aastal Tartus, ametliku nimetusega ,,Liivimaa Talurahva Pärisorjusest Vabastamise 50. aasta Juubeli- ja Tänulaulupidu". Esimene laulupidu kujunes tegelikult ka esimeseks rahvuslikuks suurettevõtteks. Tekkis üldine rahvuslik liikumine, mis loomulikult haaras ka eesti akadeemilise nooruse hinge. Läbi aegade on eesti muusika tugevaim ja värvikaim valdkond olnud koorilaul ja koorikultuur tervikuna. 18. sajandi lõpukümnenditel oli Eestisse jõudnud herrnhuutlaste ehk vennastekoguduste liikumine. Vennastekoguduste tegevuses oli olulisel kohal ühislaulmine. Lauldi vaimulikke laule, mis olid vendade poolt eelkõige Saksamaal kirjutatud, ja kirikulaule, mis tõi kaasa hoopis teistsuguse laulutraditsiooni. Koos vaimuliku äratustegevusega kaasnes vennastekoguduste liikumises põlgus ja vaen vanade regivärsiliste rahvalaulude ning traditsiooniliste kommete vastu. Samal ajal
talurahvakoolile. Ka luterlikku tööeetikat peetakse eestlastele omaseks. Esimene eestikeelne raamat trükiti 1535. aastal, selleks oli Tallinna pastorite Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus (Wanradt-Koelli katekismus). 18. sajandil levis baltisakslastest valgustajate kaudu Eestis ratsionalism, hakkasid ilmuma esimesed ilmaliku sisuga rahvavalgustuslikud trükised. Linnades rajati barokkehitisi, mille üheks väljapaistavamaks näiteks on Kadrioru loss Tallinnas. Samal ajal levinud herrnhuutlaste liikumisel oli oluline osa vanade rahvausundi ning rahvakultuuri elementide väljatõrjumises ning kristluse tugevas juurdumises maarahva teadvuses. 18. sajandi teisest poolest on pärit klassitsistlikud hooned Tartu vanalinnas. Ärkamisaeg Pärisorjuse kaotamine ning 1860. aastail alanud talude päriseksostmine andis eestlastele võimaluse majanduslikuks ja kultuuriliseks edenemiseks. Kasvas eestlaste rahvaarv. Euroopas
annaabi.ee 
