.... 35 KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................. 36 3 SISSEJUHATUS Käesolev töö on koostatud aines „Täppismeetodid otsuste vastuvõtmisel“. Töö eesmärgiks on koostada otsustusmudel, mille abil saab leida kahetoalisele korterile kõige sobilikum kodukindlustuse pakkuja. Eesmärgini jõudmiseks kasutatakse T. L. Saaty analüütiliste hierarhiate meetodit (AHM). Töö esimene peatükk annab ülevaate probleemist ning sõnastab töö eesmärgi. Töö teine peatükk kirjeldab töös kasutatavat AHM meetodit. Kolmas peatükk sisaldab endas alternatiive, kriteeriume ning kriteeriumite võrdlust, stsenaariume ja mudeli kirjeldust. Töö neljas peatükk keskendub otsustusmudeli testimisele. Viies peatükk kirjeldab töö lõpptulemusi ning kuues peatükk tundlikkuse analüüsi. Töö seitsmes peatükk hõlmab endas
....................................................................................................5 1.2. Lühiajalise mälu maht...................................................................................................... 5 1.3. Lühiajaline mälu kui vahendaja........................................................................................5 2. PIKAJALINE MÄLU JA SELLE TALITUS.......................................................................6 2.1. Semantiliste hierarhiate kontseptsioon..............................................................................6 2.2. Skeemid.............................................................................................................................6 2.3. Mälu tõlgendav iseloom....................................................................................................7 3. UNUSTAMINE.....................................................................................................................
Tema öeldu võtab väga hästi kokku ühiskonnas toimuva, kus näiliselt on just peamine inimeste võrdsus, kuid teatud olukordades on alati keegi kellestki mõne võrra võrdsem. Nii kujunevad tahes tahtmata välja igas eluvaldkonnas teatud eliidid, kes oma valdkonnas on võrdsemad, kui teised. Kuulus filosoof Vilfredo Pareto väitis, et inimesed erinevad nii intellektuaalselt, füüsiliselt kui ka moraalselt. Eliidid on teatud grupid, kes on erinevate sotsiaalsete hierarhiate tipus. Ta väidab, et iga ühiskonna eesotsas on teatud hulk inimesi (isegi kui näiliselt on tegemist rohkearvuliste rühmitustega), kes valitsevad kogu meie sotsiaalset hierarhiat. Samuti jagab ta eliidi kaheks: valitsev eliit ehk poliitiline eliit ning mittevalitsev eliit ehk kultuuri eliit (Asper, 2001). Näiteks ühiskonda juhib majanduslik ja poliitiline eliit, tuntumad kirurgid saavad teiste kirurgidega võrreldes paremat palka ning kuulsad muusikud ja näitlejad juhivad meie
Eliit 1. V. Pareto väitis, et eliidid on grupid, kes on erinevate sotsiaalsete hierarhiate tipus. Ta jagab eliidi kaheks: valitsevaks eliidiks (poliitiline eliit), mis hõlmab neid, kes on otseselt või kaudselt seotud valitsemisega ja mittevalitsevaks eliidiks (kultuuri eliit ehk loomingulised inimesed), mille moodustavad ülejäänud. Pareto usub, et kui eliit on avatud andekaimatele mitteeliidi hulgast, on nende positsioonid suuresti kattuvad
Episoodilises mälus säilivad muljed isiklikest kogemustest, mis korjuvad meie elu vältel. Need on detailsed ja esinevad sündmuste kronoloogilise järgnevusena. Võrreldes episoodilise mäluga on semantiline mälu abstraktsem, sisaldades kujutlusi, mõisteid ja põhimõtteid. Episoodilises mälus säilib info nii ruumiline kui ka ajaline dimensioon automaatselt ja tahtmatult. Tahtlikus õppimises on valdavad semantilise mälu kujunemise protsessid.22 2.4.1 Semantiliste hierarhiate kontseptsioon Krulli järgi on sellise kontseptsiooni puhul mõisted mälus organiseeritud hierarhiliselt tähenduslike assotsiatsioonide võrkudena. Sellest annab tunnistust inimeste loomupärane kalduvus kategoriseerida laekuvat infot. Oletus, et sellised kategooriad tekkivad vaid õpetamise või hariduse tulemusena ei pea paika. On uurimusi primitiivsetes ühiskondades, mis kinnitavad, et tegemist on kaasasündinud võimega. Seega inimestele on omane sõltumata
on äriprotsessid pole haruldane, et ettevõttel ei ole ainsatki IT toeta protsessi, ·IT häiretega kaasneb äri seiskumine, infotehnoloogiata pole äri üldse mõeldav, (eelkõige uued) tooted on IT-põhised ·IT kulud/maksumus on oluline konkurentsivõime näitaja ·IT kulud on tihti kuni 20% ettevõtte käibest. IT STRATEEGILISE JUHTIMISE LÜHITUTVUSTUS Juhtimise strateegia hierarhia võimalus on Üks eesmärkide organiseerimise hierarhiate kasutamine. Ülalnimetatud punktid võib organiseerida hierarhiliselt tähenduse järgi ja reastada järgnevalt: · kõige tähtsam eesmärk, tähtsuselt teine eesmärk, tähtsuselt kolmas eesmärk jne. ·Kõikide tasandite puhul vastab madalam aste küsimusele ,,kuidas?" ja kõrgema taseme eesmärk vastab küsimusele ,,miks?". ·Erandiks on kõige tähtsam eesmärk, sest puudub vastus küsimusele ,,miks?". Nii defineeritaksegi kõige tähtsamat eesmärki.
Võtab kokku peamised teoreetilised lähenemised infoühiskonnale ühe küsimusena: „Kuidas erineb infoühiskond eelmistest ühiskondadest?“ Viis põhilist aspekti: Tehnoloogiline - kui palju arvuteid ja juhtmeid me vajame, et saaks rääkida infoühiskonnast? Majanduslik – raske on eristada majanduse kategooriaid - millal on infomajanduse osakaal piisav? Elukutseline - Websteri kriitiline küsimus on ennekõike seotud hierarhiate selguse ja subjektiivsusega, sest ka lihtsaima töö tegemiseks on vaja informatsiooni. Ruumiline - Websteri kriitika juhib tähelepanu sellele, et keegi pole veel suutnud määrata, kui palju infot peaks selles infrastruktuuris liikuma. Kultuuriline - Seda on raske allutada konkreetsetele kriteeriumidele ja on raske eristada, mis on seotud ühiskonna muutustega. 18. Milline on Eesti visioon infoühiskonnas ja läbi mille see plaanitakse realiseerida?
- Mälestuste kaudu uurimine, asjade ,,elulood", teine suund asjade eluloos. MUUSEUMIESEMED - ASJAD ARGIELUS. Mis hetkel saab kraamist vääriline ese musealiseerimiseks. Kommunikatiivne pööre kommunikatiivse, semiootilise ja fenomenoloogilise pöörde kaudu on jõutud tõdemuseni: Objektid materialiseerivad muidu immmateriaalseid ning ,,nähtamatuid" suhteid. Iseloomulikud uuringud nt rõivastusest ja elamutest-elamusisutusest. Nähakse sotsiaalseid suhteid, hierarhiate suhteid. Uurida läbi esemete rahvust. 24.03 Nõukogude argielu uurimine Nõukogude uurimine: oluline, kuna muutis palju Eesti argielu, käis kaasas üldine modernsieerumine (ka tehnoloogia areng). Muutuste piir tõmmati sageli 60ndatesse. Olulised ka sotsiaalsed ja kultuurilised aspektid, kaasaegse mitmekultuurilise Eesti mõistmine. Materiaalne keskkond tänaseni
erinevad teoreetikud on defineerinud infoühiskonda: · tehnoloogiline · majanduslik · elukutseline · ruumiline · kultuuriline Tehnoloogiline - kui palju arvuteid ja juhtmeid me vajame, et saaks rääkida infoühiskonnast? Majanduslik - . Sarnaselt kordub küsimus osakaalust millal on infomajanduse osakaal piisav? Elukutseline - Websteri kriitiline küsimus on ennekõike seotud hierarhiate selguse ja subjektiivsusega, sest ka lihtsaima töö tegemiseks on vaja informatsiooni. Ruumiline - Websteri kriitika juhib tähelepanu sellele, et keegi pole veel suutnud määrata, kui palju infot peaks selles infrastruktuuris liikuma. Kultuuriline - Seda on raske allutada konkreetsetele kriteeriumidele ja on raske eristada, milline on erinevuse aste, mis on seotud ühiskonna muutustega. 23. Milline on Eesti visioon infoühiskonnas ja läbi mille see plaanitakse
suuremaid kiirusi, kui võrk on vaba 4 SDH (Synchronous Digital Hierarchy '''Definitsioon ja ülevaade''' Sünkroon-andmehierarhia Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) võrgustandard kiudoptilistele sidevõrkudele, mille baas-andmekiirus on 155 Mbit/s (STM-1). SDH standardid avaldati esmakordselt 1989. a. ja nende ülesandeks on võimaldada andmevahetust ITU ja ANSI andmeside hierarhiate vahel. ANSI standard SONET on vanem kui SDH ning on kasutusel USA- s ja Kanadas, SDH aga ülejäänud maailmas SDH ja SONET on olemuselt väga sarnased ja nad loodi selleks asendada vanemat Standardit nimega PDH ehk Plesiochronous Digital Hierarchy. Probleem tekkis sellest, et üle PDH ei mahtunud samaaegselt läbi optikakanali läbi suurem hulk telefonikõnesid ja andmesidet ilma et tekiks kahe otsa vaheline sünkronisatsiooniprobleem. SDH
Inimene on mikrokosmos, kus algelemendid loovad tasakaalu. Leidis, et tulele vastab veri, õhule kollane sapp, veele lümf ja maale must sapp. Platon idealist, kes püüdis luua ideaalset ühiskonda, kus on neli klassi, kuid klassidesse kuulumine ei ole lõplik. Astroloog, geotsentriline maailmapilt. Aristoteles keskendub loodusteadustele ning organiseerib teadustööd. Entsüklopedist. Rajab formaalse loogika. Lisas neljale algelemendile viienda eetri. Hierarhiate pooldaja. Eitab ideede eraldiseismist tajutavatest asjadest. Asjade ,,loomus" annab neile algpõhjuse ja eesmärgi. Süstematiseerib loomi. Loob kolme hinge teooria Galenos (roomlane) vivisektsioon, tööd anatoomiast, füsioloogiast, neuroloogiast. 5. Nimetage 4 kehaehituse tüüpi ja neile vastavad kehamahlad Maailma neljale elemendile põhines neli kehaehituse tüüpi ja sellele omakorda toetus humoraalpatoloogia: Õhk Sangviinik Veri Tuli Koleerik Kollane sapp
Iseloomusta domineerimisloogika mõttemustrit. Moraalne eeldus, et paremus õigustab alluvat. Pakub moraalse õigustuse hoida Alluvaid all. Paremusel on mingi omadus, mis Alluval puudub. 58. Selgita Bookchini orgaanilist arusaama loodusest ja inimesest. Usud, looduslikud rituaalid, müüdid loomadest-hingedest, Emake Looduse mõiste. Loodusega kooskõla. Uuesti harmoniseerida maailm ja tähistada mitmekülgsust, loomingulisust ja vabadust. 59. Kuidas Bookchin kirjeldab sotsiaalsete hierarhiate teket ja selle põhjusi (vanad-noored; mehed- naised). Bioloogilised faktid nagu sooline jaotus ja vanuse vahe aeglaselt tehti institsioonideks. Nende unikaalne sotsiaalne mõõde oli eliitne. Hiljem rõhutati hierarhiat ja siis tuli klassivorm. Ennem polnud domineerimist; eksisteeriti tervikuna. 60. Mis on Bookchini arvates keskkonnakriisi peamiseks põhjuseks ja kuidas saab olukorda parandada? Sotsiaalsed probleemid inimühiskonnas
ennast väljendab. 17. Kaasaegse keeletüpoloogia sünd. Greenberg. Tänapäeva keeletüpoloogia põhiteemad Keeletüpoloogia eesmärgiks on leida keeleuniversaalid ja keeltevahelised erinevused. Huvi kandus terviktüpoloogialt osalisele tüpoloogiale, hakati uurima konkreetset kategooriat eri keeltes. Greenberg andis tüpoloogiale statistilise mõõtme. Ta laiendas tüpoloogiat süntaksi valdkonda. Tänapäeva keeletüpoloogia teemad --hierarhiate/semantiliste kaartide koostamine grammatilise kõrval ka leksikaalne tüpoloogia üldisemal tasandil arutlus selle üle, kas on olemas teooriata keeleteadust 18. Uus-whorfianism ja psühholingvistilised katsed tänapäeval. Lucy lõi uus-whorfianismi, mis on tugevalt empiiriline keelelise relatiivsuse käsitlus. Uuris inglise ja jukateki maaja keelt, milles on erinevus mitmuse moodustamises: jukatekis on mitmus võimalik ainult elusolenditest, ja sedagi harva
olelusvõitlusele, suurtele näljahädadele ja epideemiatele ning pidevale sõjaohule, ei olnud Euroopa talupoeg ideaalide ja eesmärkideta mühkam. Kas või kirjaoskamatus, mida on peetud väga üldiseks. Ometi oli siin mõningaid erandeid. Eriti majanduslikult arenenumates ja suurte linnade mõjusfääri jäävatel aladel. Talupoeglike arusaamade ja meelelaadi mõistmine näib olevat tihedamalt seotud rahvaliku religioossuse ning talupoegade maailma ja kiriklike hierarhiate, aga ka väärõpetuste vaheliste kontaktide tundmaõppimisega. Paljud talupoegade uskumused pärinevad eelkristlikust ajast või igal juhul ei ole kristlikku päritolu. Nende silmis olid paljud kiriku tegemised otseselt seotud põllumajanduslike tsüklite kordumistega. Jumalustele annetati, et need tagaksid korraliku saagi ja taeva armulikkuse ning annaksid tervist inimestele ja loomadele. Inimeste suhtumine loodusesse oli puhtalt tarbijalik. Nad ei tunne end loodusga
osalejatele, "õpilastele", valede vastuste korral. Teised katses osalejad olid tegelikult näitlejad ja nad teesklesid elektrisokkide saamist. Katseisikud uskusid, et iga vale vastuse korral sai õpilane päriselt elektrilöögi. Janisi uuringud: grupi diskussioon parandab otsuste vastuvõtmist. Grupimõtlemine- grupi liikmete kalduvus.... (sorry ei osanud tõlkida , vt lk. 121) 27. Mil moel on ideoloogia sotsiaalsete hierarhiate alustugi? IDEOLOOGIA kultuurilised tõekspidamised, mis legitimeerivad võimul olijate huvisid ja õigustavad ühiskonna kihistumist. · Platon: õiglus on kokkulepe selle üle, kes saab mida Iga ühiskond õpetab oma liikmetele mingisugust kihistumist õiglaseks pidama. · Marx: väites, et olukord, kus enamik rikkust on kogunenud väheste kätte on "turu nähtamatu käe" tagajärg, kontrollib ühiskonna eliit nii resursse kui ka ideid
koguvad, töötlevad ja levitavad seda, kolmandaks töötajaid, kes tegelevad infomasinatega ja infotehnoloogiaga, mis on mõeldud eelmiste tegevuste täiendamiseks ja abistamiseks. Seega on infotöötajate hierarhias esimesel kohal teadlased, leiutajad, õpetajad, ajakirjanikud, teisel kohal juhid, kontoriametnikud, juristid, maaklerid ning kolmandal kohal arvutioperaatorid, telefonipaigaldajad ja televiisoriparandajad. Websteri kriitiline küsimus on ennekõike seotud hierarhiate selguse ja subjektiivsusega, sest ka lihtsaima töö tegemiseks on vaja informatsiooni. Nii näiteks pidi enne masinaajastut töötav lihttööline omama kogu informatsiooni näiteks tooli valmimise protsessist ning selline detailsus teeb keeruliseks ühte infotööd teisest eristada. Infoühiskond ruumi kaudu Kuigi infoühiskond on oma olemuselt ennekõike kontseptsioon, on sellel siiski sügavad geograafilised juured ning ruumil on infoühiskonna juures tähtis osa. Selle arusaama
ja OBJEKTIGA [suahiili], kui kolmega, siis S;O,IO. Hierarhia ei ole absoluutne, eesti keeles ühildub verb subjektiga, teistega toimetavad käänded. Kokku moodustavadki sellise süsteemi, et kus ühildumine lõpeb, algab kääne. 24. Hierarhiad ja semantilised kaardid (üldiselt) Hierarhiate olemus: - annab võimaluse öelda, millised kombinatsioonid võivad esineda ja millised mitte Tänapäeval: semantiline kaart (semantic map) Kontseptuaalne ruum (conceptual space) kõik võimalikud eristused, mida inimene on suuteline tegema Semantiline kaart tegelikud eristused, mida mingi keel või keeled ühe semantilise ruumi piires teevad 25
See tähendab, et üldjuhul peame kontrolliks läbi vaatama kõik erinevad tippude järjestused. 40) a. Graafi G = (V, E) nimetatakse puuks, kui ta on sidus ja ei sisalda tsükleid. b. Puu rippuvaid tippe nimetatakse lehtedeks. c. Graafi, mille iga sidus komponent on puu, nimetatakse metsaks. d. Juurega puuks nimetatakse puud, milles on välja eraldatud üks tipp, mida nimetatakse juureks. Sobib nt hierarhiate kirjeldamiseks; otsingul või loendamisel läbivaadatavate variantide järjestamiseks. 41) a. Teoreem. Igal lõplikul vähemalt kahetipulisel puul on vähemalt kaks lehte. b. Tõestus. b.i. Valime suvalise tipu ja liigume mööda servi, valides igal sammul uue serva. Kuna tsükleid ei ole, jõuame iga sammuga uude tippu. Lõpliku arvu sammude järel peame jõudma mingisse rippuvasse tippu u. b.ii
juhtivam mälu. Emotsionaalne ehk tundmusmälu kujundab maitseeelistusi, toeks empaatiavõimele, suhtleid. Fakti-, nime-, sõna-, koja-, sündmuse- ja nägudemälu Materjali meeldejätmise tasandid Mehaaniline mälu õpitakse pähe, takerdutakse sõnadesse Sõnalis-loogiline mälu Materjali mõtestaval organiseerimisel kasutab mälu jägmisi võtteid: aineühikute rühmitamine, liigitamine ja järjestamine alljaotuste ja hierarhiate moodustamine orienteerivate tugipunktide kindlaksmääramine ainevalla siseseoste (sõluvuse, kokkukuuluvuse) määratlemine õppimiskava koostamine Meenutamine mittetahteline ja tahteline mälu reprodutseeriine (meenutamine) kaitsepidurdus mäletamine unustamine Mõtlemine Mõtlemist on peetud sümbolite, kujundite ja sõnade teadliku ja alateadliku kasutamise protsessiks. Mõtlemine on tegelikkuse vahendatud tunnetamine keele märkide ja sümboolika vahendusel.
olevat "poliitilises vormelis" - antud ühiskonnakorra oludes laialdaselt aktsepteeritud tõekspidamiste ja printsiipide kogumis. Poliitiline vormel ehk poliitiline konsensus annab valitseva klassi domineerimisele "õigustuse" Pareto- Ta väitis, et inimesed erinevad nii füüsiliselt, intellektuaalselt kui ka moraalselt. Eliidid on grupid, kes on erinevate sotsiaalsete hierarhiate tipus. Pareto väidab, et iga ühiskond omab sotsiaalset hierarhiat, mille eesotsas on väike arv inimesi, seda isegi siis, kui valitsus näib olevat rohkearvuliste hulkade kätes. Ta jagab eliidi kaheks: (1) valitsevaks eliidiks, mis hõlmab neid, kes on otseselt või kaudselt seotud valitsemisega ja (2) mittevalitsevaks eliidiks, mille moodustavad ülejäänud. Pareto käsitleb oma teoorias veel eliitide ringlemist. Seni kui eliit on avatud andekaimatele mitteeliidi hulgast, on andekate ja
hilinevad, valed Ajaline käitumine enne p4 algust süsteemidele vastused. Esmaoluline sidumaks reaalse maailmaga module p3: Hierarhiate kasutamine on limiteeritud · ,,Reaalaja piirangut nimetatakse tugevaks, kui Igasugune lisainformatsioon (perioodid, ............ Programmeerimiskeelte tugi on limiteeritud selle mitte sõltuvused, end module Mittefunktsionaalseid omadusi ei ole võimalik
Industriaalklassis Kõrgemat klassi vähem , kesk ja madalam klass on valdavalt, kirjeldatakse kolmnurga kujuliselt. Postindustriaalset kirjeldatakse kui rombikujulist arusaama väiksem kõrgemklass, suur keskklass ja väiksem madalam klass. Mida tähendab Vilfredo Pareto järgi eliit ja kuidas ta tekib? Vilfredo Pareto väitis, et inimesed erinevad nii füüsiliselt, intellektuaalselt kui ka moraalselt. Eliidid on grupid, kes on erinevate sotsiaalsete hierarhiate tipus. Eliit tekib meie endi seast ehk hallist massist. Pareto väidab, et iga ühiskond omab sotsiaalset hierarhiat, mille eesotsas on väike arv inimesi, seda isegi siis, kui valitsus näib olevat rohkearvuliste hulkade kätes. Ta jagab eliidi kaheks: 1. valitsevaks eliidiks (poliitiline eliit), mis hõlmab neid, kes on otseselt või kaudselt seotud valitsemisega ja 2. mittevalitsevaks eliidiks (kultuuri eliit), mille moodustavad ülejäänud. Viimase all
2. Karjakasvatus (9000 a tagasi) 3. Paikne eluviis 4. Toidu ülejääk, seega toimub tööjaotus 5. Kihistumine 6. Pannakse alus kirjale 7. Kultuuri arenemine 8. Vase pronksi ja raua avastamine ja kasutamine, tööriistad Tunnused: 1. Põllundus 2. Tööjaotus 3. Varanduslikud klassid 4. Riikide ja suurte asulate (sh linnade) jms teke 5. Kirja ja kunsti arenemine 6. Tööriistade uute materjalide kasutuselevõtt 7. Uued tööriistad (disain jne) 8. Selgemate hierarhiate ja valitsemise teke; pealikud 9. Religiooni teke Ajalugu Page 1 Vana-Egiptus 7. september 2009. a. 14:33 Vana-Egiptuse tsivilisatsioon kujunes välja 4. ja 3. aastatuhende vahetusel. · Peamine elatusala - põlluharimine (Niiluse korrapärased üleujutused). · Kirja kasutuselevõtt - hieroglüüfid · Metallide kasutuselevõtt - algselt vask, hiljem ka raud · U 3000 aastat eKr tekib riiklus (Menes ühendas)
Pikaajaline mälu. Informatsioon, mis võib meile edaspidi kasulik olla, salvestub pikaajalises mälus. Meeldejäetav talletub pikaajalises mälus lühiajalise mälu aktiivsuse tulemusena. Võimalik on see vähemalt kahel viisil: 1. korrata vajalikku inf meeldejäämiseni 2. teadlik meeldejätmine, töödeldes seda varasemate teadmiste valgusel. Teabe organiseerimist pikaajalises mälus kirjeldavad kaks põhikontseptsiooni. Semantiliste hierarhiate kontseptsioon on varasemate assotsiatiivsete mäluteooriate tänapäevane edasiarendus. Vastavalt sellele käsitlusele on mõisted pikaajalises mälus organiseeritud assotsiatsioonide võrkudena. Sellest annab tunnistust inimese loomupärane kalduvus kategoriseerida laekuvat informatsiooni. (loom: neljajalgsed(koduloomad, metsloomad) ; linnud (laululinnud, mittelaululinnud)). Võime moodustada üldistavaid kategooriaid on osaliselt kaasasündinud
Jaan arvab, et ... Erinev faktiivsuse staatus Arvamused ja veendumused Jaan kinnitab, et ... Jaan on absoluutselt veendunud, et... Jaan teab, et... Vihmasadu on presuppositsioon, ta ei sõltu eitusest. Kõneleja staatus on olulise arvamuse, mitte teadmiste juures. Komissiivne oluline on ka formaalne staatus Direktiivne kellel on õigus käsku jagada. Siin võivad olla erinevate hierarhiate võitlused. Deklaratiivne ebaõnnestub alati, kui vastuvõtja ei vasta Kaudsed kõneaktid Ütlusel on tihti 2 eesmärki. Viisakuse põhimõte on seatud kaudsete kõneaktidega. Kõneaktid ja metafooriteooria iroonia = despressiivne (??); siin ei ole ülekantud tähendust, viad ütluse ümberadresseerimine. Metafoor adresseerib ütlust teisele objektile. ,,Johni auto on siga" õgib palju bensiini. Auto siga Semiootiline hermeneutika
Arvamused ja veendumused Jaan kinnitab, et ... 24 Jaan on absoluutselt veendunud, et... Jaan teab, et... Vihmasadu on presuppositsioon, ta ei sõltu eitusest. Kõneleja staatus on olulise arvamuse, mitte teadmiste juures. Komissiivne oluline on ka formaalne staatus Direktiivne kellel on õigus käsku jagada. Siin võivad olla erinevate hierarhiate võitlused. Deklaratiivne ebaõnnestub alati, kui vastuvõtja ei vasta Kaudsed kõneaktid Ütlusel on tihti 2 eesmärki. Viisakuse põhimõte on seatud kaudsete kõneaktidega. Kõneaktid ja metafooriteooria iroonia = despressiivne (??); siin ei ole ülekantud tähendust, viad ütluse ümberadresseerimine. Metafoor adresseerib ütlust teisele objektile. ,,Johni auto on siga" õgib palju bensiini. Auto siga Semiootiline hermeneutika
Üleilmastumise pooldajad (globalistid) käsitlevad seda eelkõige majandusprotsessina, kriitikud kultuurilise protsessina. Jan Aart Scholte tõlgendab globaliseerumist kui uut sotsiaalset geograafiat, mis toob kaasa ülemaailmselt tihenenud sidemed inimeste vahel. Majandusloolased defineerivad seevastu aga kauba-, tööjõu- ja kapitaliturude riikidevahelise ühendamisena. Oluliseks on peetud ka rahvastikukasvu ja uut tüüpi majanduse tekkimist, mis tingib seniste hierarhiate kadumise, rahvusriigi kadumise ja võimude vaheliste lahknevuste kadumise. Globaliseerumise definitsiooni mõjutavat ka selle n-ö liikumapanev jõud: liberalistide arvates on globaliseerumise eelduseks inimeste loomulik tung parema elu poole, hegemoonilise stabiilsuse kontekstis on globaliseerumine domineeriva riigi positsiooni kinnistumine, marksistide arvates kodanluse leiutatud ekspluateerimismeetod ja postmodernistide arvates lääne ratsionaalse süsteemi loomulik laienemine. 3
42. Puu definitsioon. Leht, mets. Juurega puu. Näiteid. [2] Puu o Puuks nimetatakse graafi, mis on sidus ja ei sisalda tsükleid. o Näited: ühetipuline graaf, ahel, … Leht o Puu rippuvaid tippe nimetatakse lehtedeks. Mets o Metsaks nimetatakse graafi, mille iga sidus komponent on puu. o Iga graaf, mis ei sisalda tsükleid, on mets. Juurega puu o Juurega puuks nimetatakse puud, milles on välja eraldatud üks tipp, mida nimetatakse juureks. o Juurega puud sobivad: hierarhiate kirjeldamiseks, otsingul või loendamisel läbivaadatavate variantide järjestamiseks jne. o Lähtudes hierarhiatest kujutatakse informaatikas puid tavaliselt juurega üleval. o Juurega puu tippe võib klassifitseerida kauguse järgi juurest. 43. Teoreem kahest lehest. [2] o Teoreem 1. Igal lõplikul vähemalt kahetipulisel puul on vähemalt kaks lehte. o Tõestus. 37
Tema mõttekäik jaguneb neljaks: 1) Inimese võime ära tunda parimat 2) See mis on parim ja väärtuslik 3) Selle parima rakendamine üldiseks hüvanguks 4) Selle parima poole püüdlemine Anarhia korrastus mille eest tuleb kult säästa. Kult peab hoidma korda maailmas ja anarhia on see mis hävitab seda korda. Anarhia on kult vaenlane lihtrahvas, kes ei lase ennast harida. Arnoldi loogika kehtib siiamaani ( inglismaa hierarhiate ülestõus). Tema zarn on hoiatus anarhia võib hakata kogu inglismaad hävitada. Nt. Folkloor teab, kus sfääris ta asetseb, anarhia aga ei tea. Ta ei asu kusagil. Arnoldile tegi muret demokraatia see kaldus anarhia normi. Kas peaksime võrdselt võtma kõikide kult erinevusi, kas kõikide argimendid on võrdsed? Ta ei taha, et rahvas määraks kultuurisfääri. Kult ei tohi määrata. Ühe inimloomusega peab suutma valida õige koha maailmas. Arnold: ,,et harimata inimene ei tõuseks
jne. Ülemineku puhul chiefdomist riiki rõhutasid selle sujuvust. Kokkuvõttes siis see, et eraomand pole eelduseks, vaid kujuneb hilises faasis, oluline ka alamklasside rahulolu ehk varases riigis polnud klassivõitlust. Nede kõrval olulised ka neomarksistid. Nad kasutasid küll marksismi terminoloogiat, kui pöörasid vähem tähelepanu tehnoloogiale ja ökoloogilistele määrajatele. Selle asemel pöörasid rohkem tähelepanu ideoloogiale(religioon ja ideoloogia aitas kaasa sotsiaalsete hierarhiate tekkele). Keskne tegelane J. Friedman andis koos Rewlandsiga 1977 välja artikli tsivilisatsiooni mudeli arengu kohta. Lähtekoh oli hõimuühiskond kus tootmisüksus sugulusliin nt 4-5 maja. Ühine esivanem ja selle kultus ja see läbi ühendus jumaliku maailmaga. Klann siis peab ühiseid pidusid jumalate auks, mis läbi püütakse saada rikkust. Jumad siis osa kujuteldavast tootmisprotsessist-kui tootmine on edukas siis jumalad head e sugulusliin
formaalne terminoloogia; - släng, mille eesmärgiks on edastatava info varjamine mittepühendatute eest (varaste argoo jms). Esimene släng kuulub üldkeelde (ja ainult osalt erikeelde), teine ja kolmas aga erikeelde. Slängil võib välja tuua rea sotsiaalseid eesmärke: - grupiteadvuse ja grupisisese ühtsuse loomine ja hoidmine, grupi väärtusmaailma väljendamine, selliselt ka enese eraldamine ja vastandamine muudele rühmadele; - oma hoiakute väljendamine suhtluses; - sotsiaalsete vm hierarhiate kompenseerime (eriti alama, tõrjutu, vähemuse kõnepruuk). Slängi välditakse ülemuse või vanemaga rääkides ja kasutatakse kui tahetakse alluvale või noorele meeldida; 28 - ka on sotsiaalsel slängil seosed tabuga, keelatust üle olemisega keele abil (ühiskonnas keelatud, palju tõrjutud asjade nimesid, või kompensatsiooniga, vanem, tublim, kõrgem olemisega keele abil.
kirjeldus formaalne (morfosüntaktiline) – d) erinevad harjumuslikud keelemudelid näitavad erinevaid mõttemudeleid. • Tänapäeva keeletüpoloogia on funktsionaalse keeleteaduse suund ja vastandub tihti Chomsky’likule keele ja selle universaalsusele käsitlusele. • Tänapäeva keeletüpoloogias päevakorral nt: – suurte ülevaadete koostamine, vt nt WALS http://wals.info/ – hierarhiate/semantiliste kaartide koostamine – grammatilise kõrval ka leksikaalne tüpoloogia – üldisemal tasandil arutlus selle üle, kas on olemas teooriata keeleteadust Kontseptuaalne ruum (conceptual space) kõik võimalikud eristused, mida inimene on suuteline tegema Semantiline kaart tegelikud eristused, mida mingi keel või keeled ühe semantilise ruumi piires teevad 19. Noam Chomsky ja generatiivne grammatika: transformatsioonigrammatika, pind- ja süvastruktuur,
John Locke- teadmiste meelelise päritolu idee- vastsündinu on tabula rasa, kogemus kirjutab meelte kaudu sisu. K.Marx ja F. Engels- dialektilise materialismi õpetus, kus psüühikat käsitleti aju ja selle erilise omaduse- teadvuse- evolutsioonilis-ajaloolise arengu tulemusena. Struktualism (Wundt, Titchener). Psüühikalementide loendi, struktuuri ja elementidevaheliste seoste (aasotsiatsioonide) ning hierarhiate uurimine. Funktsionalism (James, Dewey). Psüühika funktsioonide uurimine protsesside kaudu, selgitamaks nende osa keskkonnaga kohastumisess ja praktiliste ül täitmises. Ameerika põhiliselt. Psühhoanalüüs (Freud, Jung, Adler) raamat?! Inimese käitumise, iseloomu ja neurooside seletamine alateadvusse peidetud instinktide ja mälestuste toime kaudu. Inimest ajendavaks jõuks on tungid (instinktid), määravaimad: * eluinstinkt, mis samastub põhiliselt suguinstinktiga e libidoga
sellest lähtuvalt mõtestada ümber niisugused Lääne arhitektuuris domineerinud hierarhiad või binaarsused nagu funktsioon ja vorm, tarind ja dekoor, või ka kohalolu ja puudumine. Konservatiivse historitsismiga võrreldes oli dekonstruktivistlik arhitektuur, mis laenas vorme muuhulgas ka sajandialguse vene avangardilt, hoopis radikaalsem, oma rahutuses värskem, senise arhitektuuriga võrreldes isegi vägivaldne. Samas jäi hierarhiate ümberpööramine ainult vormi tasandile, loodeti küsimustesse, mis puudutasid arhitektuuri sotsiaalset rolli, sekkuda puhtvormiliselt. Nii oli mõlema postmodernismi suuna jaoks arhitektuur eelkõige kunst, sotsiaalsetest suhetest ja nõudmistest suuresti sõltumatu ning vormikeskne. Modernismi suur utoopia sellest, et ümberkorraldatud tootmisvõtteid integreeriv arhitektuur (st massehitus) suudab lahendada sotsiaalseid probleeme ja elu paremaks muuta, heideti kõrvale.
teater". Naturalistliku draamaga sai teatrist taas avalik foorum, kus arutati kaasaja põletavaid probleeme ja sotsiaalseid küsimusi. I MS lõpuks, selleks ajaks, kui vaenupooled 1918. aasta lõpul viimaks rahu sõlmisid, oli Euroopas peaaegu terve põlvkond minema pühitud. Ühtviisi olid pankrotis nii kunagised poliitilised ja moraalsed jõud kui ka majandus. Sõja laastav olemus, mis seisnes varem aksepteeritud tõekspidamiste ja ühiskondlike hierarhiate üleüldises kukutamises, tekitas samas lootuse uuele algusele. Kõik see inspireeris radikaalselt uuenduslikke kunstivorme, mis leidsid oma kõige äärmuslikuma väljundi teatrikunstis. Mehhaniseerimise edusammud tõid uusi seadmeid ka teatrisse, võimendades seega 1920. aastatel lavastaja domineerivat rolli. Ka II MS mõjutas teatrit. Kõik need sündmused ei jätnud mõju avaldamata ka teatrile. Vastastikused suhted
Psühholoogiateaduse ajaloost Teadusliku psühholoogia arenguloost Wilhelm Wundt(1832-1920) esimene eksperimentaalpsühholoogia laboratoorium Leipzig:1879-teadusliku psühholoogia algusaasta Seal hakati tegema uurimistööd Psühholoogia kui iseseisva teadusdistsipliini teke: eriala, uurimismeetodid, teaduskraadid,osakonnnad,ajakirjad,kongressid Strukturalism (Wundt,Titchener): Psüühikaelementide loendi,struktuuri ja elementidevaheliste seoste (assotsiatsioonide) ning hierarhiate uurmine Funktsionalism (James,Dewey): Psüühika funktsioonide uurimine psüühiliste protsesside kaudu,selgitamaks nende osa keskkonnaga kohastumises ja praktiliste ülesannete täitmises James:Harvardi ülikoolis 1885 demonstratsioonilabor ................................................................................................................................ 1890:Principles of psychology Psühhoanalüüs (Freud,Jung,Adler):
Töögrupid olid avatud kõigile soovijatele nii kuulamiseks kui ka kõnelemiseks. Vestluse juhtimiseks olid ametis hõlbustaja, kelle ülesandeks oli juhtida diskussiooni, käimata välja oma ideid, ja kõnevõõrustaja, kes jagas kõnekordade järjekordi. Iga kõneleja aeg oli kindlalt piiratud. Soovist avaldada arvamust või esitada küsimus anti märku teatud zestidega. Kirjeldatud süsteem oli OWS-i liikmetele endile väga oluline, sest see vältis hierarhiate tekkimist. (Bloomberg Businessweek, 15.12.2011; Ott, 2011) Occupy Wall Streeti toetajad Baruch Kolledzi Avaliku Halduse Kooli poolt läbi viidud uuringust selgub, et meeleavaldajatest 81,2% olid valged, 60,7%-l oli kõrgharidus. 70,2% protsenti toetajatest pidas ennast iseseisvaks valijaks, 27,4% toetas demokraate ja 2% vabariiklasi. Samuti oli OWS-i liikumine populaarsem meeste seas. OWS-i toetajatest teenis 30,1% üle 50,000 ning
/ mees naine / tark (&) ilus Kõik mõisted ei paikne mitte ainult hierarhias vaid ka vähem või rohkem tihedates tähenduslikes seostes. Sõnalises mõtlemises toimub pidev mõistete hierarhiate ning võrgustike kasutamine. Kujundilise mõtlemise vahendid Kujundid on meie vaimses esinduses (teadvuses) olev meelelise päritoluga (nägemis-, kuulmis-, kompimis-, haistmis-, maitsmis- ...) informatsioon. Nimelt päritoluga, sest mõtlemise ja mälu kujundid ei ole samased tajukujunditega, vaid nendega ainult "suguluses". Inimesed manipuleerivad kujunditega ja kasutavad neid üsna samal viisil nagu objektide füüsilisi kujutisi. Kujundid on samasugused tegelikkuse
kattev hierarhia. Ka erialad on vastavate mõistehierarhiate abil selgelt piiritletud ja kattumisi naaberaladega pole ette nähtud. Termini- süsteem moodustab mõistesüsteemiga samakujulise hierarhia, kus igale mõistele vastab eelistatavalt täpselt üks termin ja mõisteseostele vastavad tähendusseosed sõnade vahel. Nagu öeldud, on paljudel erialadel keeruline juba mõistete piirit- lemine. Kui see õnnestub ära teha, siis järgmine raskus seisneb jaotusaluste leidmises hierarhiate moodustamiseks: kas näiteks reisi- lennuk tuleks paigutada lennukite hierarhiasse kõrvuti transpordi- ja hävituslennukiga või reisijate veoks mõeldud vahendite hulka kõrvuti bussi ja rongiga? Valik peaks järelduma hierarhia koostamise eesmärgist, kuid sageli pole seda eesmärki kuigi lihtne sõnastada, kuna tegelikult oleks tarvis kajastada mõlemat jaotusalust. Samuti esineb eriala seisukohalt olulisi seoseid, mis ei ole hierarhilised.
annaabi.ee 
