vaevalist matka soisel maastikul. Mõistagi pole õppija vaimne vormisolek kõigis toodud näitajais kaugeltki alati vajalikul tasemel. Ent samas on harvad needki juhtumid, kus me pole kohe midagi mingil moel suutelised õppima: märkama, mõistma, eristama, võrdlema, ühendama, meenutama, meelde jätma jne. Seega peaks õppetunni taktikaline siht olema mingil ajahetkel (nt poole tunni jooksul) kooskõlas meie erksuse hetkeseisundiga tähelepanu ja keskendumisvõimega. Seda nõuet kiputakse eirama nii üldhariduskoolis kui ka täienduskursustel; iseõppijat ei tohiks aga küll miski takistada seadma enesele just säärane siht, mis on kooskõlas ärksuse hetkeseisuga. Niisiis, võtame tõeks, et me võime taibata ka seda, millest hetkel aru ei saa! Mõnegi õpiku või käsiraamatu lugemine takerdub juba seetõttu, et üldiselt üsna mõistetavas tekstis jääb teatav hulk mõttearendusi ja teooriaid arusaamatuks
hüveline on see, kui selle parimal viisil välja arendame ja kasutame. Hea näide sportlase puhul hüpata võimalikult kaugele, joosta võimalikult kiiresti jne). · Inimhinge funktsioon mõistuspärane toimimine, see eristab loomadest. Inimese suurimaks hüveks on kõige mõistuspärasem toimimine kogu elu jooksul. Kas inimene on õnnelik või mitte, saab öelda tagantjärele, tegemist pole hetkeseisundiga. · Õnn on ,,parim, kauneim, nauditavaim" naudingut pakub see, millesse on kiindutud, püüeldakse kõrgema poole, mis rakendab meie mõistust võimalikult suurel määral. Nt istun maha, tahan filmi vaadata tuleb vaadata midagi arendavat, mitte nt märulit. Kas voorusest piisab õnneks? Platoni ja Aristotelese vestlus Platon erinevatel eluetappidel erinevad vastused. Varane Platon: ei, hiline: jah
annaabi.ee 
