Limaskesta epiteelrakkudes Peamised muutused tühisooles, kuid ka niudesooles Soole limaskesta kahjustused Soole talitlushäired Väheneb laktaasi kogus -> laktoositalumatus Inkubatsioon 12-24 h Tunnused: kõhulahtisus, dehüdratsioon, kõhnumine, väljaheited vedelad ning kollakasvalged, palavik puudub!, jäsemete värin, suust eritub venivat sülge, pulsisagedus kuni 160 lööki minutis 12. Latentsete virooside patogenees (veiste herpesviroos) Esimene paljunemine toimub nakatunud koe epiteelirakkudes. Vireemia kaudu võib põhjustada aborti ja enteriiti. Algsest nakkuskohast võib siseneda närvidesse, kust liigub regionaalganglioni neuronisse, kus algab latentsusperiood. Latentsuse võib lõpetada stress, superinfektsioon, transport, kortikosteroidide ravi. Latentsuskohas sünteesitakse uus viirus ning see liigub tagasi perifeeriasse, kus on võimeline nakatama teisi vastuvõtlikke. VEISTE HERPESVIROOS VHV-1
· Kui hobune on saanud nõuetekohase baasvaktsineerimise (2x kuuajalise vahega + 1x 6kuu pärast), siis pole aastasest vaktsineerimistsüklist pooleaastasele vaktsineerimistsüklile üleminekul vaja teha uut baasvaktsineerimist. · Varsad, kes on sündinud vaktsineeritud märast tuleks vaktsineerida pärast võõrutamist 6 8 kuu vanuselt. · Vaktsineerimata mära järglased võib vaktsineerida alates 4 elukuust. Herpesviroos /hobuste rinopneumoonia · Nendest on ohtlikum tüüp 1, mis põhjustab hingamisteede haigestumist, märade aborte tiinuse teisel poolel ja paralüüsi. Ohtlikum on paralüütiline vorm, mis põhjustab tavaliselt hobuse hukkumise. · Tüüp 4 põhjustab tavaliselt hingamisteede haigusi. · Parima tulemuse saavutamiseks oleks hea, kui kõik tallis viibivad hobused on vaktsineeritud. · Soovitav oleks kasutada vaktsiini, mis annab immuunsuse mõlema tüübi vastu.
Haigus Eestis: august 2007 Abjal, Oktoober 2007 Tallegg, on üle Eesti levinud tuvide populatsioonis. Tõrje: spetsiifiline ravi puudub. Taudi puhkemisel rakendatakse Newcastle'i haiguse tõrje eeskirja. Karantiin: järelvalvetsoon, nakatunud lindude hävitamine, desinfektsioon. Vaktsineerimine: alates 2008 on vaktsineerimine kohustuslik kõigile linnupidajatele, kes peavad üle 50 linnu. 35. Veiste nakkav rinotrahheiit Kontagioosne veiste herpesviroos. Haigusele on iseloomulik: ülemiste hingamisteede limaskesta katarraalnekrootiline põletik, vulvovaginiit, balanoprosiit, abordid, kojuktiviit, KNS taandumine. Haigusele on vastuvõtlikud kõik veisetõud. Nakkusallikaks on haiged ja haiguse läbipõdenud viirusekandjad loomad. Viirus eritub organismist: nina-ja silmaeritiste, tupe nõre ja uriini ning spermaga. Viiruse ülekandefaktoriteks on söödad, hooldusesemed, linnud ja inimesed. Nakatunud loomad jäävad
Haigus Eestis: august 2007 Abjal, Oktoober 2007 Tallegg, on üle Eesti levinud tuvide populatsioonis. Tõrje: spetsiifiline ravi puudub. Taudi puhkemisel rakendatakse Newcastle’i haiguse tõrje eeskirja. Karantiin: järelvalvetsoon, nakatunud lindude hävitamine, desinfektsioon. Vaktsineerimine: alates 2008 on vaktsineerimine kohustuslik kõigile linnupidajatele, kes peavad üle 50 linnu. 36. Veiste nakkav rinotrahheiit Kontagioosne veiste herpesviroos. Haigusele on iseloomulik: ülemiste hingamisteede limaskesta katarraalnekrootiline põletik, vulvovaginiit, balanoprosiit, abordid, kojuktiviit, KNS taandumine. Haigusele on vastuvõtlikud kõik veisetõud. Nakkusallikaks on haiged ja haiguse läbipõdenud viirusekandjad loomad. Viirus eritub organismist: nina-ja silmaeritiste, tupe nõre ja uriini ning spermaga. Viiruse ülekandefaktoriteks on söödad, hooldusesemed, linnud ja inimesed. Nakatunud loomad jäävad
Suguküpsed linnud haigestuvad sagedamini kui noorlinnud. Isaslinnud haigestuvad harvemini kui emaslinnud. · Inkubatsiooniperiood üle nelja kuu · Haigus esineb põhiliselt 14-30 nädalastel lindudel · Hari ja lokutid kahvatud, kortsunud · Isutus · Dehüdratsioon, kõhnumine · Kõhulahtisus, väljaheide rohekas · Suurenenud maks, neerud, Fabricius´e paun MAREKI HAIGUS ehk kanade neurolümfomatoos on väga kontagioosne kanade ja kalkunite herpesviroos, mis iseloomustub ägeda kulu korral lümfoidkoe rakkude proliferatsiooni tagajärjel tekkivate lümfogranuloomidega siseorganites, nahas ja lihastes, kroonilise kulu korral ( klassikaline vorm ) kesknärvisüsteemi ja suurte närvitüvede patoloogiaga, mille tagajärjel tekivad jäsemete, saba ja kaela halvatus, aga samuti silma vikerkesta depigmentatsioon ja pupilli deformatsioon. Haigusele on vastuvõtlikud kõik kanatõud ja- liinid. Kuked on võrreldes kanadega mõnevõrra resistentsemad
annaabi.ee 
