Sellele saarele voolasid kokku Sudaani (Vana-Egiptuse ajal - Kus) kaubad. Siin toimus kaubavahetus Egiptuse ja Nuubia vahel. Peale kulla oli Nuubia kuulus elevandiluu poolest. Siin asetses ka linn, mida egiptuse egiptuse keeles nimetati Seveneks, mis tähendab "hind"; see oli kaubapunkt, kus toimus vahetus egiptlaste ja nuubialaste vahel (Sevene või Siena praegune Assuan). 2)Elefantine nomose põhja pool asus Apollonopolise nomos (või Suur nomos). 3)Pisut põhja pool asetses Hierakonpolise nomos ja linn Hierakonpolis, kus austati jumalana jahi-kulli (hieraks - kreeka keeles: pistrik, jahi-kull). See oli Horose linn. Sellest linnast sai alguse Lõuna-Egiptuse ühendamine. Teisel Niiluse kaldal oli Elefandinopolis. 4)Veel edasi põhja pool, selle käänaku (izluchina) lõunaosas, mille moodustab Punasele merele lähenev Niilus, asetses Teebai nomos ja üks Egiptuse suurimaid linnu, kuulus Teebai. Egiptuse keeles oli tema nimi Tepe. Selle linna nimetus
ohvriks, Babüloonia väed purustati ja aastal 539 langes riik Pärsia võimu alla. EGIPTUS Eeldünastiline periood (u 5000 3000) V aastatuhandel said Niiluse orus alguse põlluharimine ja karjakasvatus. Järgneval perioodil (V IV aastatuhandel) domineerisid Egiptuses sotsiaalselt vähedifferentseeritud põlluharijateasulad. IV aastatuhande teisel poolel algas ulatuslikum vasekasutus. Aaastatuhande viimastel sajanditel (u 3300 3000) ilmusid ülem-Egiptuses (eriti Hierakonpolise ümbruses) esimesed monumentaalehitised (valitsejate residentsid või pühamud), ülikuhauad ja valitsejakujutised (tuntuimad nn. Skorpioni-valitsuskepil ja Narmeri paletil: u 3200 - 3100). Samast ajast pärinevad varaseimed tõendid kujunemisjärgus hieroglüüfkirjast. Varadünastiline periood (1. 2. dünastia) u 3100 2680 Ajavahemikus 3200 3000 ühendasid Ülem-Egiptuse valitsejad Egiptuse ühtseks riigiks.
annaabi.ee 
