senjöörile osutatud sõjalistest või muudest teenetest. Vasallidel oli kohus kaitsta oma senjööri valdusi rünnakute vastu, osta ta välja vangilangemise korral vaenlaselt, osalemine nõupidamistel ja kohtupidamisel jne. Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga ka suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid, kelle omanduses või valduses olid suurmaavaldused – hertsogkonnad jne. Alamaadlisse kuulusid peamiselt rüütlid, kelle valduses oli nende endi ja sõjasulaste ülalpidamiseks vajalikud väiksemad maavaldused. Inglismaal nimetati kõrgaadlikke lordideks ja alamaadlikke džentelmenideks Hispaanias grandideks Saksamaal härradeks ja rüütliteks Prantsusmaal paruniteks Suur osa Eesti- ja Liivimaa aadlikest sai aadliseisuse 16.–17. sajandil Poola ja Rootsi kuningatelt. Eestis tegutsenud seisuslikud aadlikorporatsioonid : Kuramaa rüütelkond, Liivimaa
• Põhja-Eesti, Tallinn — Rootsi • Liivi orduriik - Poola kuninga kaitse • Rahvastiku vähenemine • Üleüldine häving (purustamine, rüüstamine, põgenemine, tapmine, küüditamine) POOLA AEG LÕUNA-EESTIS • 1582 - 1629 • U 100 000 elanikku, 17.saj keskel tõus • Talude revisjon - tühjadesse taludesse setod, soomlased, rootslased • Vastureformatsioon (luterlus-katoliiklus) • Jesuiidid — kollegiumid (Tartu I kõrgkool) — trükikoda — kohaliku keele õpetamine • Hertsogkonnad — Presidentkonnad — Vojevoodkonnad RAHULEPINGUD • 1582 VENE-POOLA (JAM ZAPOLSK — LÕUNA-EESTI - POOLA) • 1583 VENE-ROOTSI (PLJUSSA — TALLINNN JA PÕHJA-EESTI - ROOTSI) • 1629 POOLA-ROOTSI (ALTMARK — MANDRI EESTI - ROOTSI • TAANI-ROOTSI (BRÖMSEBRO — KOGU EESTI - ROOTSI) • 1617 STOLBOVA RAHU • 1661 KÄRDE RAHU KULTUUR 16. SAJANDIL • Humanism, reformatsioon, renessanss • Kooliharidus, stipendiaadid • Ladina- ehk trivaalkool, tütarlastekool
·Ühendkuningriik kindlustas kontrolli Kapimaa üle LõunaAafrikas; Tobago üle; Tseiloni üle; ja mitmete muude kolooniate üle Aafrikas ja Aasias. Teised kolooniad, nagu näiteks Hollandi IdaIndia ja Martinique, tagastati eelmistele omanikele. ·Sardiinia kuningas sai tagasi Piemonte, Nizza ja Savoia ning saavutas kontrolli Genova üle (lõpetades taastatud vabariigi lühikeseks jäänud väljakuulutamise). ·Parma, Piacenza ja Guastalla hertsogkonnad anti Napoleoni naisele Marie Louisele. ·Lucca hertsogkond loodi Bourbon-Parma dünastia jaoks, kes pidi pärima Parma pärast Marie Louise surma. ·Sitsiilia kuningas Ferdinand IV Bourbon taastas kontrolli Naapoli kuningriigi üle pärast Bonaparte seatud kuningat Joachim Murat, kes toetas Napoleoni saja päeva ajal ja algatas Naapoli sõda rünnates Austriat. ·Orjakaubandus mõisteti hukka.
Taani püüdis säilitada oma neutraalsust ka Napoleoni sõdade ajal. Kopenhaageni pommitamine ning Taani laevastiku röövimine inglaste poolt viisid maa aga sõtta Napoleoni poolel. Sõda lõppes Taanile kaotusega ning 1814 oldi sunnitud loovutama Norra Rootsi kuninga võimu alla. Riik oli sisuliselt pankrotis. 19. sajandi esimesel poolel tugevnes nii Taani kui ka Saksa rahvuslus. Sellega seoses tekkisid probleemid Schleswigi ning Holsteini hertsogkondade saksakeelse elanikkonnaga. Hertsogkonnad ei kuulunud küll Taani kuningriigi koosseisu, aga Taani kuningas oli Schleswigi ja Holsteini hertsog. Järgnes Esimene Schleswigi sõda 18481851, mis sisuliselt säilitas eelneva seisu. Aastal 1849 võeti vastu esimene Taani põhiseadus, millega maast sai konstitutsiooniline monarhia. Aastal 1847 valmis KopenhaageniRoskilde raudtee, esimene praegusel Taani alal. Hilisuusaeg ja lähiajalugu
Kehtima jäid senised seadused ja maksekorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas Venemaa sisekubermangudest valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said kindralkubernerid Tallinnas ja Riias, tavaliselt olid nendel ametikohtadel välismaalased. Kindralkubernerid täitsid sageli oma sõjalisi kohustusi ning nii jäid valitsemisohjad kohaliku aadli hulgast määratud valitsusnõuniku kätte. Ametlikult eksisteerisid Eesti- ja Liivimaa hertsogkonnad. Aadli omavalitsust teostasid Eesti-, Liivi- ja Saaremaal rüütelkonnad. Rüütelkondade oma valitsuslik võim põimus tihedalt provintsivõimuga. Aadel tegi valitsemisotsuseid Maapäeval (Landtag). Maapäeva otsused fikseeriti maapäevaretsessis. Maapäevade vaheajal juhtis rüütelkonda maanõunike kolleegium. Jäi püsima Rootsi-aegne kroonuametkond. Kuberneridel oli kõrgem kohtuvõim. Kubermangu asjaajamine käis läbi kantselei, teine suurem ametkond
1. Euroopa poliitiline kaart keskajal. Millised muutused toimusid 11-15. s poliitilisel kaardil Pürenee ps, Balkani ps, Põhja-Euroopas, kuidas muutus Inglismaa territoorium. Millised olid suurimad linnad Euroopas? Millised olid vanimad ülikoolid? Millised protestantlikud riigid tekkisid reformatsiooni tulemusel? 13.sajand: Inglsmaa- kuningriik, Britisaared + saared Pr (Normandia, Britannia). Prantsusmaa- kuningriik, domeen väike, hertsogkonnad, nõrk riik. Hispaania- 2 tugevat riiki Kastiilia ja Argoon (suur osa Pürenee ps) Cordoba. Saksamaa- 10.saj tekkis Saksa-Rooma keisririik (lagunendu Frangiriik) tänapäeva Saksa, austria, sveitsi, P-Itaalia. Rajaja Otto I. Paavstiriik- Itaalia keskosa, tugines Saksa-Rooma keisrite sõjalisele kaitsele. Poola- üks suurim Ida-Eur, katoliiklik. Põhjamaad- 11.saj iseseisvad kun Taani, Norra, Rootsi. Baltirahvad- ristisõda, väiksed riigid, suurim Liivi orduriik
Andekas helilooja toob ,,rahva vaimu" muusikalise olemuse päevavalgele ja vormib sellest kunstiteose. ,,Rahva vaimu" idee ühines 19. sajandil poliitilise rahvuslikkuse ideega. Poliitiline rahvuslikkus tähendas esmajoones seda, et kodanik peab olema kõigepealt lojaalne rahvusele, mitte usule, klassile või valitsevale dünastiale. Saksamaal, mis koosnes kuni 1871. aastani iseseisvatest vürstiriikidest kuningriigid nagu Preisi (Berliin), Saksi (Dresden)ja Baieri (München), hertsogkonnad jne. -- kujunes see mõte 19. sajandi alguses Napoleoni vastu võideldes ja oli killustatud maal ka edasi väga oluline, näit 1848.-1849. aasta revolutsioonilaines. Rahvusliku muusika idee tekkimisel on niisiis oluline poliitiline olukord, mil tekib vajadus teadvustada ja kindlustada oma rahvuslik identiteet muusikas sageli just siis, kui a) rahvus on teel iseseisvusele; b) mahasurutud, ähvardatud; c) teel ühendamisele (Saksamaa 19. sajandil), või d) alles noor rahvusriik (Eesti 1920
keskvõimu tugevnemisega, seetõttu andis Birger Jarl oma poegadele ametid: Magnusele Svea hertsogkonna, Erik sai piiskopiks. Nii koondus riigivõim ühe perekonna kätte. Birger Jarli ajal alustati Stockholmi linna väljaarendamist. Kuna soodustati teiste maade kaupmeeste tulekut Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel. Birger Jarl hoidis ka häid suhteid paavstiga. 1319 loodi Rootsi aadlike esinduskogu Riksråd BirerBrosa-FolkeFolkunid-provintsiseadustik-kohtukord-Folkunidtroon-BirgerJa rl-hertsogkonnad-Stockholm-paavstigahästi-kaubandus Magnus VII Eriksson (valitses 1319-1364)Oli troonile asudes 3 aastane. 1319 päris oma vanaisalt Norra trooni. 1323 lõppes sõda Novgorodiga.1332 hakkas ta iseseisvalt valitsema.Ostis Taanilt Skåne jt alasid. 1343 andis Norra trooni oma pojale. 1350 andis välja tervet riiki hõlmava maaseaduste kogu, mille järgi kuningas on aadlike poolt valitav ,tõsteti Riksråd' i osakaalu.1359-1360 kaotas Taanile Skåne ja Gotlandi. Ta poeg,
Starostid ei allunud mitte vaievootidele vaid otse riia asehaldurile ja tema vahendusel poola kuningale, ja need olid need kes haldushaldurid. Endistele vasallidele , reserveeritud üsna olulised õigused, mis tulenesid sellest samas lepinguga kaasaskäinud Sigismund II Augusti privileegidega.Nende hulgas oli oluline ennekõike see et vana-liivimaal säilis senine saksa õigussüsteem ja siisnne aadlikkond kes omas rolli asjade juhtimistel , küll hakkasid kooskäima üleväina hertsogkonnad aadlimaapäevad. Maapäev poolapäeraselt Seimik., kohaliku aadli esindajatest koosnes. Lisaks aadlile võisid saata seinikule oma esindajad ka suuremad linnad.Riia, võnnu ,pärnu ja tartu. Seimikud vüiasid arutada kõikide küsimuste üle mida kuningas oli esitanud seimikule, seimikud said arutada ka kohapealseid probleeme ja teha lahendamiseks kuningale ja üleriiklikule seimile ettepanekuid. Roll oli neil suur,
annaabi.ee 
