süsteemis. 13. Tarbimisomaduste rühmad. ·Funktsionaalsed. Nad näitavad kauba võimet rahuldada konkreetseid, utilitaarseid vajadusi ja neid väljendatakse erisuguste parameetritega. Näiteks pesumasina funktsionaalseid omadusi
REFERAAT Artikli autorid: Genevieve Bouchard, Yvan Lussier, Stephane Sabourin Artikli pealkiri: Personality and Marital Adjustment: Utility of the Five-Factor Model of Personality (Isiksus ja abieluline kohanemine: isiksuse viie faktori mudeli praktilisus) Ajakirja nimi: Journal of Marriage and Family Ilmumise aasta, köite (volume`i) ja lehekülgede numbrid: Vol. 61, No. 3 (Aug., 1999) pp. 651-660 SISSEJUHATUS Kasutades isiksuse viie faktori mudelit, vaatleb antud uurimus isikutunnuste osakaalu abielulisel kohanemisel. Valim koostati 446st paarist, kes läbisid nii Kohanemise Kaksikskaala (DAS) kui ka NEO Viie Faktori Testi (NEO-FFI), mis mõõdab selliseid isikuomadusi nagu neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus ja meelekindlus. Hierarhilise regressioonana...
o Suhtlemine- keel on inimestevaheline ehk kommunikatiivne; ta võimaldab suhelda o Konstruktiivsus- keele lausungid moodustatakse teatud piiratud arvu algelementide(tähed ja sõnad) kombineerimise teel, mis lubab keelt oskaval inimesel kokku seada või mõista lausungeid, mida ta varem ei ole kuulnud o Reeglid- keeles on piirangud, mis lubavad üksnes kindlaid märkide järjestusi · Kõik keeled on astmelise ehk hierarhilise ülesehitusega o Häälikud ehk foneemid o Sõnad või sõnaosad(nt käändelõpud) o Laused o Jutustus, peatükk, raamat · Foneem- väikseim häälikuline ühik, mille poolest üks mõtestatud keelekatke saab teisest erineda (nt veri ja vari); eri keelter erinev hulk foneeme. 15-85 · Morfeem- keele väikseimad tähenduslikud ühikud; morfeemid koosnevad kindlas
(mis väliste tunnuste alusel võib olla identne originaallehega) II) VÕRGUTEENUSED 8) Mida teeb kohtvõrgus DHCP server? Jagab kohtvõrgu arvutitele võrguseaded (IP-aadress, alamvõrgu mask, vaikelüüs, DNS- aadress) 9) Mille poolest erinevad DNS-server ja WINS-server? Mõlemad tegelevad nime tõlkimisega , aga erinevused tulevad sellest, et DNS on sobilik globaalse interneti jaoks, WINS sobib Microsoft operatsioonisüsteeme kasutatavate arvutitega kohtvõrkude jaoks. DNS on hierarhilise struktuuriga erinevalt WINSist. DNS-il on tsentraalsed juurserverid, WINS on hajutatud süsteem (ei ole tsentraalsust). 10) Mille poolest erinevad HTTP ja FTP teenused? HTTP (Hypertext Transfer Protocol)- veebilehtede transport üle interneti. HTTP protokolli kasutavad nii veebiserverid ja veebibrauserid. FTP (File Transfer Protocol) - kõikvõimalike failide transport üle interneti. FTP protokolli kasutavad failiserverid ja FTP klientprogrammid. FTP teenuse kasutamiseks peaks olema
DFS juured, et sellise domeeni peavad olema majutatud rakendust domeenikontrolleri või domeeni liige server. fail ja root teave on dubleeritud kaudu Microsoft File Replication Service (FRS).Active Directory Aktiivne kataloog Uus võimalus korraldada Windows võrgu valdkondade või rühmade ressursse, mida nimetatakse Active Directoryks, on kasutusel Windows 2000s, et asendada Windows NT varasema domeeni mudel. Active Directory's hierarhilise iseloomuga lubada administraatorid sisseehitatud võimalus hallata kasutaja ja arvuti poliitika ja kasutajakontode ja automaatselt kasutusele programmid ja uuendused suurema mastaapsuse ja tsentraliseerimine, kui on sätestatud eelmistes Windowsi versioonides. See on üks peamisi põhjusi, miks paljud ettevõtted üleminekuni Windows 2000. [volituses vaja] Kasutaja salvestatud teave Active Directory ka ette mugav telefoniraamat-like funktsioon lõppkasutajatele. Active
Normatiivsed erinevad individuaalsetest selel poolest, et nad on suunatud õigusnormi kehtestamisele, st nad sisaldavad õigusnorme; nad sisaldavad üldkohustuslikke käitumisreegleid. Sageli neid nimetetaks eõiguse üldaktideks. Individuaane õigusakt on akt, mis annab õigused ja paneb kohustused konkreetsetele subjektidele või määratud subjektide liigile (nt kohtuotsused). Iga riigi normatiivsed aktid moodustavad teatava hierarhilise süsteemi, mille kõige krgemaks normatiivseks aktiks on seadus Normatiivaktide süsteem, õigusakti mõiste ja liigid Normatiivakte kehtestatakse erinete riigiorganit epoolt ja iga riigiorgan omab õigusloomes teatud pädevuse, sõltuvalt selle riigiorgani kohast riigiaparaadis. Kõige kõrgemas riigiorganis kõikides riikides, kellele kuulub seadusandlik võim, on parlament, mmis kannab erinevates riikides erinevat nimetust. Seetõttu on parlamendi
- Otsus Eesti riiklikust iseseisvust. IV Põhiseadus 28. Juuni 1992 20. juunil 1992 EEK võeti vastu kasutusele. Õigusaktid (ÕA) Õigusaktid kujutad endast riigi õigusloomnigu tulemust. Riik väljendab oma tahed. Sõltuvalt riigi organi pädevusest. Õigus akte liigitatakse: Normatiivsed(N) Mittenormatiivsed(MN) Normatiivsed sisaldavad üld kohustuslikke norme. Mitte normatiivsed on indivituualse iseloomuga. Õigus aktid moodustavad hierarhilise süsteemi riigiseselt. Eestis kõige kõrgema jõuga on: Riigikogu - seadused otsused(N,MN) President seadused, otsused(N,MN) Valitsus määrused, korraldused (N,MN) Ministrid Riigi sekretär, kantsler käskkirjad (MN) Ameti pladirektor käskkirjad, ettekirjutused, otsused (MN) Inspektsiooni peadirekotr käskkirjad ettekirjutused, otsused(MN) Kohalik maavanem korraldused Omavalitsuse volikogu määrused, korraldused, otsused Vallavalitsus määrused, korraldused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
