Sõda ja noored
saatsid ja nüüd neid unetutes öödes taas kohata soovivad. Teadmatus ning hullumine kandub
ajapikku ka lähedaste hinge, tahetakse kõigest loobuda. Mõned lepivad juba sellega, et ei näe
oma lapsuksest enam kunagi. Üha enam kisuvad hinge auke uudised ja sõnumid sõjast, sest sealt
ei tule kunagi midagi head. Neid ülistatakse kangelasteks, aga kas see läheb korda tuttavatele,
sugulastele ja sõpradele? Pole heroistlikut tunnet, vaid reedetus ja kibestumus, viha selle vastu,
kes saatis need noored mehed otse surmasuhu. Tekib küsimus: milleks seda kõike vaja? Lõppeks
see juba kiiresti, et taas näha inimest, keda nii väga koju oodatakse. Kõik on mõistnud kui tähtis
on selle inimese olemasolu.
Erich Maria Remarque-i romaanis ,,Läänerindel muutusteta" püstitab noor kahekümne
aastane sõdur küsimuse: "Mida ootavad meilt isad, kui saabub aeg, kus pole sõda? Aastate kaupa
annaabi.ee 
