Kooli, kus ta õppis joonistamist Louis Lamothe'i juures. 1860. aastatel avas Edgar Degas Pariisis oma maalistuudio. Selleks ajaks oli tal ette näidata juba ligikaudu 700 tööd. Kuigi Degas ei pidanud end impressionistiks, kasutas ta oma loomingus tüüpilisi impressionistide võtteid. Maalis baleriine ja ratsavõistlusi, püüdis jäädvustada liikumist ja hetkemuljeid. "Absindijoojad" 1876 "Tantsutund" 1873–1876 " Sinised tantsijadc "1899 "Bellelli perekond " 1859-60 " Naine juukseid kammimas " "Noored spartalased" 1860 "Puuvillatööstuse kontor New Orleansis" 1873 " Kaks tantsijat " " Ballet Pariisi operis " " Balleti tantsija riietusruumis "
Realismis (19. saj. keskpaik; Prantsusmaa ja Venemaa) kujutati tõepäraselt ja kriitiliselt elu varjukülgi. Selleks ajaks olid vaesemate inimeste elutingimused ja majanduslik seis linnade kiire kasvu tõttu muutunud märgatavalt halvemaks. Realistlik kunst oli sageli üsna kriitiline, ta arvustas maailma, mis sallis sellist ebaõiglust. (Courbet' "Matus Ornans'is"; Millet "Viljakoristajad"). Impressionismis (19. saj. viimane veerand) kujutati loodust, hetkemuljeid, valgust, hajuvate piiride ja heledate värvidega, kergete pintslitõmmetega. Akadeemiline kunst on elukauge kunst, mis arenes välja klassitsismist ja mida õpetati akadeemiates. (Manet "Baar Folies-Bergcre'is"; Degas "Tantsijanna"). Ampiirstiil on klassitsismi arhitektuuri hilisem ajajärk, mida iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus kui klassitsismi. Historitsism on ajalooliste stiilide jäljendamine arhitektuuris. See sai alguse 1820.-1830. aastatel ja ulatus mõnel pool 20
ümbritsevast, maalidele ei otsitud enam sisu, maaliti tavalisi esemeid (maastikud, linnavaated, omaaegsed inimesed). 6. Claude Monet- ei maalinud mitte niivõrd objekte, vaid valgust ja õhku, mis neid ümbritsesid (vaated erinevatel päevadel ja kellaaegadel). 7. Auguste Renoir-maalid on loodud erilise maheduse ja pehmusega, nt."Tütarlaps lehvikuga". 8. Edgar Degas-maalis baleriine ja ratsavõistlusi, püüdis jäädvustada liikumist ja hetkemuljeid. 9. Kokku korraldati 8 näitust. 11. Nende uuendusi ei mõistetud, teoste erilist võlu ei talutud. 12. Ei pea. Inimesed on niivõrd erinevad, tegelikkust võib ka läbi vihjete ja muljete aimata 13. Eest kunstnikud-Ants Laikmaa, Aleksander Vardi, Adamson-Eric. 14. Pallas-algselt kunstnike ja kirjanike,hiljem kujutavate kunstnike ühing Tartus1918-40 15. Pallas-mitme vanakreeka mütoloogia tegelase ning paljude objektide nimi. Skulptuurist 19.sajandi lõpus. Neoimpressionism 1
Teos: "Kadunud aega otsimas". Eesmärgiks põhiosas tema enda poolt läbi elatud lähimöödaniku jäädvustamine. Talle polnud olulised mineviku n-ö välised piirjooned, vaid see, mis oli puudutanud tema hinge ja kujundanud tema intiimteadvust. Mingi maitse, lõhn, nähtud ese võis äratada terve pildi minevikust, koos sellesse hetke kuuluvate inimeste, meeleolu,õhkkonnaga. Ta proovis jäädvustada varjundeid, juhuslikku, mööduvaid hetkemuljeid. Eksistentsialism - sõda, mis kaotas ühiskondliku arengu väljavaate, suunas kahtlema elu mõttes, ilmutas erilise teravusega elu absurdi. Mingid väärtused (riigi või rahvuse huvid) ei saa asendada konkreetset inimest, kes päev päeva kõrval seisab simitsi oma eluliste valikutega. Peaesindajad Sartre ja Camus. Jean-Paul Sartre - "Iiveldus", "Sein". "Sein" - elu mõttetuse teadmisest hoolimata ei reeda Pablo, isegi kui see teda surmast päästa võiks, oma anarhistist võistluskaaslast
annaabi.ee 
