............................................................ .........3 3. Erinevad opiaadid..........................................................................................4 · Oopium.................................................................................... ...... 4 · Morfiin.................................................................................... .........4 · Heroiin.................................................................................... .........4 · Kodeiin.................................................................................... ...... 4 Lähte 2013 · Metadoon................................................................................. .........4 · Papaveriin........................................
heroiini süstimise korral sügav heaolu- ja õnnetunne tuimus ja vähenenud valutundlikkus kapseldunud, äraolev tunne halvenenud aja- ja ruumitaju kõnevõime halvenemine ja liigutuste aeglustumine kehafunktsioonid on pärsitud üledoseerimise korral kiiresti kulgev surmav mürgitus, tekitab hingamiselundite halvatuse Opiaadid mõjuvad inimesele erisuguselt. Näiteks heroiin tekitab tavaliselt kiirema ja tugevama kõhukuumuse kui morfiin, metadoon mõjub sisse võttes aeglasemalt ega tekita heroiini mõjuga võrreldavat kiiret joovet. Kuid eri opiaatide tekitatava joobe erisused ei ole kuigi suured ning paljudel narkomaanidel on raske vahet teha näiteks heroiinil ja morfiinil, peamiselt siis, kui need on eri kangusega. Mõju sõltub ka narkomaani kohanemusest. Opiaadijoobe kestus sõltub samuti annuse suurusest ja narkomaani kohanemusest. Joove võib
Uimastid MADIS JA LAURI Uimasti Uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis kutsub esile joobe või joobesarnase seisundi. Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõned ravimid,narkoosi-ained, vedelad lahustid, dopingained, alkohol ja tubakas. Uimastite liigitus · Üle maailma jaotatakse uimastid toime järgi kesknärvisüsteemile : ergutavad ained e. stimulandid ( amfetamiin, nikotiin, kokaiin, ecstasy jt.) kutsuvad esile meeleolu, enesekindluse ja uljuse tõusu. Meie organismi poolt toodetud erguti- dopamiin on tunduvalt nõrgema toimega. · aeglustavad ained e. depressandid (heroiin, alkohol, osad ravimid jt.) viivad organismi rahu ja lõõgastuse seisundisse. Meie organismi poolt toodetud rahusti- endorfiin on tunduvalt nõrgema toimega. · meelepetteid e. hallutsinatsioone tekitavad ained (LSD, PCP, fentsüklidiin jt.) kutsuvad ajus esile nö. "lühise"- kaob reaalsustaju, elatakse fa
PALDISKI GÜMNAASIUM HALLUTSINOGEENID JA NENDE MÕJU ORGANISMILE Referaat Juhendaja: Paldiski 2013 SISSEJUHATUS Tänapäeval kiiresti muutuvas maailmas on peaaegu,et igapäevaseks probleemiks saanud narkootikumid.Ei möödu nädalat kui uudistekanalites pole juttu narkomaanide üledoosidest, "narkopidudest" ,politsei reididest ja leidudest erinevates koolidest üle Eesti. Üha enam on sõltlasi ning narkootikumide kasutus on tõusvas joones. Eriti populaarseks on see minu arvates saanud noorte seas, kes uudishimust või kambavaimust vaevatuna proovivad erinevaid narkootilisi aineid. Arvestamata asjaoluga,et need tekitavad kergelt sõltuvust ning võivad terve nende edasise elu rikkuda. Minu arvates puudub noortel kindlameelsus öelda "EI" , kuid kindlasti on seotud veel muud põhjused ja tegurid. Selles töös teen ülevaate erinevatest hallutsinogeenidest, nende ajaloost, päritolust ning mõjust inimor
Opiaatideks nimetatakse ka morfiini derivaate. Inimkeha toodab looduslikult enda opiaadilaadseid aineid ja kasutab neid neuromediaatoritena. Nende ainete hulgas on endorfiinid, enkefaliinid ja dünorfiin, mida koos tuntakse kui endogeenseid ehk sisetekkelisi opioide. Sisetekkelised opioidid muudavad meie reaktsioone valuärritustele. Nad reguleerivad ka elutähtsaid funktsioone nagu nälg ja janu, osalevad tuju juhtimisel, immuuntegevuses ja muudes protsessides. Põhjus, miks opiaadid nagu heroiin ja morfiin meid nii tugevalt mõjutavad, on see, et need välistekkelised ained kinnituvad samadele retseptoritele nagu meie sisetekkelised opioidid. On kolme tüüpi üle kogu aju levinud retseptoreid: müü-, delta- ja kapa-retseptorid. Need retseptorid mõjutavad läbi vahendajate ioonikanalite avanemise tõenäosust, mis teatud juhtudel vähendab närvi ärritatavust. See vähenenud ärrituvus on tõenäoline opiaatide
Oopiumi tavaliselt suitsetataksegi, muidu teda võidakse manustada ka pulbrina või joogina, ka süstitakse. MORFIIN: Morfiini valmistatakse oopiumiekstraktist. Süstimiseks lisatakse lähteainele askorbiin, - sidrun- või viinhapet ning seejärel kuumutatakse - nii saadakse vajalik lahus, sest otse ta muidu vees ei lahustu. HEROIIN: Nagu morfiini lähteaine, nii ka heroiini lähteaine süstimiseks on vaja sellele lisada hapet. Sobivaks on just soolhape - nii saadakse nn. puhas heroiin e. heroiinhüdrokloriid - valge või helehall vees lahustuv pulber. Heroiini ka suitsetatakse. Suitsetamiseks mõeldud heroiin on nii pulbriline kui ka teraline. KODEIIN: Kodeiin nagu morfiingi, leiab meditsiinis kasutamist valuvaigistina, samuti on teda köharohtudes. Mõnutunde saavutamiseks e. ravimi kuritarvitamise korral peavad kogused olema suured - 10 ja enam tabletti päevas. Kodeiini on proovitud saada ka tablette lahustades ning lahust filtreerides ja aurustades.
Põhjustab hingamiskeskuse halvatuse ja surma. Koos alkoholiga võib juhtuda ennearvamatu. Marihuaana ja Hasis Kanepi suitsetamisel vananeb inimese nahk väga kiirsti. Kanepisuits sisaldab 10 korda rohkem vähkitekitavaid aineid kui tubakasuits. Igapäevane kasutamine tekitab depresiooni. Areneb sõltuvus. Tekivad suured probleemid hingamis elunditega. Nädala pärast kanepi kasutamist meestel sperma hulk ja kvaliteet halveneb. Opiaadid ehk heroiin Tekitab kiiresti vaimset ja füüsilist sõltuvust. Kui inimene on saanud sõltuse heroiinist siis ta ei suuda ilma selleta eldada ja peab seda tarbima umbes 3 korda päevas. Iga päevaga heroiini kogused suurenevad. Kui sõltlane ei saa piisavalt kogust hakkavad tal valud liigestes, sülje- ja pisaratevool, unehäired, krambid ja külmahood. Regulaarsel tarvitajal tekib kooma ja seejärel võibolla ka surm. Hallustinogeenid-LSD LSD ehk hape on üks meelepetteid tekitav aine.
Hallutsinogeenid MT12-PE Stephani Pille, Marianne Sagaja Sissejuhatus HALLUTSINOGEENID Uimastite rühm, mis päritolult erinevad üksteisest, kuid mis toime poolest on sarnased. Tekitavad muljeid ja elamusi, millel ei ole midagi ühist tegelikkusega. Ajalugu Alates 1950. a keskpaigast on sünteetilised hallutsinogeenid olnud nii teadlastele ja nn droogiprohvetite ja uudishimulike noorukite huvi objekt. 1960. aastal hakati illegaalselt valmistama. Aine valmistamine ja kasutamine Hallutsinogeenid jaotatakse tavaliselt looduslikeks, mis põhiliselt pärinevad taimedest ja seentest ning sünteetilisteks, laboris valmistatud aineteks. Tähtsaimad looduslikud hallutsinogeenid on : meskaliin ja psilotsübiin. Tähtsaimad sünteetilised hallutsinogeenid on: LSD (lüsergiidhappe dietüülamiid), DOM (dimetoksimetüülamfetamiin), kasutusel ka nimetus STP, DOB (dimetoksibromoamfetamiin), ka nimetus Broom-STP, MDA (metüleendioksiamfetamiin), MDMA (metüleendioksimet
Kõik kommentaarid