Sageli iseloomustab lähedasi suhteid (nt pere- ja sugulussidemed, immigrant-grupid); Kasutatud nii mikro, meso- kui makrotasandi mõistena (üksikisiku, sotsiaalse grupi, ühiskonna ,,omadusena"). Avatud/ nõrgad sidemed (sildkapital): Nõrgad sidemed loovad võimalusi uuele informatsioonile ligipääsuks. Uued ettevõtlusvõimalused: struktuursed ,,tühimikud" ja nende sildamine, informatsiooni ja kontrollipositsiooni kaudu; Heterogeensemad ressursid; Põgusamad, instrumentaalsemad suhted; Konkurentsieelise loomine turuvahetuses. Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid: Positiivne Negatiivne Võimalused grupi liikmetele Piirangud teistele Innovatiivsus Konformsus Individuaalne vabadus Kohustused Habituse- tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe
etnilised/immigrant-grupid); • Kasutatud nii mikro, meso- kui makrotasandi mõistena (üksikisiku, sotsiaalse grupi, ühiskonna „omadusena“) Avatud, nõrgad sidemed, sildkapital Nõrgad sidemed loovad võimalusi uuele informatsioonile ligipääsuks • Uued ettevõtlusvõimalused: struktuursed „tühimikud“ ja nende sildamine, informatsiooni ja kontrollipositsiooni kaudu põgusamad suhted • Põhineb kaasamisel • Heterogeensemad ressursid; • Konkurentsieelise loomine turuvahetuses Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid Grupisolidaarsus: võimalused grupi liikmetele, piirangud ‘teistele’ (nt etniline majandus); Sotsiaalne kontroll: konformsus vs innovatiivsus (nt hoiakud ettevõtluse osas); Sotsiaalsed suhted: kohustused vs individuaalne vabadus (nt illegaalne majandus) P. Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus:
Põhineb teatud välistatusel Sots. solidaarsus ja kontroll põhineb homogeensetel ressurssidel Sageli iseloomustab lähedasi suhteid Kasutatud mikro, maso ja makrotasandi mõistena Avatud/nõrgad sidemed – “sild kapital” Loovad võimalusi uuele infole ligipääsuks Struktuursed “tühmikud” ja nende sildamine, info ja kontrollpositsiooni kaudu Põhineb kaasamisel Heterogeensemad ressursid Põgusamad, instrumentaalsemad suhted Konkurentsieelise loomine turuvahetuses Sotsiaalse kapitali positiivsed ja negatiivsed väljundid Grupisolidaarsus: võimalused grupi liikmetele, piirangud teistele Sotsiaalne kontroll: konformsus vs innovatiivsus Sotsiaalsed suhted: kohustused vs individuaalne vabadus Loomingulisus, riskijulgus, teadmised/oskused, kujutlusvõime, oskus
• Kasutatud nii mikro, meso- kui makrotasandil (üksikisiku, sotsiaalse grupi, ühiskonna „omadusena“); Avatud, nõrgad sidemed, sildkapital: • Nõrgad sidemed loovad võimalusi uuele informatsioonile ligipääsuks („The strength of weak ties“, Granovetter 1973) • Uued ettevõtlusvõimalused: struktuursed „tühimikud“ ja nende sildamine, informatsiooni ja kontrollipositsiooni kaudu (Burt 1992); • Heterogeensemad ressursid, • Põgusamad, instrumentaalsemad suhted; • Konkurentsieelise loomine turuvahetuses. Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid P. Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus: Habitus - tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe. Habituse ja välja suhe - pinged, konfliktid, võistlus (konkurents), võitlus uute ja vanade tegutsejate, erinevate ideoloogiate, tõekspidamiste vahel tegutsejate habitus (suutlikkus)
· Sageli iseloomustab lähedasi suhteid (nt pere- ja sugulussidemed, immigrant-grupid); · Kasutatud nii mikro, meso- kui makrotasandil (üksikisiku, sotsiaalse grupi, ühiskonna ,,omadusena"); 4) Avatud, nõrgad sidemed, sildkapital · Nõrgad sidemed loovad võimalusi uuele informatsioonile ligipääsuks (,,The strength of weak ties", Granovetter 1973) · Uued ettevõtlusvõimalused: struktuursed ,,tühimikud" ja nende sildamine, informatsiooni ja kontrollipositsiooni kaudu (Burt 1992); · Heterogeensemad ressursid, · Põgusamad, instrumentaalsemad suhted; · Konkurentsieelise loomine turuvahetuses. 5) Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid P. Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus: 6) Habituse mõiste habitus - tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe. 7) Habituse ja välja suhe 8) Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, sümboliline kapital)
tingimused, (raie) tasemeni p=0.9, ei oma see metsa mosaiiksusele ega Kokkuvõte _ sobivamad kasvukohad erinevatele liikidele. ökosüsteemile erilist tähtsust. Suuremad heterogeensemad elupaigad pakuvad võimalusi enamatele 2. Reljeef määrab organismide, energia ja aine liikumise maastikul. _ Raie jätkudes ja p alanedes 0.6-ni suureneb lagedamate alade liikidele. _ Järved reljeefi kõrgemates osades saavad vähem toitaineid kui pindala, kasvukohtade vahelised piirid pikenevad Põhjuseks looduslik varieeruvus (mikrokliima, taimestik, topograafia) madalamates osades (kus valdav põhjaveeline toitumine)
Homogeensetel ressurssidel põhinev sotsiaalne solidaarsus ja sotsiaalne kontroll (homogeenne nt kõik on haritud. Ja nt peab ajas püsima ja tegema seda, mida oled lubanud olema solidaarne) Avatud/nõrgad sidemed sildkapital Nõrgad sidemed loovad võimalusi uuele informatsioonile ligipääsuks Uued ettevõtlusvõimalused: struktuursed " tühimikud" ja nende sildamine, informatsiooni ja kontrollipositsiooni kaudu Põhineb kaasamisel Heterogeensemad ressursid Põgusamad, instrumentaalsemad suhted (asjalikud suhted, mis toimivad mingi eesmärgi teenistuses) Konkurentsieelise loomine turuvahetuses (Näiteks Rotermanni kvartal, kus on mõned kohvikud/restoranid, kuid nad tulevad ja lähevad, kuid olukord/plats on tegelikult selline, mis võimaldaks restoranidel/kohvikutel üksteist toetada kui ka teha selliseks kohaks, kus ei jalutataks niisama läbi)
o Homogeensetel ressurssidel põhinev sotsiaalne solidaarsus ja sotsiaalne kontroll o Sageli iseloomustab lähedasi suhteid (nt pere- ja sugulussidemed, etnilised/immigrant-grupid) 4) Avatud/nõrgad sidemed – „sild kapital“ o Loovad võimalusi uuele informatsioonile ligipääsuks o Uued ettevõtlusvõimalused: struktuursed „tühimikud“ ja nende sildamine, informatsiooni ja kontrollipositsiooni kaudu o Põhineb kaasamisel o Heterogeensemad ressursid o Põgusamad, instrumentaalsemad suhted o Konkurentsieelise loomine turuvahetuses 5) Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid o Grupisolidaarsus: võimalused grupi liikmetele, piirangud „teistele“ (nt etniline majandus) o Sotsiaalne kontroll: konformsus vs innovatiivsus (nt hoiakud ettevõtluse osas) o Sotsiaalsed suhted: kohustused vs individuaalne vabadus (nt illegaalne majandus)
Uued ettevõtlusvõimalused: struktuursed „tühimikud“ ja nende sildamine, informatsiooni ja Uued ettevõtlusvõimalused: struktuursed „tühimikud“ ja nende sildamine, informatsiooni ja kontrollipositsiooni kaudu (Burt 1992); kontrollipositsiooni kaudu (Burt 1992); Heterogeensemad ressursid, Heterogeensemad ressursid, Põgusamad, instrumentaalsemad suhted; Põgusamad, instrumentaalsemad suhted; Konkurentsieelise loomine turuvahetuses. Konkurentsieelise loomine turuvahetuses. 5
etnilised/immigrant-grupid) Avatud/nõrgad sidemed - ‘sild-kapital’: Nõrgad sidemed avardavad võimalusi uuele informatsioonile ligipääsuks (‘The strength of weak ties’, Granovetter 1973) Uued ettevõtlusvõimalused: struktuursed „tühimikud“ ja nende sildamine, informatsiooni ja kontrollipositsiooni kaudu (Burt 1992) Põhineb kaasamisel (Putnam 2000) Heterogeensemad ressursid Põgusamad, instrumentaalsemad suhted Konkurentsieelise loomine turuvahetuses KUIDAS TAGADA SAAVUTUSLIKKUS (EESMÄRK/TULU/KASU) - INDIVIDUAALNE SUUTLIKKUS + STRUKTUURSED TINGIMUSED (VÕIMALUSED JA PIIRANGUD) INDIVIDUAALNE SUUTLIKKUS – Loomingulisus; Riskijulgus; Teadmised/Oskused; Kujutlusvõime; Oskus formeerida meeskonda; Auahnus; Tegevusvabaduse tunnetus ärimaailmas + STRUKTUURSED TINGIMUSED: VÕIMALUSED, PIIRANGUD, VÄÄRTUSED
Erinevad alleelipaarid mõjutavad ühte tunnust ja jagunevad üksteisest sõltumatult varieeruvus on suur. Samuti on olemas lävitunnused tunnused mis esinevad vaid kindlate genotüübiliste variantide puhul (jänesemokale lisanduv lõhe suulaes). Samuti mõjutab keskkond. Seos päritavusega ilmneb sugupuude analüüsist: esimese astme sugulastel, kes on geneetiliselt lähedasemad, avaldub see tunnus sagedamini kui teise-ja kolmanda astme sugulastel, kes on geneetiliselt heterogeensemad. 13. Kvantitatiivsete tunnuste analüüs: keskmine ja modaalklass, valimi varieeruvus ja standardhälve. Kvantitatiivne kirjeldamine: võetakse populatsioonist juhuslikud esindajad ning nende analüüsist saadud tulemustest tehakse üldistused suuremale populatsioonile. Arvutatud väärtused on statistilised. Valimi keskmine X summeeritakse kõigi isendite andmed (SXi) & jagatakse need vaadeldud isendite arvuga n. X = SXi/n
Sellist sõltuvust on näidatud ühemuna kaksikute puhul, kes on geneetiliselt identsed. Tunnus avaldub mõlemal kaksikul korraga 40% juhtudest. Kui kirjeldatud fenotüüp oleks määratud ainult geneetiliselt, siis peaks see mõlemal korraga avalduma kõigil juhtudel. Seos päritavusega ilmneb sugupuude analüüsist: esimese astme sugulastel, kes on geneetiliselt lähedasemad, avaldub see tunnus sagedamini kui teise-ja kolmanda astme sugulastel, kes on geneetiliselt heterogeensemad. 8.4. Kvantitatiivsete tunnuste analüüs Looduslikes populatsioonides on harva leida diskreetseid (kvalitatiivselt erinevaid) fenotüübilisi klasse. Enamasti täheldame organismide pidevat muutlikkust uuritavate tunnuste osas. Selline muutlikkus on kvantitatiivne. Esimene samm komplekssete tunnuste analüüsimisel ongi katse kirjeldada neid kvantitatiivselt. Et seda teha, võetakse populatsioonist juhuslikud esindajad ning nende analüüsist saadud tulemustest tehakse
tingimuste korral. Sellist sõltuvust on näidatud ühemuna kaksikute puhul, kes on geneetiliselt identsed. Tunnus avaldub mõlemal kaksikul korraga 40% juhtudest. Kui kirjeldatud fenotüüp oleks määratud ainult geneetiliselt, siis peaks see mõlemal korraga avalduma kõigil juhtudel. Seos päritavusega ilmneb sugupuude analüüsist: esimese astme sugulastel, kes on geneetiliselt lähedasemad, avaldub see tunnus sagedamini kui teise-ja kolmanda astme sugulastel, kes on geneetiliselt heterogeensemad. Kvantitatiivsete tunnuste analüüs Looduslikes populatsioonides on harva leida diskreetseid (kvalitatiivselt erinevaid) fenotüübilisi klasse. Enamasti täheldame organismide pidevat muutlikkust uuritavate tunnuste osas. Selline muutlikkus on kvantitatiivne. Esimene samm komplekssete tunnuste analüüsimisel ongi katse kirjeldada neid kvantitatiivselt. Et seda teha, võetakse populatsioonist juhuslikud esindajad ning nende analüüsist saadud
tingimuste korral. Sellist sõltuvust on näidatud ühemuna kaksikute puhul, kes on geneetiliselt identsed. Tunnus avaldub mõlemal kaksikul korraga 40% juhtudest. Kui kirjeldatud fenotüüp oleks määratud ainult geneetiliselt, siis peaks see mõlemal korraga avalduma kõigil juhtudel. Seos päritavusega ilmneb sugupuude analüüsist: esimese astme sugulastel, kes on geneetiliselt lähedasemad, avaldub see tunnus sagedamini kui teise-ja kolmanda astme sugulastel, kes on geneetiliselt heterogeensemad. Kvantitatiivsete tunnuste analüüs Looduslikes populatsioonides on harva leida diskreetseid (kvalitatiivselt erinevaid) fenotüübilisi klasse. Enamasti täheldame organismide pidevat muutlikkust uuritavate tunnuste osas. Selline muutlikkus on kvantitatiivne. Esimene samm komplekssete tunnuste analüüsimisel ongi katse kirjeldada neid kvantitatiivselt. Et seda teha, võetakse populatsioonist juhuslikud esindajad ning nende analüüsist saadud
annaabi.ee 
