HORNERI SÜNDROOM
3
HORNERI SÜNDROOMI OLEMUS JA TEKKEPÕHJUSED
Horneri sündroomi (e okulosümpaatilist pareesi) kirjeldas esimest korda Johann Friedrich
Horner 1869. aastal (1). Horneri sündroom koosneb klassikalisest sümptomite triaadist:
ühepoolsed ptoos (e silmapilu ahenemine), mioos (e pupilli ahenemine) ja näo anhidroos (e
higinäärmete töö häire) (2). Lisaks võivad esineda näoturse, hüpereemia, silmarõhu langus ja
iirise heterokroomsus. Visuse langus esineb harva (1).
Sündroomi põhjustab silma ja selle ümbruse sümpaatilise innervatsiooni häire (2).
Sõltuvalt närvikahjustuse asukohast Horneri sündroomi tekkepõhjusi saab jagada 3 rühmaks (3):
1. Tsentraalsed (nt PICA (e tagumise alumise väikeajuarteri infarkt))
2. Preganglionaarsed:
Traumad,
Mediastiinumi- ja kopsukasvajad,
Demüeliniseerivad haigused (nt Sclerosis multiplex),
annaabi.ee 
