Sporofüüütembrüo areneb sporofüütiliste rakkude baasil.)*haploidsed- *diploidsed apospooriad *adventiivembrüoonia-embrüo areneb otse lootekotti sisenenud rakust, uut lootekotti ei moodustu. Nutsell tungib lootekotti ja võtab fn. enda peale, tema baasil moodustuv embrüo on diploidne. Moodustuv taim on täpselt ema koopia nt viigipuud, teepõõsas.( Ainult taimedel.Sporofüüüt)*fakultatiivne- *obigaatne adventiivembrüoonia 35.Apomiktilise paljunemise eelised *heterosügootsuse, heteroosiefekti ja geenide koostoime fixeeritud *otsene hübriidseemne paljundamine *obligaatsete apomiktide isoleerimine pole vajalik *tri- ja aneuploidid moodustavad normaalselt seemneid *üks väljapaistev taim võib olla alusex uuele vormile *mutatsioonilised ja illegitiim-rekombinatsioonilised muutused osutuvad fixeeritux *seemnete moodustumine ei sõltu ebasoodsatest ilmastikitingimustest õitsemise ajal Puudused
Sporofüüütembrüo areneb sporofüütiliste rakkude baasil.)*haploidsed- *diploidsed apospooriad *adventiivembrüoonia-embrüo areneb otse lootekotti sisenenud rakust, uut lootekotti ei moodustu. Nutsell tungib lootekotti ja võtab fn. enda peale, tema baasil moodustuv embrüo on diploidne. Moodustuv taim on täpselt ema koopia nt viigipuud, teepõõsas.( Ainult taimedel.Sporofüüüt)*fakultatiivne- *obigaatne adventiivembrüoonia 35.Apomiktilise paljunemise eelised *heterosügootsuse, heteroosiefekti ja geenide koostoime fixeeritud *otsene hübriidseemne paljundamine *obligaatsete apomiktide isoleerimine pole vajalik *tri- ja aneuploidid moodustavad normaalselt seemneid *üks väljapaistev taim võib olla alusex uuele vormile *mutatsioonilised ja illegitiim-rekombinatsioonilised muutused osutuvad fixeeritux *seemnete moodustumine ei sõltu ebasoodsatest ilmastikitingimustest õitsemise ajal Puudused
100% 1. a). Kalkunitel ilmneb tunduv sugupooltevaheline dimorfism nii kasvukiiruses, kehamassis kui ka realiseerimisküpsuses. Emasnoorkalkunid saavad tapaküpseks 3...4-kuuselt, isaskalkunid 5...6-kuuselt. Täiskasvanud raskete tõugude emaskalkunite kehamass on kuni 11, isaskalkunitel 20...22 kg. Kalkunitele on omane tugev haudeinstinkt. Kalkunid on kõrgendatud tundlikkusega mitmesuguste stressorite, s.h. ümberpaigutuse ja veterinaarse töötlemise suhtes. Kalkunitelt on raske saada suurt heteroosiefekti. Neljaliinilise krossi korral peaks hübriidlindudelt saadav ökonoomiline efekt lähteliinidega võrreldes olema 12...18, kolmeliinilisel krossil 8...12 ning kaheliinilisel krossil 6...8%. Viimasel ajal kasutatakse rohkem kahe- ja kolmeliinilisi krosse või universaalseid liine. Vutid Vuttide bioloogilised iseärasused Kõige väiksem kanaline. Kaalub 73...134 g. Elutseb maapinnal, lendab harva. Levikuala Skandinaavia poolsaarest, Atlandi ookeani ja Vahemere saartest kuni Loode-
a). Kalkunitel ilmneb tunduv sugupooltevaheline dimorfism nii kasvukiiruses, kehamassis kui ka realiseerimisküpsuses. Emasnoorkalkunid saavad tapaküpseks 3...4-kuuselt, isaskalkunid 5...6-kuuselt. Täiskasvanud raskete tõugude emaskalkunite kehamass on kuni 11, isaskalkunitel 20...22 kg. Kalkunitele on omane tugev haudeinstinkt. Kalkunid on kõrgendatud tundlikkusega mitmesuguste stressorite, s.h. ümberpaigutuse ja veterinaarse töötlemise suhtes. Kalkunitelt on raske saada suurt heteroosiefekti. Neljaliinilise krossi korral peaks hübriidlindudelt saadav ökonoomiline efekt lähteliinidega võrreldes olema 12...18, kolmeliinilisel krossil 8...12 ning kaheliinilisel krossil 6...8%. Viimasel ajal kasutatakse rohkem kahe- ja kolmeliinilisi krosse või universaalseid liine. Vutid Vuttide bioloogilised iseärasused Kõige väiksem kanaline. Kaalub 73...134 g. Elutseb maapinnal, lendab harva. Levikuala Skandinaavia poolsaarest, Atlandi ookeani ja Vahemere saartest kuni Loode-Indiani,
nähud. Homosügootsete isendite ristamisel saadud järglastel suureneb heterosügootsus ja dominatseid geene
on neil tavaliselt rohkem kui vanematel:
AabbCCdd X aaBBccDD
AaBbCcDd
Eeldatakse, et kahjulik ei ole üldine homosügootsuse suurenemine, vaid ainult retsessiivsete geenide
homosügotiseerumine ehk AA=Aa>aa
ÜLEDOMINANTSUSE HÜPOTEES lähtub heteroosiefekti seletamisel sellest, et heterosügootsus
toimib isendi arengule alati soodsamalt kui homosügootsus ehk AA
Kuna erinevad tõud on geneetiliselt erinevad, siis ristamisel ei teki probleeme inbriidinguga. Ristamisel tuleb leida aretuseesmärgile kõige sobivamad aretuskomponendid, et saavutada maksimaalne ökonoomiline efekt. Ristamist kasutatakse ka olemasolevate tõugude genofondi täiustamiseks eksootiliste tõugudega. Sel juhul kasutatakse enamasti tagasiristamist. Ristamissüsteemi valikut mõjutab eelkõige loomade sigimisvõime, erinevate tõugude ristamisest saadava heteroosiefekti suurus ja ristamisest saadav majanduslik kasu. Ristamist kasutatakse järgmistel eesmärkidel: 1. tarbeloomade saamiseks 2. uute tõugude saamiseks 3. tõuomaduste parandamiseks Sõltuvalt eesmärgist kasutatakse erinevaid ristamisskeeme ristamismeetodeid. 64. Tarbe- ja vahelduv ristamine Tarberistamisel paaritatakse omavahel kahe või mitme tõu loomi, et saada tarbeloomi. Ristandloomade järglasi suguloomadeks harilikult ei jäeta. Tarberistamisega saadakse veise-
Veresugulus I-II, II-I, II-II (1. ema ja 2. isa põlvnemistabelis ühise eellase asukoht) 2. lähissugulus I-III, III-I, II-III, III-II, III-III 3. mõõdukas sugulus kuni 4. reani 4. kaugsugulus kuni 5. reani 10.Ristamise teoreetiline põhjendus ja eesmärk Ristamise eesmärk on: 1. Saada väärtuslikke tarbeloomi 2. parandada olemasoleva tõu omadusi 3. panna alus uue tõu loomiseks Ristamise edukus sõltub heteroosiefekti suurusest. Heteroosiks nimetatakse nähtust, kui järglaste fenotüübiline väärtus ületab märgatavalt oma vanemate (või tõu) keskmist fenotüübilist väärtust. Ristamisel suureneb järglaste heterogeensus, mis on seda suurem, mida enam vanemad teineteisest geneetiliselt erinevad. Ristandjärglastel on tähendatud suuremat varieeruvust, kuid peamine on, et neil on tugevam tervis, suurem vastupanuvõime haigustele, eluvõime ja kasvukiirus ning parem sigivus
annaabi.ee 
