Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"herpesviridae" - 6 õppematerjali

herpesviridae - > Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond - Mareki haiguse tekitaja laadsed viirused
Viiruste jaotus
5
doc

Viiruste jaotus

SV-40 JCV ja BKV (in. Pol. V) Ph. Papillomaviridae BPV (Veiste pap. Viirus) HPV (inim. Pap. Viirus) Väikesed lineaarse dsDNA genoomiga viirused Ph. Adenoviridae G. Mastadenovirus G. Aviaadenovirus Ph. Herpesviridae: SupPh: Alphaherpesvirinae HSV-1 (Herpes simplex v.) HSV-2 VZV (varizella-zoster virus) SubPh: Betaherpesvirinae CMV (cytomegalovirus) HCMV (Human cytomegalov) SubPh: Gamaherpesvirinae G. Lymphocryptovirus EBV (Epstein-Barr virus) G

Kategooriata → Viroloogia
59 allalaadimist
Viirus
8
doc

Viirus

· Sugukond:Tektiviirused (Tectiviridae) · Sugukond:Kortikoviirused (Corticoviridae) · Sugukond:Plasmaviirused (Plasmaviridae) · Sugukond:Lipotriksviirused (Lipothrixviridae) · Sugukond:Fuselloviirused (Fuselloviridae) · Sugukond:Poksviirused (Poxviridae) · Sugukond:Iridoviirused e. vikerviirused (Iridoviridae) · Sugukond:Fükodnaviirused (Phycodnaviridae) · Sugukond:Bakuloviirused (Baculoviridae) · Sugukond:Herpesviirused (Herpesviridae) · Sugukond:Adenoviirused (Adenoviridae) · Sugukond:Papovaviirused (Papovaviridae) · Sugukond:Polüdnaviirused (Polydnaviridae) Üksikahelalised DNA-viirused: · Sugukond:Inoviirused (Inoviridae) · Sugukond:Mikroviirused (Microviridae) · Sugukond:Geminiviirused (Geminiviridae) · Sugukond:Tsirkoviirused (Circoviridae) · Sugukond:Parvoviirused (Parvoviridae · Enamik bakterite viirusi (bakteriofaagid) kuuluvad DNA-viiruste hulka

Bioloogia → Üldbioloogia
48 allalaadimist
DNA viirused
54
docx

DNA viirused

kollakad. Haiguse ägeda kulu korral lümfomatoossed muutused siseorganites - väikesed difuussed, hallikad poolläbipaistvad kolded. Dif.diagnoos – lindude leukoos (kriteeriumid leukoosi eritastamiseks – leukoos on vanematel ja välistunnuseid pole, kasvajad maksas ja põrnas). Diagnoosimine – koeproovid, nõreproovid; viiruse isoleerimine rakukultuuris või kanaembrüos, IFM, PCR, ELISA, NR antikehade määramiseks. Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond – Varicellovirus -> Liik – veiste herpesviirus-1 (BHV-1) (infektsioosse rinotrahheiidi viirus) -> Veiste infektsioosne rinotrahheiit/pustuloosne vulvovaginiit Viirus – poolsfääriline, lipiidse ümbrisega, diameetriga 150 nm, 2-ahelaline bihelikaalne DNA , paljuneb rakutuumas, intranukleaarsed eosinofiilsed inklusioonid, indutseerivad komplementisiduvaid-, neutraliseerivaid- ja pretsipiteerivaid antikehi.

Meditsiin → Nakkushaigused
17 allalaadimist
Veterinaar viroloogia eksamiks kordamine-piltidega
48
odt

Veterinaar viroloogia eksamiks kordamine (piltidega)

· Malabsorptsioon · Kurnatus · Köha · Pneumoonia · Suremus 12% VEISTE INFEKTSIOOSNE RINOTRAHHEIIT / PUSTULOOSNE VULVOVAGINIIT Põhjustaja: Herpesviridae Poolsfääriline Varicellovirus Veiste herpesviirus-1 Lipiidse ümbrisega Viirus kahjustab: Kaheahelaline DNA respiratoortrakti mukoosat, genitaaltrakti mukoosat, põhjustab süsteemset üldhaigestumist Paljuneb rakutuumas Viirus kahjustab: respiratoortrakti mukoosat

Meditsiin → Veterinaarmeditsiin
11 allalaadimist
Mikrobioloogia
39
docx

Mikrobioloogia

15x106 (reoviirused). § Nn. "+"-RNA viiruste ilma kapsiidita RNA on infektsioosne, sest see käitub kui mRNA, mille alusel sünteesitakse uute virionide ehituslikke osi. "­" RNA viiruste RNA pole infektsioosne. Klassifikatsioon § Hierarhiline klassifikatsioon (selts > sugukond > alamsugukond > perekond > liik > tüvi/tüüp). Reaalselt kasulik on klassifikatsioon vaid sugukonnast allapoole. Kõigi sugukondade lõpus on liide viridae (Poxviridae, Herpesviridae, Parvoviridae, Retroviridae). § Perekonna lõpus liide virus (Enterovirus, Rhinovirus). Klassifikatsioon alused § Klassifikatsiooni aluseks on: morfoloogia, füsikokeemilised omadused, genoom, makromolekulid, antigeensed omadused, bioloogilised omadused. § Neid omadusi kombineeritakse replikatsiooni iseärasustega. Tulemuseks on nn. Baltimore klassifikatsioon (vt. allpool). Iga viiruse replikatsioonistrateegia sõltub selle viiruse geneetilisest materjalist. Selles

Bioloogia → Mikrobioloogia
70 allalaadimist
Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum
170
pdf

Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum

ja/või verest ja liikvorist 82 Profülaktika: vaktsineerimine. Punetiste vaktsiin on kõrge efektiivsusega ja 97%-l säilib immuunsus vähemalt 15-18 aastat endeemilise haigestumuse puudumisel, mõnede uuringute andmetel tekib immuniseerimise järgselt elukestev immuunsus. Tuulerõuged HAIGUSTEKITAJA on Varizella zoster virus (VZV) Herpesviridae perekonnast Tegemist on kõrge kontagioossusega piiskinfektsiooniga, samuti on ohtlik kokkupuude villide eritisega. Esmane infektsioon esineb sagedamini varases lapseeas. Põdenutel võib esineda infektsiooni reaktivatsioon, mis avaldub vöötohatisena. Nakkusallikaks on haige inimene 1-2 päeva enne nahalööbe ilmumist kuni koorikute äralangemiseni 5-6 päeva jooksul. Nakkusallikaks võivad olla ka vöötohatisehaiged. Peiteperiood on 13-15 (max 21) päeva

Bioloogia → Bioloogia
71 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun