Preisile jagati suurem osa Saksamaast, täpsemalt riigi põhjaosa ja veel mõned pisemad territooriumid kaasaarvatud ka Rügeni saar. Suurbritannia omandas Küprose ja Joonia saared. Saksamaa probleemide lahenduseks oli luua riiklikult killustatud maal Saksa Liit, mis pidid takistama Saksamaa rahvuslikku ühendamist. Lõpuakt: Lõppakt, mis sisaldas kõiki eraldi lepinguid, allkirjastati 9. juunil 1815. See sisaldas: ·Venemaa sai enamuse Varssavi hertsogkonnast (Poola) ja tal lubati alles jätta Soome (mille ta annekteeris Rootsilt aastal 1809 ja hoidis kuni aastani 1917). ·Preisimaa sai kaks viiendikku Saksimaast, osa Varssavi hertsogkonnast (Poseni suurhertsogkond), Danzigi vabalinna ja Reinimaa/Vestfaali. ·38 riigi Saksa Liit loodi varasemast 360 SaksaRooma riigi osastisriigist, Austria keisri juhtimisel. Ainult osa Austria ja Preisimaa territooriumidest arvati liitu.
Prantsusmaa: Prantsusmaa oli suure koloniaalimpeeriumi omanik. Majandus ei arenenud nii kiiresti kui Euroopas. Nad vedasid palju kapitali riigist välja mitte ei jätnud kodumaise tööstuse arenguks. Peamine välisvaenlane oli Saksamaa ning selleks põhjuseks oli lüüasaamine Prantsuse-Preisi sõjas ning ühe piirkonna kaotamine. Prantsusmaa parandas suhteid Venemaa ja Inglismaaga. Saksamaa: Saksamaa oli liiduriik ja koosnes 4 kuningriigist, 6 suurhertsogkonnast, 12 hertsogkonnast ja 3 vabalinnast. Kasvas sotsiaaldemokraatide populaarsus, kes valitsustesse ei läinud. Kasvas sovinism. See väljendus väikerahvaste rõhumise suurendamises. Saksamaa üritas parandada liidusuhteid Venemaaga. Lõpuks alustati kolooniavallutusi Aafrikas ja Okeaanias ning rajati suur laevastik selle jaoks. Saksamaa kolooniavallutused viisid suhete halvenemiseni Inglismaaga. Austria-Ungari: See riik koosnes väga paljudest teiste riikide osadest. Austria keiser oli ka ungari kuningas
Sellega erines Taani valdusse sattunud Põhja Eesti alad tunduvalt Mõõgavendade ordu poolt vallutatud Lõuna Eestist kus põliselanikke valitseva klassi hulka ei integreeritud ning eestlaste osaks jäi talupoja ning sõduriamet. Eestimaa hertsogkonnas keelati ka orjapidamine samas kui Lõuna Eestis toimus sõjavangide orjadeks müümine Saksa ordu poolt veel aastal 1411. Pärast Jüriöö ülestõusu , mis toimus aastatel 1343–1345 oli Taani sunnitud Eestimaa hertsogkonnast loobuma ning see müüdi umbes nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marka) eest Saksa Ordule kes võttis 4 territooriumi ametlikult üle 1. novembril 1346. Kuni Liivi sõjani jäi endine Eestimaa hertsogkond Tallinna komtuuri hallata. 1.2 Liivi orduriik Liivi orduriik, Mõõgavendade ordu õigusjärglane, oli eestlaste muistse vabadusvõitluse järel Vana-Liivimaa sõjaliselt võimsaim ja suurim riik
iseloomulikud koalitsioonivalitsused. · Saksa keisririik oli noor riik Euroopas, sest ta loodi alles 1871.a. Varem oli Saksamaa koosnenud mitmekümnest väikeriigist. Saksamaa ühinemiseliikumine algas 19.sajani I poolel ja selle viis lõpule Preisimaa alistades omavahelises sõjas Prantsusmaa, kes üritas takistada Saksamaa ühinemist (Prantsuse-Preisi sõda 1870-1871) · Saksamaa oli liiduriik (koosnes 4 kuningriigist; 6 suurhertsogkonnast; 12 hertsogkonnast ja 3 vabalinnast), milles domineeris Preisimaa. · Järjest kasvas sotsiaaldemokraatide populaarsus, ent valitsustesse ei lähe (erandiks Esimese MS-i aegne seinast-seina valitsus). · Seoses välispoliitika aktiviseerumisega kasvas sovinism- marurahvuslus; suurriiklik patriotism (vastandub väikerahvaste natsionalismile). Sakslaste sovinism väljendus väikerahvaste rõhumise suurendamises, eriti poolakate saksastamise katsetes ning
kaotamine. · Saksamaa vastu liitlasi otsides hakkas Prantsusmaa parandama suhteid Venemaa ja Inglismaaga. Peep Reimer 8 3.3. Saksamaa (õpik lk.28-29): · 1871.a. loodi Saksa keisririik (Preisimaa viis Prantsuse-Preisi sõja ajal 1870-1871 lõpule Saksamaa ühendamise). · Saksamaa oli liiduriik (koosnes 4 kuningriigist; 6 suurhertsogkonnast; 12 hertsogkonnast ja 3 vabalinnast), milles domineeris Preisimaa. · Keisril (Wilhelm II 1888-1918) olid laialdased volitused (näiteks määras ametisse valitsusjuhi- kantsleri); kahekojaline parlament oli suhteliselt nõrga võimuga. · Parlamendi alamkojas (Riigipäevas = Bundestagis) oli esindatud tavaliselt 10-12 parteid, seetõttu olid iseloomulikud koalitsioonivalitsused. · Valitsused on tavaliselt paremtsentristlikud.
koalitsioonivalitsused. Saksa keisririik oli noor riik Euroopas, sest ta loodi alles 1871.a. Varem oli Saksamaa koosnenud mitmekümnest väikeriigist. Saksamaa ühinemiseliikumine algas 19.sajani I poolel ja selle viis lõpule Preisimaa alistades omavahelises sõjas Prantsusmaa, kes üritas takistada Saksamaa ühinemist (Prantsuse-Preisi sõda 1870-1871) Saksamaa oli liiduriik (koosnes 4 kuningriigist; 6 suurhertsogkonnast; 12 hertsogkonnast ja 3 vabalinnast), milles domineeris Preisimaa. Järjest kasvas sotsiaaldemokraatide populaarsus, ent valitsustesse ei lähe (erandiks Esimese MS-i aegne seinast-seina valitsus). Seoses välispoliitika aktiviseerumisega kasvas sovinism- marurahvuslus; suurriiklik patriotism (vastandub väikerahvaste natsionalismile). Sakslaste sovinism väljendus väikerahvaste rõhumise suurendamises, eriti poolakate saksastamise katsetes ning
- liideti Liivimaa provintsiga erihalduspiirkonnana - Säilisid aadliprivileegid, aga lõpuks Rootsi keskvõimu tugevnemine Tulemus: - Suur-Rootsi Läänemereprovintsid/ Balti provintsid - Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa (tänapäeva Peterburi kubermang, Rootsile 1617) alad - Baltisakslastel Eesti-, Liivi- (ja Saaremaa) rüütelkonnad maapäevad, mõisad-läänistused - Kodu eestlaste etniline ala (va Setumaa) kuulus Suur-Rootsi koosseisu Läänemereprovintsidena, mis kosnes Eestimaa hertsogkonnast ja Liivimaa kindralkubermangust - Ülemere provintsides ei kehtinud Rootsi tuumikalade tsentraliseeritud ja unifitseeritud riigihaldus ega ühiskonnakorraldus (talurahvavabadus) - Rootsi kaotas alad Venemaale Põhjasõja tulemusena de iure 1721 Eesti alade geograafilis-ajalooline defineerimine uusajal: 2. 1721-1917: tänapäeva Eesti lad Vene keisririigi koosseisus: Vene Läänemere kubermangud/Balti kubermangud/Baltimaad/Balti provintsid
rootslased hakkasid järgnema neile, siis poola ratsavägi pöördus ringi ja ründasid maha raiutud 9000 rootsi sõjamäest ja rootsi väejuht. Sõda jätkus aga väiksemas mastaabis, kumbki 1609 aastal kehtestati vaherahu, kestis mõnda aega 1617 aastani. 1620 rootslaste ülemjõud, saabus taas liivimaale Gustav II Adolfiga.vallutas suure osa siinstest alades , suutis ka alistada riia linna, ja sõda lõppes 1625 alla kirjutatud lepingu kohaselt läks suurem osa üle väina hertsogkonnast rootslaste kätte. Mingit osa hakati nimetama Inflantyaks. Taas saabus mõningane rahuaeg, kuid mitte kauaks, sest jätkuvalt polnud mõlemad osapooled rahul + venemaa.Uus võimalus jõudude kokkupõrkeks ilmnes 1650 aastatel ,kaudseks ajendiks sündmused ukrainas. 1654 alustas ka venemaa sõjakäiku poola vastu. 1655 alustas sõjakäiku poola vastu ka rootsi . 3 rootsi armeed , 2 tegutsesid poola duumikteriootium , üks aga sisenes poola inflantyasse liivimaal. Hõivati suurim poola tugipunkt
annaabi.ee 
