kuulub suuremasse organisatsiooni. Religiooniloos nimetatakse preestriteks kõikide religioonide riituste läbiviijaid (vahel ka ekslikult). Üldisel juhul mõeldakse preestri all ametliku kultuse läbiviijat(näiteks Egiptuse, Assüüria,Kreeka, inkade, maiade, brahmanismi, lamaismi preestrid), kellele vastanduvad näiteks prohvet, samaan, nõid. Viimaste tegevuses on põhiline kontakt üleloomulike jõududega ja nad ei pruugi kuuluda usulistesse hierarhiatesse. Kümme käsku - Kolm maailma suurt religiooni kristlus, judaism ja islam peavad kümmet käsku ehk dekaloogi oma moraali alustaladeks. Vastavalt Piiblile kirjutas Jumal ise need käsud kivilaudadele ning need eristuvad selgelt paljudest teistest Iisraelile antud käskudest ja seadmistest. Jeesus - oli judaistlik religioosne õpetaja ja ravitseja, kes Vana-Rooma keisririigi ajal löödi risti. Jeesus Kristus onkristluse keskne kuju, kirikupärimuses ristiusu rajaja
alguseks Wilhelm von Humboldt diplomaat, keeleteadlane, haridusteoreetik, Humboldti ülikooli rajaja Berliinis; uuris baski keelt ja kohanimesid, kawi keelt, mesoameerika keeli; keel on reeglite poolt juhitud süsteem, mitte lihtsalt sõnade ja fraaside kogu, mis on vastavusse viidud tähendustega; võrdleva keeleteaduse rajajaid; keelefilosoofia põhines valgustuslikul maailmavaatel, ei paigutanud keeli hierarhiatesse 11. Noorgrammatikud Lepzigi ülikoolis, eeskuju August Schleicher, tähtsaimad esindajad: Braune, Paul, Verner; uurisid indiviidide keelekasutust ja murdeid; historitsism keeleteaduse peamine eesmärk on keele ajaloolise muutumise kirjeldamine; analoogia kui häälikuseadustega ei saa midagi seletada, tuleb kasutada analoogiat 12. Häälikuseadused Häälikuseadused on keele süvastruktuuri kohta; A muutub või on asendatud Bga, B on
p,t,k 10. Keel ja rahvus, von Humboldti vaated keelele. Wilhelm von Humboldt – diplomaat, keeleteadlane, haridusteoreetik, Humboldti ülikooli rajaja Berliinis; uuris baski keelt ja kohanimesid, kawi keelt, mesoameerika keeli; keel on reeglite poolt juhitud süsteem, mitte lihtsalt sõnade ja fraaside kogu, mis on vastavusse viidud tähendustega; võrdleva keeleteaduse rajajaid; keelefilosoofia põhines valgustuslikul maailmavaatel, ei paigutanud keeli hierarhiatesse Keeleteaduslik kontseptsioon - keel kui tegevus, energeia, mitte produkt, ergon - keele sisevormi õpetus - keel ja maailmapilt, Weltanschaung; “vahemaailm”; keel vormib inimese mõtlemist, keel vormib inimese käitumist Üldkeeleteaduse rajaja. Uuris Jaava saare kaavi keelt. Keele, mõtlemise ja kultuuri vahel valitseb tihe seos→ etnolingvistika e antropoloogilise lingvistika lähtekoht. Keskmes keele sünkrooniline uurimine.
korrastamiseks ja seda selgemini suudab ta mõtelda ja end väljendada. Mõisted on kas täpselt defineeritud või hõlmavad nad hulka erinevaid, kuid millegi poolest üksteisele lähedasi objekte. Mõistete suures hulgas orienteerumiseks luuakse teatavad süsteemid. Üks moodustest on kategoriseerimine. See annab üldisi teadmisi ka nendest objektidest, millega me pole otseselt kokku puutunud. N: Jõgi. Niilust nägemata teame, et see on ikkagi Niilus. Mõisteid saab paigutada hierarhiatesse. N: loomad, linnud (kanaarilind), kalad (angerjas). Osa mõisteid on saadud defineerimise läbi. 11 Mõisteid loome ka prototüüpide kaudu - antud mõiste võrdkujusid, "näidiseksemplare". Mida rohkem sarnaneb mingi objekt mõiste prototüübiga, seda enam tunneme temas ära selle mõiste esindaja. Vähese sarnasuse korral on objekti raske vastava mõiste alla viia. N: pingviin lennuvõimetu lind (Rumberg & Uljas 2002: 105).
mõistmisega ning suhtluses kasutamisega. Mõisted kuuluvad koos otsuste ja järeldustega mõtlemise loogiliste vormide hulka. Mida rikkam on inimese keel, seda rohkem on selles maailma korrastamiseks loodud mõisteid, seda selgemalt suudab inimene mõtelda ja end väljendada. Mõisteid on väga palju, ja et nendes orienteeruda, luuakse taetavad süsteemid nt kategoriseerimine. Teiseks saab mõisteid paigutada hierarhiatesse. · Peale selle on olemas ka kujundlik mõtlemine. Selle abil asendatakse tegelik objekt või nähtus pildiga meie peas. Kuid mõtlemisülesandeid lahendades võib ka otseselt esemetega manipuleerida. Selline esemeline mõtlemine esineb väikestel lastel ning ka nt ahvidel. Peale mõtlemisvormide eristatakse ka mõtlemisliike: · Konvergentset mõtlemist vajavad probleemid, millel on üks (või mõni) lahend nt matemaatika ülesanded, intelligentsus testid jne
ning suhtluses kasutamisega. Mida rikkam on inimese keel, seda rohkem on selles maailma korrastamiseks loodud mõisteid, seda selgemalt suudab inimene mõtelda ja end väljendada. Osa mõisteid on täpselt defineeritavad teised on laiema tähendusega. Mõisteid on palju, et neis orienteeruda kasutatakse kategoriseerimist. Kategoriseerimine annab meile üldisi teadmisi nendest objektidest, millega me otseselt pole kokku puutunud. Mõisteid saab paigutada hierarhiatesse. N: loomad linnud kalad kanaarilind angerjas Osa mõisteid on saadud defineerimise läbi. Loome mõisteid ka seeläbi, et kasutame prototüüpe antud mõiste võrdkujusid, "näidiseksemplare". Mida rohkem sarnaneb mingi objekt mõiste prototüübiga, seda enam tunneme temas ära selle mõiste esindaja
Need mõisted on erinevad. teos on esemeline fragment, hõlmab teatud raamaturuumi. teose saab riiulisse panna. ta on nähtav, kombatav. Tekst on metodoloogiline operatsioonide väli, see, mis ilmsiks tuleb, tõestatud saab, vastavalt reeglitele või reeglite vastaselt. Tekst tekib töö käigus, lugemisel. Ta liigub alati läbi teose, läbi teosterea. Neid mõisteid pole võimalik teineteise suhtes füüsiliselt piiritleda. Tekst ei allu klassifikatsioonidele, ei lülitu žanrilistesse hierarhiatesse, ta on piiri peal ja püüab neist välja. Teos on suletud ja taandatav ühele tähistatavale, funktsioneerib kui tervikmärk. Tekstis lükatakse tähistatav pidevalt tulevikku, ta on kõrvalekalduv ja toimib tähistaja sfääris. Loogika, mis teksti juhib, ei rajane “mõistmisel”. Tekst on teos, mis on vastu või omaks võetud kogu selle sümboolse olemuse täiuses. Teos tahaks omada kindlat tähendust. Ta pole vastuolus ühegi monistliku õpetusega, mille jaoks paljusus võrdub
(1) Vanaemal on prototüüpilised ehk "head" vanaemaks olemise tunnused (vana, hallipäine, koob, keedab, küpsetab, koristab, hoolitseb, lohutab). (2) Vanaemal on lisaks sellele ka selged definitsioonilised tunnused, mis täpselt piiritlevad vanaemaks olemise võimalused (ema või isa ema). Baastasandid, seletused ja järeldused Seni on olnud juttu üksikutest mõistetest ja nende üksikjuhtudest. Tegelikult sobivad väga paljud mõisted omavahel seotud mõistete hierarhiatesse, kus madalamal on konkreetsemad ja hierarhias kõrgemal abstraktsemad mõisted. Rosch (1978) märkis, et mõistetel näib olevat spetsiifilisuse baastasand (mida mõnikord ka loomulikuks tasandiks nimetatakse) ja mida teistele tasanditele eelistatakse. Näiteks saab ümarat söödavat sabakesega ja puu otsast pärinevat objekti nimetada puuviljaks, õunaks, maitsvaks õunaks, punaseks maitsvaks õunaks jne. Enamuse jaoks on see objekt lihtsalt "õun"
annaabi.ee 
