osa infost ning neid saab käivitada ilmselt nii kaalutlevas kui vaistlikus reziimis Otstarbekuselt jääb heuristiline mõtlemine süstemaatilisele alla vaid uudsetes ja abstraktsetes ülesannetes. Tuttavat ülesannet lahendav kogenud otsustaja võib heuristiliselt leida vähemalt sama otstarbeka lahenduse kui süstemaatiliselt Kuidas mõjutavad teadmised ja Teadmised ja kogemused on L11, kogemused erinevate konvergentsel mõtlemisel abiks, kuid mõtlemisülesannete lahendamist? divergentses ülesandes võivad esile kutsuda fikseerumist
Psühholoogiline esteetika uurib esteetiliste otsuste iseloomu ja algosiseid, sellele vastandab Santayana oma eelkäijate, "hulljulgete metafüüsikute ja asjatundmatute kriitikute" kirjutised, mille teooria on enamasti olnud liialt hämar ning reaalsusele mittevastav. 1. Kunsti on püütud defineerida metafüüsiliselt - milline on kunsti koht inimese maailmapildis? Heuristika on teadus, mis pakub probleemide lahendamiseks reegleid ja meetodeid, kuid mitte valmislahendusi. Heuristiliselt on püütud defineerida ka kunsti, kuid valmislahendusi pole arusaadavalt jõutud. Veel püütakse kunsti defineerida, et aru saada, mis on üldse kunst ja mis ei ole kunst (episteemiline motiiv), neljandaks üritatakse kunsti puhul välja mõelda hindamisstandardeid, mille järgi kunstiteosed ühe mõõdupuu alla panna, et kriitikute tööd hõlbustada (evalveeriv motiiv). 2. Antiessentsialism väidab, et essentsialistid (formalistid, emotsionistid) on
(tõlge Gleitmani raamatust) sõitev auto oleks jõudnud läbi lipsata veel ühe liiklusfoori alt, kui pagas oleks maha laaditud veidi kiiremini, kui ainult ... Kahneman ja Tversky nimetavad seda kalduvust sündmuse kujuteldavaks taas läbimängimiseks (simulatsiooniks), viidates sellele, mis toimus ja mis oleks võinud toimuda heuristiliseks simulatsiooniks. See on seni teiseks vaimseks otseteeks (s.t heuristiliselt kättesaadavaks, vt peatükki 8), mida kasutame otsuseid tehes ja lõpptulemusi hinnates. Hulk järgnevaid avastusi esitavad sel samal teemal mitmesuguseid variatsioone. Ühes uuringus loeti katsealustele isikutele ette lugu kahest inimesest, kes surid kurnatuse tagajärjel pärast ellujäämist lennuõnnetuses, mis toimus kuskil kaugel ääremaal. Ühe ohvri kohta said katsealused teada, et see suri ühe ja veerandmiili kaugusel õnnetuspaigast ning
Süstemaatilist ja heuristilist mõtlemist saab rakendada erinevates mõtlemisülesannetes. Seekord vaatame lähemalt nende rolle otsustamisel. Ratsionaalsust võib defineerida kahel moel – läbi mõtlemise protsessi ja tulemuse Mõtlemisprotsessi ratsionaalsus on sünonüümne süstemaatilisusega Otstarbekuselt jääb heuristiline mõtlemine süstemaatilisele alla vaid uudsetes ja abstraktsetes ülesannetes. Tuttavat ülesannet lahendav kogenud otsustaja võib heuristiliselt leida vähemalt sama otstarbeka lahenduse kui süstemaatiliselt Teadmised ja kogemused on konvergentsel mõtlemisel abiks, kuid divergentses ülesandes võivad esile kutsuda fikseerumist. LIIGUTUSTE JUHTIMINE Aju ja psüühika ülesanne on töödelda informatsiooni kasuliku käitumise esilekutsumiseks Liigutuskorraldus koostatakse eesmärgist, mälust ja tajust lähtuvalt (aju otsmikusagaras õpiobjektis selgitatud moel) Liigutust analüüsitakse kehast (somatosensoorne taju) ja
selle võrrandi lahendiks. (e. jada (Pn) üldliikme analüütiliseks esituseks). Rekurrentsi järk k on rekurrentse võrrandi ,,sügavus": see näitab, kui mitmest eelmisest jada liikmest iga järgnev üldliige sõltub. Lahendamismeetodid: a). ad hoc meetod e. ,,for the cause" meetod sellisel juhul on tavaliselt ette antud kas rekurrentne võrrand või mõni muu seos, mille abil on võimalik jada liikmeid leida. Liikmete väärtuste põhjal saab heuristiliselt tuletada algebralise hüpoteesi, mida juba omakorda on võimalik kontrollida induktsiooni abil. (Eeldades et n=k, heaks näiteks on siin noore Gaussi meetod). b). Iteratsioonimeetodi puhul võetakse ette rekurrentne võrrand (näiteks Zn = aZn-1 + b) ning hakatakse seda järjest ,,koorima nagu sibulat" rekurrentset liiget hakatakse lahti kirjutama aina järgmiste väärtuste jaoks (nt. Zn = a(a(Zn-2)+ b) + b Zn = a2Zn-2 + ab +b), kuni hoomatav on kindel süsteem.
tänavatelt lapsi. Katse näidata ühe konkreetse episoodi toel varauusaegse linnaühiskonna ja ruumi toimimist, teabelevikut, ettekujutuste rolli, võimusuhteid jpm. Sügavamal tasandil analüüs lihtrahva ja kuningavõimu vahekorrast, rahva muutunud suhtumisest kuningasse. Oli arvamusel, et ei eksisteeri ainult kaks ajaloo uurimis skaalat: mikro- ja makroajalugu. Talle tundub kõige olulisem idee skaalade varieerumisest ja võimalusest nendega heuristiliselt (loogiliselt, metodoloogiliselt) mängida Argipäeva ajalugu 1980. aastatel Saksamaal võrsunud kultuuri- ja sotsiaalajaloo suund, mis asetas rõhu minevikukultuuride ja -ühiskondade argielu uurimisele. Sarnaselt mikroajaloole huvitub argiajalugu eeskätt lihtinimestest, eesmärk on vaadata minevikku nende vaatenurgast, uurida tavainimese kogemust ja igapäevaseid eluviise (antropoloogia suur mõju).
annaabi.ee 
