Eesti keskaeg
õnnetus.
Kahe MS vahel tegeleti ajaloo ülestähendamisega. H. Kruus: „Eesti keskaja vaimus”, rääkis laostunud
Liivimaast, mis tulenes sellest, et ta oli kolonialistlik. See ei elanud kellegi südames. Ülemkiht jäi
aristokraatlikuks ja kaotas võimaluse ühtse rahva tekkeks, kultuur jäi kitsasse saksa vaimu. Ent vaim jäi edasi
(Jüriöö), mis viis Vabariigini.
Sarnased asjad ka Lätis, seal saksa-läti vahekord teravam. Seal heroiseeriti lätit eriti.
Venemaal seletati, et Eestimaa põline Vene ala. Lähtub sellest, et 13. sajandini oli Liivimaa Vene vürstide
võimu all. Toodi valeusk jne. Ivan IV üritas parandada ning õigluse tõi alles Peeter I. Maal peavad olema
loomulikud/looduslikud piirid – Läänemeri.
Nõukogude ajal, eriti 1950. aastatel, oli ajalooline side vene rahvaga eriti tugev, mis avas võimalused
sotsialistliku revolutsioonini.
Pärast 1950. aastaid leebus olukord. Lõpuks, 80
annaabi.ee 
