http://www.abiks.pri.ee Ainevahetus e metabolism assmilatsioon (kõik sünteesi protsessid, valgusüntees, jm org ainete süntees, fotosüntees), dessimilatsioon (laguprotsessid, hürolüüs, biooksüdatsioon) Ainevahetuse tüübid autotroofsus (anorg>>org; fotosüntees, kemosüntees), heterotroofsus (org>>org; org>>anorg ==boitroofid[parassidid, sümbioidid, loomad], sapotroofid [lagundajad, seened]) Energia kulub: sünteesiks, liikumiseks, ainete liikumiseks, keha soojendamiseks En.Saadakse: biooksüdatsiooni abil toitainest. En.varud:taimedestärklis, õlid; loomadesglükogeen, varurasv Makroenergilised ühendid: (NalussüsivesikP~P~P) ATP (adeniin, riboos), GTP (guaniin, r), CTP
Organismide energiavajadus Autotroofsus ja heterotroofsus (puudused ja eelised) AUTOTROOFID - organismid, kes ise sünteesivad elutegevuseks vajalikke ühendeid. EELISED PUUDUSED Suudavad elada teistest organismidest Osa energiat tuleb kulutada anorgaanilise sõltumatult süsiniku orgaaniliseks muutumiseks. Saavad energia valgusest - taimed, vetikad, tsüanobakterid
Organismide tasandil eristame 3 ainevahetustüüpi: 1) Autotroofsus organismid, kes sünteesivad kehaomaseid orgaanilisi ühendeid kehavälise energiaallika arvelt (kasutatakse kas valgusenergiat või keemiliste ühendite lagundamise energiat). Autotroofide hulka kuuluvad: Taimse fotosünteesi teostajad (klorofülliga taimed, osa protiste, tsüanobakterid) Kemosünteesivad bakterid (vesinikbakterid, metanogeensed bakterid 2) Heterotroofsus ainevahetustüüp, mille korral organism vajab teatud orgaanilisi aineid valmiskujul (vitamiine, asendamatuid amino- ja rasvhappeid). Heterotroofide hulka kuuluvad: Loomad Seened Enamus protiste, enamus baktereid Klorofüllita taimed 3) Miksotroofsus Segaainevahetustüüp, milles kombineeruvad autrotroofsus ja heterotroofsus. Eristatakse ajaline mikrotroofsus (päev/öö). Nt. silmviburlased
soojusisolatsiooni). 7) Pruunvetiktaimed (umbes 900 liiki, levinud kõikjal meredes, põhiliselt madalvees, bentose oluline koostisosa, värvus oliivirohelisest pruunini, rakud ühe tuumaga, eluiga mitme aastani, vegetatiivne paljunemine talluse tükkidega, sugutu zoospooridega, suguline iso-, hetero- või oogaamiaga, üha suurenev tähtsus sööda-, toidu- ja ravimtaimedena ning tehnilise toorainena). 8) Koldvetikad ~1000 liiki. Auto- ja heterotroofsus. Parasvöötme magevees. Kalduvad ka hulkraksusesse. Meioosi ja sugulist paljunemist pole teada. Kestas tselluloosi ja räni. Õ RIIK EXCAVATA 9) Silmviburvetiktaimed (umbes 1000 liiki, rohelist värvi, rakustruktuur teistest vetikatest äärmiselt kauge, auto- ja heterotroofne, taime ja looma vahepealsed, rammusamates ja reostunud vetes, meioosi pole, ilmselt kunstlik rühm). SAMBLIKUD Samblikud (üle 20 000 liigi): Samblike ehitus:
tsentrioolid - +/- + vakuool 1 suur vesipõhine Mitu väikest, Mitu väikest, lipiidpõhine lipiidpõhine steroolid fütosteroolid ergosterool Kolesterool ainevahetustüüp autotroofsus Heterotroofsus heterotroofsus Vitamiinide Väga hea Hea Puudulik sünteesivõimekus Kasv kunstlikes piiramatu piiramatu Piiratud, erandiks tingimustes kasvajad (koekultuurides) III. PALJUNEMINE JA ARENG Paljunemine jaguneb kaheks: suguline ja mittesuguline
Mõnedel vastav indikaatorväärtus inimese jaoks. Taime elundid ehk organid · Eristatakse ehituslike sarnasuste ja funktsioonide põhjal; · Jagunevad vegetatiivseteks ja generatiivseteks; · Taimeorganitele on iseloomulik geotropism; · Elundid võivad evolutsiooni käigus olla läbinud muutuse metamorfoosi (analoogilised ja homoloogilised organid). Vegetatiivsed elundid. Võsu tavaliselt liigestub varreks, lehtedeks ja pungadeks Autotroofus ja heterotroofsus · Enamus taimeliikidest on autotroofsed sünteesivad kõik vajalikud orgaanilised ained ise; · heterotroofsed - taimeliigid, mis on täielikult või osaliselt kloroplastideta ja kasutavad teisi orgaaniliste ainete allikaid: 4 rühma - täisparasiidid, poolparasiidid, saprofüüdid ja putuktoidulised taimed. Heterotroofsus on kõrge spetsialiseerumise tulemus. Täisparasiidid kasutavad teiste taimede toitaineid. puuvõõrik, käopäkk, võrm