27. Mõtlemine on (a) konkreete sensoorne tunnetusprotsess (b) D. abstraktne intelliktuaalne tunnetusprotsess (c) mitteinduktiivne tunnetusprotsess (d) irratsionaalne tunnetusprotsess 28. Formalloogiliselt õige mõtlemisprotsess (a) ei pea olema faktiliselt õige (b) pole kunagi faktiliselt õige (c) on alati ka faktiliselt õige (d) ei pea olema intellektuaalne protsess 29. Heuristiliste meetodite kasutamisel mõtlemisprobleemide lahendamisel (a) on lõpplahendus üheselt antud (b) on lahendus enamasti võimatu (c) kasutatakse kindlaid deterministlikke algoritme (d) toetutakse varem edu toonud lahendusvõtetele 30. Et keele süvastruktuur erineb keele pindmisest struktuurist, seda näitab (a) võimalus eri sõnu omavahel tõlkida (b) võimalus erinevaid mõtteid mõtelda ilma et kaassuhtlejad sellest aru saavad
ülesannete alusel: teoreetiline ja praktiline. arendatuse ja teadvustatuse astme järgi: diskursiivne ja intuitiivne. originaalsuse järgi: reproduktiivne ja produktiivne. tahte osavõtu alusel: tahteline ja tahtmatu. Heuristilised, algoritmilised meetodid: Probleemi lahendamine teatud „rusikareeglite“ või üldistatud strateegiliste võtete abil tingimustes, kus lõpplahendus ei ole üheselt antud, kuulub heuristiliste meetodite valdkonda. Inimesed kalduvad sagedamini kasutama lahendusvõtteid või tõlgendusi, mis on käepärasemad ja tulevad esimesena pähe või siis kipuvad hindama nähtuseid näidete põhjal, mis esimesena meelde tulevad. Algoritmilised meetodid võimaldavad teatud kindla lahenduseni jõuda kindlalt fikseeritud lahenduskäikude ja vaheoperatsioonide kaudu. Lahenduskäik on determineeritud.
üldtüüpideks ja õpilaste treenimine nende äratundmiseks ja kasutamiseks. Lahenduskäikude ja –strateegiate õpetamiseks tuleb enam rõhuda heuristikute kasutama õppimisele. Õpilasi tuleb ühtlasi õpetada määrama ülesane lahenduse otsinguvälja selle jaotamisega alaprobleemideks, leidma analoogiaid tuttavate ülesannetega, liikuma võimalikule lahenduskäigule vastupidises suunas, asendama abstraktseid sümboleid konkreetsete arvudega jne. Heuristiliste oskuste omandamine eeldab pikaajalist tööd. 13. Tuntumad mõtlemisoskuste õpetamisstrateegiad. Aastasadu püsis veendumus, et mõtlemisvõimet arendavad kõige paremini formaalsed õppained, nagu ladina ja kreeka keel ning matemaatika. 19. sajandi lõpus ja 20. esimesel poolel pandi suuri lootusi formaalse loogika kursustele. Seejärel hakkas maad võtma veendumus, et üldiste mõtlemisoskuste arengule aitab kõige enam kaasa kriitilise mõtlemise õpetamine eri õppeainete raames.
väljatoomine, et vähendada võimalikult riski tegevuse tulemuste prognoosimisel. Informatsioon võib esineda formaliseeritud ja formaliseerimata kujul. Formaliseeritud (rangesse vormi surutud) informatsiooni töötlemine võimaldab välja tuua väliskeskkonna seisundite tekkimise objektiivsed tõenäosused. Mitteformaliseeritud informatsiooni hinnatakse heuristiliste (loogikavõtetele tuginevate) analüüsimeetoditega, mille tulemusena saadakse väliskeskkonna seisundite tekkimise subjektiivsed tõenäosused. - Objektiivsed tõenäosused: loteriil osalemise eeldatavate tulemuste hindamine; elu-, vara-, liikluskindlustuse tulemuste hindamine; laomajanduse juhtimine. Kui juhtiva subjekti käsutuses on piisavalt empiirilist informatsiooni, ei kujune tõenäosuste hindamine eriliseks probleemiks.
annaabi.ee 
