Minu tulevikuplaan 10 aasta pärast Olen olnud õpilane juba üheksa ja pool aastat. Terve selle aja olen käinud koolis, et omandada uusi teadmisi. Õppijana tean enda kohustust õppida nii headele tulemustele, kui olen võimeline. Heade tulemuste nimel tuleb aga pingutada. Õppimisest tekib tihti tüdimus, kuid ei tohi end käest lasta ja hinnetel alla langeda lasta. Iga õpilase elus on hetki, mil mõeldakse, et milleks kõike seda vaeva vaja on ja töökoha saab ka halvemate õppetulemustega. Head õppetulemused valmistavad aga rõõmu nii endale kui ka lähedastele. Samas õppides vahetpidamata ja lõõgastumata, võib tekkida stress. See on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Alati tuleb aga uskuda, et olukord püsib meie kontrolli all, kuigi see seda tegelikult ei pruugi teha. Koolist tingitud stress võib olla selline, et tahetakse saavutada liiga palju ning kui see ei õnnestu, oll...
Arvuti mõju lapse lihastele ja luustikule. Arvutite laialdane kasutamine loob igale inimesele praktiliselt piiramatud võimalused edukalt tegutseda sotsiaalses ja majanduslikus plaanis. Samal ajal tõstab arvutite kasutamine rea hügieenilisi, ergonoomilisi ja psühholoogilisi küsimusi. Eriti kaitsetu on selle suhtes lapse kasvav organism. Arvuti ja selle klaviatuuri ning hiirega töötav laps on sunnitud püsima pikaajaliselt teatud kindlas, sageli temale mittesobivas asendis. Selline kehaasend põhjustab lihastes staatilise pinge. Sageli lisandub sellele samade liigutuste kordamine, vähene füüsiline koormus, kindlaksmääratud tempo ja tööde järjestus. Mõju tugi- ja liikumisaparaadile on tugevam, kui klaviatuur on istme tasapinna suhtes
2002. aastal oli see arv juba 6,9. Samas surmaga lõppevaid tööõnnetusi väheneb, sest ohutus ja tehnika paraneb. 1990. aastal suri 96 inimest ning 2002. aastal 39 inimest. Toiduainetööstuses oli kergeid õnnetusi 2003. aastal 173, raskeid 46 ning surmaga lõppevaid 0. Hotellide ja restoranidega seotud töödel oli kergeid õnnetusi 56, raskeid 10 ja surmaga lõppevaid samuti 0. Referaadis toon välja füüsikalisi, füsioloogilisi, psühholoogilisi ja bioloogilisi ohutegureid. Samuti isikukaitsevahendeid ning kuidas vähendada arvuti kasutamisel halba mõju inimese tervisele. 2 FÜÜSIKALISED OHUTEGURID Müra Müra mõjub pikema aja jooksul kahjulikult inimese kuulmisele. Esimene sümptom kuulmise nõrgenemise kohta on raskused kõnest arusaamisel mürarikkas keskkonnas. Müra, mis on 8-tunnise tööpäeva jooksul üle 80 dB(A), võib kahjustada kuulmist
Siit võivad tuleneda ka mitmesugused käitumishäired, vastuolud sisemises maailmas. Sugenevad kasvatusraskused. Kergelt võivad tekkida konfliktid koolis ja kodus. Seetõttu on tähtis see, mis temaga ja tema organismis toimuma hakkab või juba toimub. (Arula jt 2005.) Teismeea sotsiaalne areng Erik Eriksoni teooria järgi Erikson kirjeldas seda eluringi etappi kui identiteedi arengu perioodi. Individuaalselt kogetakse psühholoogilisi ,,kriise", kui vaadatakse üle oma lapsepõlve tunnused ja hakatakse mõtestama oma rolli laiemas ühiskonnas. Selles perioodis noored arendavad võimet mõelda abstrakselt - oskus, mis annab aluse oma olemuse teooriate loomiseks ja üldse mõista ennast, kui osa ühiskonnast. (Davis jt 2008.) Selleks, et lahendada teismeliste ,,identiteedi kriise", tuleb neil võtta enda jaoks küllaldaselt aega, mille käigus nad saavad vabalt uurida vahelduvaid rolle ja väärtusi ühiskonnas ja
Mänge on palju erinevaid ning mängimisviis muutub aja jooksul. Erinevad mängud ilmuvad ellu lapse meelte ning kehaliigutuste aredamiseks. Hiljem sõltub nende kasutamisest palju- lapse suutlikus suhtlemisel, teistega koos tegutsemisel ning loovuse ja ettekujutlusvõime arendamisel. Mänguasjad on mängimise tööriistad. Tänu neile õpib laps ära värvid, kujundid ja koostise. Fantaasiamängud arendavad mõtlemist, kuid liigne unistamine ja fantaseerimine võivad tekitada lapsele psühholoogilisi haigusi ning. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 294-295) 4 Töötamine lapseeas Mängul ja töötamisel hakatakse vahet tegema koolis. Algkoolis pole mänguja töö vahe kuigi suur, isegi mõned kodutööd on mänguga tihedalt läbi põimunud. Keskkoolis on töö ja mängu erinevs juba selgemalt välja kujunenud. Koolid on loonud niinimetatud töösuuna klassid, kus õpilased saavad tööorientatsiooni kursusi ja saavad käia tööstusettevõtetes ning teistel töökohtadel. Lapsed
�anristseene ja portreid. Selle andeka, kuid varalahkunud kunstniku elust ja loomingust on s�ilinud ��rmiselt v�he andmeid. Willem Duysterit peetakse tollase tuntud poeedi ja k�rge maalitehnika poolest hinnatud kunstniku Pieter Codde �pilaseks. Enamik Duysteri maale kujutavad s�dureid v�itlemas, r��vimas, pummeldamas, hasartm�nge m�ngimas, flirtimas. Tema tundlik maalimisoskus, v�ime portreteerida erinevaid personaa�e ja v�ljendada nendevahelisi peeni ps�hholoogilisi suhteid n�itab, et kui ta poleks noorelt katku surnud, oleks ta pakkunud konkurentsi Hollandi nimekale meistrile Gerard Terborchile, kes kujutas ��rmise tehnilise peenusega 17. sajandi keskklassi elu. Willem Duysteri t��d on esindatud j�rgmistes olulistes riiklikes kogudes ja erakollektsioonides: Staatliche Museen zu Berlin, Berliin, Saksamaa; kuninglik maaligalerii Mauritshuis, Haag, Holland; Riiklik Ermitaa�, Sankt-Peterburg,
annaabi.ee 
