Portugal: Lissabon Saksamaa: Berliin Belgia: Brüssel Suur Britannia: London Tsehhi: Praha Poola: Varssavi Iirimaa: Dublin Luksemburg: Luxemburgh Slovakkia: Bratislava Sloveenia: Ljubljana Küpros: Nikosia Kreeka: Ateena Austria: Viin Prantsusmaa: Pariis Taani: Kopenhaagen Ungari: Budapest Bulgaaria: Sofia Norra: Oslo Sveits: Bern Island: Reykjavik Valgevene: Minsk Moldova: Chisinau Albaania: Tirana Makedoonia: Skopje Türgi: Ankara Serbia: Belgrad Horvaatia: Zagreb Bosnia ja Hertsegovina: Sarajevo Montenegro: Podgorica Kosovo: Pristina Andorra: La Vella Lichtenstein: Vaduz San Marino: San Marino Monaco: Monaco Vatikan: Vatikan
ei sõltuks majandusteguritest. * Kuulsamad näites NSVL ja saksamaa * ajaloolises mastaabis kyllalt noor reziim. * võimule tullakse rahulikult, seda hoitakse aga terroriga. SS, KGB, SA. RIIK. TEKKEPÕHJUSED. *Kandub tagasi aastatuhandeid. -Tsivilisatsioonide lätted(inimarengu üks kõrgemaid ja pikemaid etappe) -Inimkonna areng. *Riigid võisid tekkida mitmetelpõhjustel -sõdade tagajärgjel. -Vastastikkusel kokkuleppel.(Bosnia Hertsegovina, Tsehhoslovakkia, Poola) -Kaitsta eraomandust. *Esimesed riigid tekkisid suurte jõgede äärde. TEKKE EELDUSED *Kirja tundmine-kirjaoskus *Arenenud majandus *Metallitöötlemisoskused *Kaubandus *Väljakujunenud klassid DEFINITSIOON *riik on inimühiskonna organisatsioon, *mida yhendab valitsus, riigipea, distsipliini kindlustacvad seadused, politsei. *Riigiasju korraldavad ametnikud, riiki kaitseb sõjavägi. *Seaduserikkujaid karistab kohus ja neid võidakse hoida vanglates.
Marokos oli ülestõus, prantslased surusid selle maha, prantslased hõivasid suure osa Marokost. Prantsusmaa sai maroko enda kaitse alla. Saksamaale anti osa Prantsuse kongost.Bosnia kriis Vallandus 1908.a. Bosnia ja Hertsegoviina olid vastavalt Berliini kongressi otsusel jäänud Türgi koosseisu, kuid tegelikult allutati provints AustriaUngarile.Sisemised pinged süvenesid.AustriaUngari püüdis probleeme lahendada jõuga. 1908.oktoobris kuulutati Bosnia ja Hertsegovina liidetuks AustriaUngariga. Tekkis välispoliitiline kriis. Tripoli sõda Itaalia viis ellu oma ammuse vallutusplaani hõivates Aafrika põhjaosas Türgi võimu all asuvad Tripolitaania ja Kürenaika. Türgi ei suutnud oma viimaseid Aafrika provintse kaitsta.1913. hakati neid alasid nimetama Liibüaks. I Balkani sõdaPuhkes 1912.a. Toimus Serbia, Bulgaaria, Montenegro ja Türgi vahel.Türgi kaotas kõik valdused Balkanil ja osa idatraakiast.
Neid manöövreid pidi vaatama tulema Herts-Hertsog Franz Ferdinand. Serbl otsustasid kätte maksta - korral atentaat FF-le. Seda ette valm salaorg "Must Käsi" ja "Mlada Bosnia". Täideviijateks kaks gümnasisti Gabrinovic ja Princip. Serbia valitsus sai teda, tahtis ära hoida, hoiatas A-U-t. A-U lükkas hoiatuse tagasi. "Musta käe" hulka kuulus ka salaluure ülem, said poisid siiski valedok-dega üle piiri. Varustus olid pommid ja paar revolvrit. FF pidi saabuma Bosnia- Hertsegovina Peal Sarajevos. Visiit oli 28 juuni. Kui FF saabus siis tuli Gabrinovic ja viskas pommid, kuid mööda- võeti kinni- Princip põg. FF muutis omakäeliselt marsruuti ja läks haiglasse ihuk vaatama, kuid nad eksisid ja sattusid tupiktänavasse. Autoj läks teed küs aga samal ajal oli samas kohas Princip kes siis lasi ühe revolvri tühjaks- 3 kuuli mööda, 2 kuuli abikaasale- suri kohapeal ja üks FF südamesse, suri teel haiglasse. A-U ultimaatum- alguses peale atentaati ei juhtunud
4) Kolmiklepinguga ühines 1874 ka Itaalia. Itaalial olid ka halvad suhted Prantsusmaaga. See liitpüsis niikaua kuni tekkis I rahvusvaheline kriis. Balkani kriis 1875-1878. Balkani kriis likvideeris lõdva kaitseliidu. Otsustav oli Türgi sõda (1877-78), Venemaa tahtis Balkani slaave Türgi mõjusfäärist lahti saada. Venemaa pidas Austria-Ungari ja Saksamaaga läbirääkimisi, Austria-Ungari oli nõus sõja alustamisega juhul kui saab endale Bosnia ja Hertsegovina. Kutsutakse probleemide ennetamiseks kokku Berliini konverents 1878, seal aga läks teisiti, Venemaa mõju kärbitakse ja ta kaotab oma võidu viljad Venemaa lahkub kolmikliidust. Bismarcki II liit 1879-1887 Nüüd ta võtab esimeseks liitlaseks Austria-Ungari. Selline lähenemine tundub Vilhelm I jaoks kuulmatu, kes peab peamiseks liitlaseks just Venemaad. 1) Austria-Ungari ja Saksamaa liiduleping 1879. Pikendatult kehtib ka veel 1914
majandusarengule ja moderniseerimisele paremini kui demokraatia. Mitmed teisedki Kagu-Aasia liidrid Singapuris, Malaisias, Hiina Rahvavabariigis ja mujal vidavad, et eriti ksikisiku inimiguste kohalt ei nua moderniseerimine L ne demokraatia mudeli jrgimist. Maailm jääbki lõhestatuks Tulevased kokkupõrked on kultuurilised ja, nagu Huntington postuleerib, hakkavad puhkema just tsivilisatsioonide piiridel. Tsetseenia, Bosnia-Hertsegovina, ka Ida-Timori ja eriti Kosovo kriisis ilmnenud usulised-kultuurilised elik tsivilisatsioonilised vastuolud pakuvad tugevat empiirilist tõestust. Sellest ka Huntingtoni raamatu sõnum kujunevale maailmale. Läänel ei tule mitte ainult üle saada oma upsakast universalistlikust hoiakust, et Lääne tsivilisatsioon ongi Tsivilisatsioon suure algustähega. Tuleb ka mõista, et tsivilisatsioonilised erinevused on fundamentaalsed ja nendega mittearvestamine
5) 4) varjatud cessio: a) ost-müük - Venemaa müüs 1867.a. Alaska poolsaare USA-le; b) rent - Jaapan rentis Hiinalt Liaotungi poolsaare (selle "lõi üle" Venemaa), Saksamaa rentis Hiinalt Kia-Tšao sadama; c) pant - Rootsi pantis 1803.a. temale kuuluva Vismari linna 100-ks aastaks Mecklenburgile, kuid ei saanudki enam linna tagasi; d) valitsemiseks saamine - endised Türgi provintsid Bosnia ning Hertsegovina anti 1878.a. Berliini kongressi otsuse kohaselt Austria-Ungarile "valitsemiseks ja valdamiseks" täieliku ülemvõimu teostamise õigusega. Austria-Ungari kuulutas 1908.a. aprillis selle ala aga annekteerituks; e) tingimisi üleandmine - Küprose saar anti Suurbritanniale tingimusega, kuid viimane kustutas tingimuse 1923.a. ning kuulutas saare inkorporeerituks. § 3. MANDAAT JA HOOLDUS
annaabi.ee 
