· Aromaatsed halogeeniühendeid kasutatakse lahustitena · Polüklorodifenüülid on kuumuskindlad ja raskestisüttivad vedelikud (püsivad). (teratogeenne mõju, HIV sarnane). Paiskaad prügipõletustehased ja tööstused. · Tüüpilised reaktsioonid: alküünimine(A+RCI=C6H5R+HCl), halogeenimine(A+Cl- Cl=C6H5Cl+HCl), nitreerimine(A+HONO2=C6H5NO2+H2O). · Heterotsüklilised on need, mis sidaldavad tsükli koosseisus heteroaatomeid. (sarnased atsüklilistega) · Püridiin-värvuseta, mürgine, ebameeldiva lõhnaga vedelik (kivisöetõrvas) · Pürrool-omapärase lõhnaga vedelik, oksüdeerub õhu käes, puuduvad aluselised omadused. Lämmastikku sisaldavad heterotsüklid esinevad alkaloidides. nikotiin. · Morfiin- tugev valuvaigisti, tekitab sõltuvust · Kofeiin-ergutav · Looduses porfiini asendusderivaadid: porfüriinid-heem(Fe), klorofüllid(Mg).
Alkoholide ja amiinide happelised omadused- leelisteda reageerivad ägedalt;võivad süttida;metalliga reageerides eralduv H:väga nõrgad happed;moodustab soolasid: ETANOOL- C2H5OH-piiritus;eteeni katalüütilisel hüdraatimisel ja sahhariidide kääritamisel;alkohoolsed joogid ja desinfitseerivad tooted;vähe mürgine METANOOL- CH3OH-puupiiritus:puidu uutimine ja süsinikoksiidi redetseerimisel katalüsaatorite abil;lahustite koostis osa; surmavalt mürgine funktsionaalsed rühmad-heteroaatomeid sisaldav rühm(ka C,N,O või Hal), mis on seotud tüveühendi ahelasse;
Keemia iseseisev töö. Kairi Kangro MTT2 Morfiin, kofeiin heterotsüklilised ühendid Heterotsüklilised ühendid Heterotsüklilised ühendid on sellised tsüklilised orgaanilised ühendid, mille tsüklis on peale süsiniku aatomiteveel teiste elementide aatomeid, nn heteroaatomeid, üks või enam. Heterotsüklilised ühendid liigitatakse tsükli suuruse jaheteroaatomite järgi. Tuntakse 3-, 4-, 5, 6- ja enamalülilisi ning kondenseerunud heterotsükleid. H2C CH2 / O Nimetatud põhiklassid jaotatakse nendes esinevate funktsionaalsete rühmade järgi alaklassideks, näiteks alifaatsed alkoholid (funktsionaalne rühm OH), alifaatsed amiinid (funktsionaalne rühm NH2) heterotsüklilised karboksüülhapped (funktsionaalne rühm COOH) jne.
nukleofiilne asendus- asendus, mille tulemusena elektrofiilse tsentri juures üks nukleofiilne rühm asendub teisega. alkoksiidioon- alkoholi kui happe anioon. freoonid- klorofluoroalkaan. pestitsiidid-haigustekitajate, taimekahjurite või umbrohtude tõrjeks kasutatav mürkkemikaal. alkohol- orgaaniline ühend, mille tetraeedrilise süsiniku aatomi juures on üks vesinik asendatud hüdroksüülrühmaga (-- OH). alkoholaat- alkoholi kui happe sool. funktsionaalne rühm- heteroaatomeid (ka C,N,O või Hal) sisaldav rühm, mis on seotud tüviühendi ahelaga. eeter- orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R.
I. PAH Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH-id) koosnevad üksteisega liitunud benseenituumadest, mis ei sisalda heteroaatomeid ega asendusrühmi. PAHide hulka kuulub üle saja ühendi, mis erinevad üksteisest benseenituumade arvu ja asetuse poolest molekulis. Keskkonnas ja toidus kasutatakse indikaatorainena PAH-ide üldise sisalduse hindamiseks enamasti benso(a)püreeni, sest on leitud, et see ühend on kantserogeen, seda leidub paljudes toiduainetes ja see on lihtsalt analüüsitav. II. Kasutusalad PAH-e kasutatakse värvide, plastiku valmistamisel, orgaanilistes pooljuhtides, insektsiidi ja fungitsiidina,
gaaskeevituseks. Etüüni segu õhu või hapnikuga on väga plahvatusohtlik. 5. Kaksikside üks side+ üks side. 6. Kolmikside üks side+ kaks sidet. 7. Aromaatne ring e. aromaatne tuum aromaatses tuumas on tervet tsüklit (tuuma) hõlmav ühine elektronide pilv (vt joonist). Aromaatne ring on tasapinnaline. 8. Heterotsüklilised ühendid kui aromaatses ringis on peale süsinike ja vesinike veel ka teisi aatomeid (heteroaatomeid). 9. Arüülrühm areenist moodustunud asendusrühm. 10. Fenüül benseenist moodustunud asendusrühm. 11. Monomeer väikese molekulmassiga aine, millest saadakse polümeere. 12. Polümeer ühe või mitme monomeeri molekulide liitumisel tekkinud suure molekulmassiga aine. 13. Lühendid nime algul orto (1,2-isomeerid) meta (1,3-isomeerid) para (1,4-isomeerid) BENSEEN · füüsikalised omadused: värvitu, iseloomuliku lõhnaga (mürgine!), vees lahustamatu, on ise
86) Polükondensatsioon - kõrgmolekulaarse ühendi moodustumine, mis kulgeb mitmefunktsionaalsete ühendite omavahelise reageerimisel vee eraldumisega. 87) Isomeeria - on nähtus, mille korral mitmel ainel on ühesugune koostis, kuid erinev ehitus (struktuur) ja seetõttu ka erinevad omadused. 88) Isomeer - ühesuguse koostise(summaarse valemiga), aga erineva struktuuriga(ehitusega)aine. 89) Funktsionaalrühm - heteroaatomeid sisaldav rühm, mis on seotud tüviühendi ahelaga. 90) !!!Hüdrogeenimine - on vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus. 91) Tugev elektrolüüt - elektrolüüt, mis vesilahuses jaguneb täielikult ioonideks, tugevad elektrolüüdid on soolad, tugevad happed ja alused(leelised). 92) Nõrk elektrolüüt - polaarne aine, mis vesilahuses osaliselt jaguneb ioonideks , nõrgad elektolüüdid on eelkõige nõrgad happed ja nõrgad alused.
113. kolmikside side, mis koosneb kolmest samale poole suunatud üksiksidemest. 114. aromaatne side 115. aromaatne tsükkel orgaaniliste ühendite struktuurielement, mille tunnuseks on tasandilistest aatomitest koosnev tsükkel ning ühistunud pii- elektronpiv. 116. aromaatne ühend orgaaniline ühend, mille molekulis sisaldub aromaatne tsükkel. 117. radikaal osake, millal on paardumata elektron 118. funktsionaalne rühm heteroaatomeid (ka c,N,O või hal) sisaldav rühm, mis on seotud tüviühendi ahelaga. 119. elekrofiil ühend, v osake, millal on elektrofiilne tsenter 120. elektrofiilne tsenter aatom, millelon tühi v osaliselt täitmata orbitaal ning pos laeng või osalaeng 121. nukelofiil ühend v osake, millel on nukleofiilne tsenter 122. nukleofiilne tsenter aatom,millel on vaba v osaliselt vaba elektronpaar ning negatiivne laeng v osalaeng
Monosahhariidid polühüdroksükarbonüülühendid, milles on tavaliselt 5-6 süsinikku, moodustavad tsüklilisi sisemolekulaarseid poolatsetaale. (C6H12O6 - glükoos) Oligosahhariidid tekivad 2-10 monosahhariidi jäägi ühinemisel (C12H22O11 sahharoos) Polüsahhariidid kõrgmolekulaarse ühendid, milles on omavahel seotud väga palju monosahhariidide jääke. Nt: (C6H10O5)n tärklis, tselluloos Heterotsüklilised ühendid sisaldavad tsükli koostises heteroaatomeid (N, O jt) Isomeeria nähtus, mille korral mitmel ainel on ühesugune koostis, kuid erinev ehitus(struktuur) ja seetõttu ka eirnevad omadused. Ahelaisomeeria süsinikahela kuju on erinev Asendiisomeeria kordsed sidemed või funktsionaalrühmad paiknevad ühesuguse süsinike arvu ja paigutusega süsinikahela korral erinevalt Funktsiooniisomeeria ainetel on erinevad funktsionaalrühmad Stereoisomeeria aatomid molekulides on seotud ühtmoodi, kuid erinev ruumiline paigutus
PAH-ide iselooomustus Tartu 2012 Ainete ehitus ja omadused Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud ehk polüaromaatsed süsivesinikud (lühendina PAH-id) on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad üksteisega liitunud benseenituumi ning ei sisalda heteroaatomeid ega ka asendusrühmi. PAH leidub looduslikult keskkonnas, kuid need võivad olla ka inimtekkelised. Oma kõige puhtamal kujul on PAH-id on tugevad ja värv võib varjeeruda värvitust kuni valgeni või kahvatust kollakasroheliseni
Selle teooria järgi nafta tekkeprotsess jätkub. Nafta elementkoostis: C - 82 %...87 % H - 11 %...14,5 % S - 0,01 %...6,0 % (harva kuni 8 %) O - 0,05 %...0,35 % (harva kuni 1,2 %) N - 0,0001 %..1,80 % Kokku leidub naftas üle 50 elemendi: vanaadiumi (10-5%...10-2 %), niklit (10-4 %...10-3 %), kloori (jälgedest kuni 2 10-2 %) jt. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust ja vesinikust; väävlit, hapnikku ja lämmastikku (heteroaatomeid) kokku 1 %...12 %. Peamine osa vedelkütustest ja määrdeainetest toodetakse kaasajal naftast. Alternatiivkütuste- biodiisli ja piiritusbensiinide ning taimeõlide baasil valmistatud määrdeainete kasutamine on siiani piiratud. Alternatiivsete sünteetiliste reaktiivkütuste tööstuslikud tootmise tehnoloogiad on väljatöötamisel. Söe baasil alternatiivse sünteetilise reaktiivkütuse tööstuslik tootmise tehnoloogia on Lõuna-Aafrika
Benseeni struktuuri kujutamisel on mitu võimalust. Kõige rohkem kasutatakse esimest ja viimast varianti. · Aromaatne ring e. aromaatne tuum aromaatses tuumas on tervet tsüklit (tuuma) hõlmav ühine elektronide pilv (vt joonist). Aromaatne ring on tasapinnaline. · Heterotsüklilised ühendid kui aromaatses ringis on peale süsinike ja vesinike veel ka teisi aatomeid (heteroaatomeid). · Areenid aromaatsete ühendite üldnimetus. · Arüülrühm areenist moodustunud asendusrühm. · Fenüül benseenist moodustunud asendusrühm. 2. Nimetamine Näiteid aromaatsete ühendite nimetamisest: 1,2dimetüülbenseen 1,3dimetüülbenseen 1,4dimetüülbenseen 1,3diklorobenseen 1,3,5triklorobenseen hüdroksübenseen metüülbenseen
Benseeni struktuuri kujutamisel on mitu võimalust. Kõige rohkem kasutatakse esimest ja viimast varianti. · Aromaatne ring e. aromaatne tuum aromaatses tuumas on tervet tsüklit (tuuma) hõlmav ühine elektronide pilv (vt joonist). Aromaatne ring on tasapinnaline. · Heterotsüklilised ühendid kui aromaatses ringis on peale süsinike ja vesinike veel ka teisi aatomeid (heteroaatomeid). · Areenid aromaatsete ühendite üldnimetus. · Arüülrühm areenist moodustunud asendusrühm. · Fenüül benseenist moodustunud asendusrühm. 2. Nimetamine Näiteid aromaatsete ühendite nimetamisest: 1,2dimetüülbenseen 1,3dimetüülbenseen 1,4dimetüülbenseen 1,3diklorobenseen 1,3,5triklorobenseen hüdroksübenseen metüülbenseen
Benseeni struktuuri kujutamisel on mitu võimalust. Kõige rohkem kasutatakse esimest ja viimast varianti. · Aromaatne ring e. aromaatne tuum aromaatses tuumas on tervet tsüklit (tuuma) hõlmav ühine elektronide pilv (vt joonist). Aromaatne ring on tasapinnaline. · Heterotsüklilised ühendid kui aromaatses ringis on peale süsinike ja vesinike veel ka teisi aatomeid (heteroaatomeid). · Areenid aromaatsete ühendite üldnimetus. · Arüülrühm areenist moodustunud asendusrühm. · Fenüül benseenist moodustunud asendusrühm. 2. Nimetamine Näiteid aromaatsete ühendite nimetamisest: 1,2dimetüülbenseen 1,3dimetüülbenseen 1,4dimetüülbenseen 1,3diklorobenseen 1,3,5triklorobenseen hüdroksübenseen metüülbenseen
erinevust orgaaniliste ja anorgaaniliste ühendite vahel. Kuna süsinkuühendite arv ületab mitmekordselt teiste elementide ühendite arvu, on otstarbekas vaadelda neid eraldi keemiaharu raames. Süsinikuühendeid on sellepärast palju, et süsiniku aatomid võivad ühendites olla omavahel seaotud, moodustades lineaarseid või hargnenud ahelaid või tsükleid(suletud ring). Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsiniku ja vesinku aatomitest, kui võivad sisaldada ka heteroaatomeid: hapniku, lämmastiku, halogeene ja teisi elemente. Orgaanilise keemia põhieesmärk on inimkonnale vajalike orgaaniliste ühendite saamine see on süntees või eraldamine looduslikust materjalist ning nende ühendite omaduste ja kasutusvõimaluste kindlakstegemine. Seda põhieesmärki toetavad vältimatult tegevused nagu orgaaniliste ühendite struktuuri määramine, analüüsi ja puhastamismeetodite väljatöötamine, aga ka teoreetilise orgaanilise keemia arendamine
narkolaaniga, mis on ka O-H hape. Viimases on kolm Br, mis elektronide äratõmbamise (- I) efekti tõttu (vt. skeemi) oluliselt stabiliseerivad vastavat aniooni, s.t. narkolaan on tuge- vam hape kui kolamiin. Brønstedi-Lowry teooria järgi peab alus omama kas vaba elektronpaari või kaksiksideme π-elektrone kovalentse sideme moodustamiseks prootoniga. Sellele tingimusele vastavad kaks orgaaniliste ühendite gruppi: p-alused: orgaanilised ühendid, mis sisaldavad vaba elektronpaariga heteroaatomeid (O,N,S jt.) ja saavad seetõttu oma p-elektrone ära anda kovalentse sideme moodustamiseks. Sõl- tuvalt prootonit siduvast heteroaatomist alustsentris eristatakse: ammoonium-, oksooni- um-, sulfooniumaluseid; π-alused: orgaanilised ühendid, mille prooton-siduvaks alustsentriks on kaksiksideme π- elektronid: alkeenid, alkadieenid jne. π-aluste aluselisus on suhteliselt madal, kuna prootoni sidumine alustsentriga toimub pärast π-kompleksi teket, s.o. pärast π-
annaabi.ee 
