Asutati 4.aprillil 1949a.Kõrgeim organ on Põhja Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär Anders Fogh Rasmerssin eelmine oli Jaap De Hoop Scheffer. 2010 toimus tallinnas Nato mitteametlik välisministrite kohtumine. Sinna kuulub 28 riiki. Peakorter Brüsselis. Tegevus alad: sõjaline-poliitiline liit, rahastab kultuuripärandi kaitse programme ja teadusuuringuid,kriiside ohjamine,rahuvalve väljaspool oma liikmes maade territooriumil.Rahumisioonid: Iraak,Kosovo,Afganistan,Bosnia ja Hertsegovinas. Hoidub jõuga ähvardamast.Ei ole oma sõjaväge, väeüksused moodustavad liikmesriikide relvaüksustest. Kollektiivne enesekaitse põhimõte-relvastatud kallaletung ühele liikmele käsitatakse kallaletungina kõigile lepinguosalistele, lubatud relvajõu kasutamine.Oluline treeningu juures psühholoogiline ettevalmistamine. üleeuroopaline,oluliseks funktsiooniks on ühendada Euroopat, suhteid hoitakse ka venemaaga, et vähendada rahvusvahelist vastasseisu.
NATO- Vene alaline ühisnõukogu ja NATO- Ukraina komisjon loodi julgeoleku küsimusi puudutavate regulaarsete konsultatsioonide ja arutelude soodustamiseks. Kohtumistel arutatud küsimused ulatuvad rahuvalvest Balkanil, kriiside lahendamisest ja massihävitusrelvade leviku pidurdamisest kaitsealaste muudatuste, keskkonnakaitse ja tsiviilhädaabi planeerimiseni. Nii Venemaa, kui Ukraina koos teiste partnerriikidega on osalenud NATO rahuvalve missionides Bosnias ja Hertsegovinas. Aastal 1999 peatas Vene Föderatsioon oma osaluse NATO- Vene alalises ühisnõukogus seoses teravate erimeelsustega NATO ostuste osas tegutseda sõjaliselt humanitaarkatastroofi vältimiseks Kosovos. Kui siiski pärast kriisi lõppemist nõusus Venemaa andma vägesid Kosovo rahvusvaheliste relvajõudude koosseisu. Panuse on andnud ka Ukraina 9 relvajõud
Ka Eesti kuulub OSCE liikmesmaade hulka. Erinevalt NATO-st pole OSCE käsutuses sõjalisi üksusi. See organisatsioon püüab konflikte ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktitagajärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele. OSCE saadab konfliktiohtlikesse piirkondadesse oma missioone, kes aitavad hoida vaenutsevaid pooli lahus ning taastada normaalset elukorraldust. 2004. aastal tegutsesid OSCE missioonid 16 riigis, sealhulgas Bosnia-Hertsegovinas, Kosovos, Horvaatias, Moldovas, Gruusias, Kõrgõzstanis. 1990. aastatel töötasid OSCE missioonid ka Eestis ja Lätis, et jälgida venekeelse vähemuse olukorda pärast riikide taasiseseisvumist ning Eesti ja Läti kodakondsuse taastamist. Riigist, kus olukord on normaliseerunud ja inimõigused tagatud, viiakse OSCE missioon ära. Nii on ka Eestist missioon lahkunud, selle asemel töötab Eesti valitsuse juures OSCE esindaja, kes tegeleb Nõukogude sõjaväepensionäride inimõigustega.
annaabi.ee 
