tulemusel rakk suureneb ning pooldub. Kasvu laiema mõiste all peetakse silmas bakterite paljunemist. Bakterid paljunevad pooldumise teel, pungumisel, vahetul jagunemisel niitjate vormide segmenteerumisel, eoste sarnaste rakkude moodustumisel ja veel ka sugulisel teel. Kui pärast pooldumist on moodustunud kaks võrdse suurusega tütarrakku, nimetatakse seda isomorfseks pooldumiseks. Erineva suurusega pooldunud rakkude korral on tegu heteromorfse pooldumisega. Bakterite paljunemiskiirus sõltub mikroorganismi liigist, kultuuri vanusest, toitekeskkonnast, temperatuurist, süsihappe kontsentratsioonist söötmes jne. Paljunemine leiab aset geomeetrilises progressioonis (2, 4, 8, 16 mikroobirakku). Loodus ette seadnud piirid, mis piiravad seda kasvu. Nendeks piiravateks faktoriteks keskkonnas, kus bakterid paljunevad, on: 1. ainevahetuseks vajalike ainete lõppemine 2. hapniku hulga vähenemine
substraat, nimetatakse sellist metabolismivormi käärimiseks. Klassikaliseks näiteks on glükoosi moondumine anaeroobsetes tingimustes püriviinamarjahappeks, edasi piimhappeks. 15. Bakterite kasv ja paljunemine ning kasvufaasid Bakterid paljunevad pooldumise teel, harvem aga ka sugulisel teel. Kui pärast pooldumist on moodustunud kaks võrdse suurusega tütarrakku, nimetatakse seda isomorfseks pooldumiseks. Erineva suurusega rakkude korral on tegu heteromorfse pooldumisega. Kuigi suurem osa baktereid paljuneb suguliselt, isastüüp F+ ja emastüüp F- vahel. Bakteri paljunemiskiirus sõltub bakteri liigist, kultuuri vanusest, toitekeskkonnast, temperatuurist, süsihappe kontsentratsioonist söötmel ja teistest teguritest. Paljunemine leiab aset geomeetrilisest progressioonist. Loodus on ette seadnud piirid, mis piiravad sella kasvu. Piiravateks faktoriteks on: 1) Ainevahetuseks vajalike ainete lõppemine;
substraat, nimetatakse sellist metabolismivormi käärimiseks. Klassikaliseks näiteks on glükoosi moondumine anaeroobsetes tingimustes püriviinamarjahappeks, edasi piimhappeks. 15. Bakterite kasv ja paljunemine ning kasvufaasid Bakterid paljunevad pooldumise teel, harvem aga ka sugulisel teel. Kui pärast pooldumist on moodustunud kaks võrdse suurusega tütarrakku, nimetatakse seda isomorfseks pooldumiseks. Erineva suurusega rakkude korral on tegu heteromorfse pooldumisega. Kuigi suurem osa baktereid paljuneb suguliselt, isastüüp F+ ja emastüüp F- vahel. Bakteri paljunemiskiirus sõltub bakteri liigist, kultuuri vanusest, toitekeskkonnast, temperatuurist, süsihappe kontsentratsioonist söötmel ja teistest teguritest. Paljunemine leiab aset geomeetrilisest progressioonist. Loodus on ette seadnud piirid, mis piiravad sella kasvu. Piiravateks faktoriteks on: 1) Ainevahetuseks vajalike ainete lõppemine;
annaabi.ee 
