organismis toimuvad biosünteesid. Autotroofid -organismid, kes kasutavad valgusenergiat, või redoksreakstoonidel vabanevat keemilist energiat (kemos.) Heterotroofid- organismid, kes saavad elutegevuseks vajaliku energia toidus sisaldava orgaanilise aine oksüldatsioonil. Ja kehale omased ained sünteesitakse toiduga saadud orgaaniliste ainete lõhustumissaadustest. Miksotroofid- (siomviburlane) suudab mõlemat käitub nii auto kui heterotroofina (huulheain) Makroenergilised ühendid ehk energiarikkad ühendid, ühe keemilise sideme lõhkumisel vabaneb vähemalt 30kJ energiat. ATP- universiaalne energia ülekandja (edeniintrifosfaat) ATP on nukleotiid, mis koosneb lämmastikalusest (adeiin), süsivesikust(riboos) ja 3 fosfaat rühmast. Osaleb biomolekulide tekkel, ainete aktiivsel trantspordil, lihasrakkude töös. Dissimilatsioon- katapolism. Organismis toimuvad ainete lagundamise protsessid (lõhustamine).energeetilisel eesmärgil
Fossiilsete kütuste teke (nafta, põlevkivi, kivisüsi, maagaas ja turvas) Heterotroofid-Tarbivad teiste toodetud orgaanilistest ainetest Anabolism/Assimiliatsioon-Sünteesiprotsessid. sünteesitakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid. Vaja: lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat Miksotroofid-olenevalt keskkonna tingimustest võivad nad olla niii autotroofsed kui ka heterotroofsed organismid. Valguse käes toitub autotroofina, st fotosünteesib. Pimeduses toitub heterotroofina, st võtab läbi kehapinna veeslahustunud orgaanilisi aineid. ATP tootmine-Mitokondrite membraanis paikneva ensüümi abil. Loomad saavad toidust keemilist energiat (rakuhingamine) Taimed salvestavad ATP-sse energia, mille saavad fotosünteesi käigus päikesevalgusest. ATP tootmine inimorganismis-Fosfageeni süsteem - ADP ATP-ks muundamine sama kiiresti, kui lihased ATP-d pingutuse ajal kulutavad. Kasutatakse nt 100m sprindis,, jätkub 10 sekundiks
teemantileiukohtade avastamine taimkatte iseärasuste järgi Jakuutias. Indikatsiooni rakendamisel on mitmesuguseid raskusi. Tuleb arvestada indikaatorite ökoloogia geograafilist varieerumist areaali eri osades, antropogeensete tegurite üha häirivamat mõju looduses, mis muudab näittunnuseid. Loodusekasutus ja keskkonnakaitse Ökoloogia suurim rakenduslik tähtsus seisneb inimese ja looduse suhete selgitamises ja suunamises. Inimene heterotroofina saab oma toidu autotroofsetelt taimedelt, seega kuulub ta lülina ökosüsteemi ja tema olemasolu oleneb viimase produktiivsusest, töökindlusest ja säilimisest. Inimese kui mõtleva ja tegutseva sotsiaalse olendi mõju ökosüsteemidele ületab mistahes teise organismi oma. Inimkond on hävitanud palju produktiivseid ökosüsteeme. Metsad on asendunud vähetootlike võsadega, rohtlad on erodeerunud, kõrbete ala on laienenud.
annaabi.ee 
